Navigation path

Euroopa Sotsiaalfond 2014–2020

ESF on üks viiest Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondist (ESIF). 2014. aastast tegutsevad need ühtse raamistiku piires ja nende poliitikaeesmärgid täiendavad üksteist. Need on ELi tasandil põhiline investeeringute allikas, mille eesmärk on aidata liikmesriikidel taastada ja suurendada oma majanduskasvu ning tagada töövõimalusterohke majanduse taastumine koos säästva arenguga vastavalt Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärkidele.

Millised muutused ESFi ees ootavad?

Alates aastast 2014 ESFi roll suureneb:

  • Ühtekuuluvuspoliitika rahastamise raames tagatakse igale liikmesriigile ESFi vahenditest minimaalne garanteeritud osa ehk tingimata vajalik kogus vahendeid investeerimiseks inimkapitali. Koos 3 miljardi eurose sihtotstarbelise eraldisega noorte tööhõive algatusele tähendab see seda, et järgneva seitsme aasta jooksul investeeritakse Euroopa inimestesse üle 80 miljardi euro (vt eraldisi riikide lõikes).
  • Fondi vahenditest vähemalt 20% eraldamine sotsiaalse kaasatuse edendamiseks tähendab, et raskustes ja ebasoodsamas olukorras olevatesse ühiskonnarühmadesse kuuluvad inimesed saavad rohkem toetust, et neil oleksid teistega võrdväärsed võimalused ühiskonnaga lõimumiseks.
  • Meeste ja naiste vahelise võrdsuse edendamine ning kõigile võrdsete võimaluste loomine ilma igasuguse diskrimineerimiseta kaasatakse kõigisse tegevustesse ning samuti toetatakse seda ka eriprogrammide kaudu.
  • Suuremat rõhku pannakse võitlusele noorte töötusega. Noorte tööhõive algatuse raames aidatakse noori, kes ei tööta, õpi ega osale koolitusel, neis piirkondades, kus noorte tööpuuduse tase ületab 25%. Vähemalt 6,4 miljardi euroga toetatakse liikmesriikide jõupingutusi noortegarantii rakenduskavade elluviimisel.
  • Rahastuse keskendamine, et saavutada tulemusi: ESF keskendab oma sekkumise kindlale arvule prioriteetidele, et tagada piisavalt suur ja tingimata vajalik kogus rahastusvahendeid, et saavutada liikmesriikide peamiste keeruliste probleemide lahendamisel tõelist edu.
  • Suurendatakse toetust sotsiaalsele innovatsioonile, s.o uuenduslike lahenduste katsetamisele ja levitamisele, et rahuldada sotsiaalseid, tööhõive- ja haridusvajadusi.
  • Kogu oma programmitsükli vältel viib ESF oma programme ellu tihedas koostöös nii riikliku, piirkondliku kui ka kohaliku tasandi riigiasutuste, tööturu osapoolte ning kodanikuühiskonda esindavate ühendustega.
  • Euroopa Sotsiaalfond kavatseb olla esirinnas uuenduslike halduseeskirjade rakendamisel, et lihtsustada projektide elluviimist. Komisjon abistab liikmesriike ESFi programmide elluviimisel nii, et suuremat tähelepanu pöörataks tulemustele ning ESFi programmid muutuksid abisaajatele lihtsamaks ja turvalisemaks.

Mis on ESFi eesmärgid aastateks 2014−2020?

Inimeste tööle rakendamine: ESF toetab organisatsioone üle kogu Euroopa spetsiaalsete projektide käivitamisel, mille eesmärgiks on inimeste koolitamine ja nende abistamine töö leidmisel. Samuti rahastatakse algatusi, millega toetatakse alustavaid ettevõtjaid stardirahaga ning ettevõtteid, kus on tarvis läbi viia restruktureerimine või kus on puudus kvalifitseeritud tööjõust. ESFi esmaseks prioriteediks kõigis ELi riikides on aidata noortel tööturule siseneda.
Sotsiaalne kaasatus: töö on kõige tõhusam viis, mis annab inimestele sõltumatuse, majandusliku kindlustatuse ja ühtekuuluvustunde. ESF rahastab jätkuvalt mitmeid tuhandeid projekte, millega aidatakse raskustes ja ebasoodsamas olukorras olevatesse ühiskonnagruppidesse kuuluvaid inimesi uute oskuste omandamisel ja töö leidmisel ning teistega võrdsete võimaluste kättevõitmisel.
Parem haridus: ESF rahastab kõikjal üle Euroopa algatusi hariduse ja koolituse parandamiseks ning tagamaks, et noored omandavad hariduse ja oskused, mis muudavad nad tööturul konkurentsivõimelisemaks. Selles osas on prioriteediks koolist väljalangevuse vähendamine ning kutse- ja kõrghariduse omandamise võimaluste parandamine.
Tugevam avalik haldus: ESF abistab liikmesriike nende jõupingutustes avaliku halduse ja valitsemise kvaliteedi tõstmiseks ning toetab nende struktuurseid reforme, andes neile vajaliku haldussuutlikkuse ja institutsionaalse võimekuse.