Navigation path

ESF uudistes

Ettepanek ESFi määruse vastuvõtmiseks ajavahemikuks 2014–2020

06/10/2011

Komisjon paneb ette eeskirjad ESFi järgmiseks seitsmeaastaseks perioodiks

6. oktoobril 2011 pani komisjon ette eeskirjad, mis määravad, kuidas ESF toimib ajavahemikul 2014–2020. Ettepanek on osa liidu tulevase ühtekuuluvuspoliitika üldisest seadusloome paketist. Sellega võimaldatakse ESFil jätkata konkreetse toetuse pakkumist inimestele, kes vajavad abi töö leidmisel või oma praegusel töökohal edu saavutamisel. Igal aastal osaleb ESFi meetmetes üle Euroopa 10 miljonit inimest.

Suurem investeerimine inimestesse

Komisjon tunnetab inimkapitali tähtsust peamise kasvumootorina. Komisjoni ettepanekuga eraldatakse ESFile miinimumosa ühtekuuluvuspoliitika vahenditest, s.o minimaalselt 84 mld eurot. ESFi osa on vähemarenenud piirkondade puhul vähemalt 25%, üleminekupiirkondade puhul vähemalt 40% ja arenenumate piirkondade puhul 52%.

Liikmesriigid peaksid kontsentreerima ESFi piiratud hulgale eesmärkidele ja Euroopa 2020. aasta strateegiaga kooskõlas olevatele investeerimisprioriteetidele, et suurendada mõjusust ja jõuda kriitilise massini.

Suuremat rõhku pannakse võitlusele noorte töötuse vastu, aktiivse vananemise toetamisele ja kõige ebasoodsamas olukorras olevatele inimestele ja gruppidele, nt romidele, võimaluste andmisele. Komisjon teeb ettepaneku eraldada 20% miinimumosa ESFist sotsiaalse kaasamise meetmetele, võrreldes keskmiselt 13%ga, mis sellele kulub praegu. Lisaks aitab ESF liikmesriikidel moderniseerida oma tööturgu ja sotsiaalpoliitikat ning pakub suuremat toetust uuenduslikele meetmetele ja riikidevahelisele koostööle.

Komisjon teeb ettepaneku astuda suur samm edasi ESFi haldamise lihtsustamisel, eriti väikeste toetuste puhul. Selleks edendatakse lihtsamaid kulude hüvitamise mooduseid („lihtsustatud kuluvõimalused”), muutes need väikeste projektide korral koguni kohustuslikuks.

ELi ühtekuuluvuspoliitika vahendite peamised uuendused

Kõik ELi piirkonnad saavad jätkuvalt toetust kolmes määratletud kategoorias:

  • vähemarenenud piirkonnad, mille SKT inimese kohta on alla 75% liidu keskmisest, jäävad jätkuvalt selle poliitika põhiprioriteediks;
  • üleminekupiirkonnad, mille SKT inimese kohta on 75–90% EL-27 keskmisest;
  • arenenumad piirkonnad, mille SKT inimese kohta on üle 90% keskmisest.

Teine kategooria, mis hõlmab 51 piirkonda ja üle 75 miljoni inimese, kergendab nende piirkondade üleminekut, mis on viimastel aastatel konkurentsivõimelisemateks muutunud, kuid vajavad endiselt sihtotstarbelist toetust. Ennustatakse, et aastal 2014 väljub 20 piirkonda praegusest lähenemiseesmärgist (vähemarenenud piirkonnad), väljendades ühtekuuluvuspoliitika tulemuslikkust.

Komisjoni ja liikmesriikide vahel sõlmitud partnerluslepingutes sätestatakse riikide kohustused, mis on vajalikud Euroopa 2020. aasta eesmärkide saavutamiseks. ESFi investeeringud on Euroopa 2020. aasta eesmärkidega ning vaesuse vähendamise, tööhõive ja hariduse strateegiatega täielikult kooskõlas.

Kõikidele vahenditele, sealhulgas maaelu arengu ja kalanduse omadele, kohaldatakse ELi põhiprioriteete sisaldavat ühtset strateegilist raamistikku. Liikmesriikidel lubatakse kombineerida ERFi, ESFi ja Ühtekuuluvusfondi vahendeid mitmest fondist rahastatud programmides, et parandada kohapealset koordineerimist [ja saavutada integreeritud areng].

Viiakse sisse uued tingimused, tagamaks et ELi rahastamine aitaks tõhusalt kaasa Euroopa 2020. aasta eesmärkide elluviimisele. Enne vahendite hüvitamist tuleb seadustada mõned eeltingimused (nt riigihankesüsteemide asjakohane toimimine).

Järgmised sammud

Nüüd hindavad neid ettepanekuid nõukogu ja Euroopa Parlament, plaanides võtta need vastu 2012. aasta lõpuks, et võimaldada algust teha ühtekuuluvuspoliitika programmide uue põlvkonnaga aastal 2014.

Paralleelselt sellega jätkuvad läbirääkimised mitmeaastase finantsraamistiku üle kogu ELi eelarve tarvis.