Navigatsioonitee

Navigeerimisriba

Euroopa Liidu majandus jätkab tõusvas tempos

Euroopa Liidu majandus jätkab tõusvas tempos

Euroopa Komisjoni kevadprognoos osutab Euroopa Liidu majanduse jätkuvale elavnemisele pärast languse lõppemist aasta tagasi. 2014. aastal peaks SKP reaalkasv ulatuma Eestis 1,9%ni, ELis 1,6%ni ja euroalal 1,2%ni. 2015. aastal peaks see veelgi suurenema – vastavalt 3,0%, 2,0% ja 1,7%ni. Prognoos tugineb eeldusele, et liikmesriigid ja EL rakendavad kokkulepitud poliitilisi meetmeid ning teevad vajalikke kohandusi.

 
05/05/2014

„Majanduse elavnemine on nüüd alanud. Eelarvepuudujääk on vähenenud, investeeringud suurenevad ning, mis kõige olulisem, tööhõive olukord on hakanud paranema. Liikmesriikide ja ELi reformid on hakanud vilja kandma,“ ütles Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

Eesti valitsemissektori võlatase püsib prognoosi kohaselt endiselt madal, vähenedes 9,8%ni. Selleks ja järgmiseks aastaks on ette näha ainult väikest eelarvepuudujääki. Tingimused tööturul hakkasid 2013. aasta jooksul paranema, mille tulemusena peaks loodama rohkem töökohti ja tööpuudus veelgi vähenema (2015. aastal Eestis 7,5%ni, ELis 10,1%ni ja euroalal 11,4%ni). Inflatsioon püsib eeldatavalt endiselt madal nii Eestis (2014. aastal 1,5% ja 2015. aastal 3,0%), ELis (1,0% and 1,5%)  kui ka euroalal (0,8% ja 1,2%).

Majanduse elavnemine on olnud etapiline ka pärast eelmisi sügavaid finantskriise. Siim Kallas: „Praegused struktuurimuutused meenutavad mulle 1990ndatel ning nendele järgnevatel aastatel Kesk- ja Ida-Euroopa riikide majanduses toimunud ulatuslikku kohandumist, mis oli seotud nende riikide ühinemisega ELiga täpselt 10 aastat tagasi. Nende kogemus näitab, kui oluline on alustada struktuurireformidega varakult ning püsida võetud kursil, vaatamata võimalikele ees ootavatele väljakutsetele.”

Valitsemissektori eelarve puudujääk ELis tervikuna väheneb. 2014. aastaks prognoositakse selle langust umbes 2,5%ni SKPst nii ELis kui ka euroalal. Valitsemissektori võla suhe SKPsse tipneb ELis peaaegu 90% ja euroalal 96%ga, kuid peaks järgmisel aastal vähenema.

Sisenõudlus muutub prognoosiperioodi jooksul eeldatavalt peamiseks majanduskasvu soodustavaks teguriks. Tarbijate kulutused peaksid majanduskasvu järk-järgult suurendama, sest madalam inflatsioon ja stabiliseeruv tööturg mõjuvad tegelikule sissetulekule positiivselt. Investeeringute taastumine peaks jätkuvalt majanduskasvu toetama, kusjuures prognoositakse nii seadmetesse kui ka ehitusse tehtavate investeeringute suurenemist. Netoekspordi osakaal peaks prognoosiperioodil vähenema.

Halvema majandusolukorraga liikmesriikide jooksevkonto puudujääke on viimastel aastatel vähendatud tänu hindade konkurentsivõime pidevale suurenemisele. Paljudes nendes riikides on 2014. ja 2015. aastal oodata eelarveülejääki.

Kõige suurem oht kasvuväljavaadetele peitub reformide seiskumise riskis, mis tooks kaasa usaldusväärsuse kadumise. Ebakindlus seoses väliskeskkonnaga on samuti suurenenud. Teisalt võivad edasised julged struktuurireformid kaasa tuua majanduse prognoositavast kiirema elavnemise.

Lisateave
http://ec.europa.eu/economy_finance/eu/forecasts/2014_spring_forecast_en.htm

Pressiteate täistekst

 

Lisatööriistad

  • Trükiversioon
  • Tekst väiksem
  • Tekst suurem

Püsige liinil

Aidake meil veebisaiti täiustada

Jah Ei