Navigatsioonitee

Lisatööriistad

  • Trükiversioon
  • Tekst väiksem
  • Tekst suurem

Jälgige meid

Facebook

Meie merede päästmine

Ülepüügi tõttu on peaaegu pooled Euroopa kalavarudest vähenenud allapoole ohutut piiri. Kui jätkame seniste püügitavadega, võivad kogu maailma kalavarud aastaks 2050 otsa lõppeda.

Püügiga ei eemaldata mitte ainult sihtliike, vaid ka muid võrkudesse takerdunud elusolendeid (kaaspüük). Mõned püügimeetodid on ohtlikud ka muudele liikidele, nagu delfiinid, kilpkonnad ja linnud, kes jäävad võrkudesse ning selistesse kinni.
Põhjatraalide kasutamine võib merepõhja rängalt kahjustada, muutes märkimisväärselt seal elava loomastiku struktuuri.

Kui soovime, et meie kalandussektor muutuks säästvamaks, peame kalavarusid põhjalikult hindama ning neid tõhusamalt majandama.
Inimtegevuse tõttu satub keskkonda palju erinevaid saaste- ja toitaineid.

Saasteained (nt elavhõbe) võivad sattuda toiduahelasse ning neid leidub kalas ja mereandides, mida me sööme. Loomulikult on see tervisele ohtlik. Sellised toitained nagu nitraadid võivad põhjustada vetikate kiiret kasvu. Vetikate lagunemisel kasutatakse ära vees olev hapnik ja paljud liigid surevad.

Mereprügi või nn plastsupp on elusloodusele ohtlik, sest merelinnud võivad seda toiduks pidada. Samuti võib see osutuda lõksuks mereloomadele. Näiteks võivad kilpkonnad sattuda kadumaläinud püügivahenditesse.

Võõrliigid on need liigid, mis ei kuulu piirkonna kohaliku elustiku hulka, vaid on sattunud sinna kas kogemata (nt laevade ballastvees) või on sinna toodud tahtlikult. Osad neist muutuvad paljunedes invasiivseteks, tõrjudes kohalikud liigid välja.

Üks selline näide on ameerika kammloom Mnemiopsis leidyi. See lihasööja liik toodi Musta merre 1982. aastal ning on seal plahvatuslikult paljunenud. Ameerika kammloom toitub zooplanktonist ja kalavastsetest ning on toiduahela lõpus olev peamine röövliik.

Kui Euroopa kliima soojeneb, siis on troopilistel liikidel siin lihtsam ellu jääda, mis omakorda toob Euroopa merede jaoks kaasa uusi ohte.