Navigatsioonitee

Lisatööriistad

  • Trükiversioon
  • Tekst väiksem
  • Tekst suurem

Jälgige meid

Facebook

Puhas vesi

Rangete seaduslike kontrollidega piiratakse selliste kemikaalide ja väetiste kasutamist, mis võivad sattuda põllumajandusmaalt ojadesse ning jõgedesse.

Vee kvaliteedi parandamine on ELi veepoliitika prioriteet. Aastate jooksul on paljud Euroopa jõed, ojad, järved ja rannikuveed saastunud ning meie vooluveekogude muutumine on mõjutanud veeökosüsteeme. Seepärast võtab EL meetmeid, mille eesmärk on aidata taastada veekogude looduslikku seisundit.

Komisjon saab liikmesriikidelt korrapäraselt joogivee kvaliteeti käsitlevaid aruandeid ning analüüsib neid põhjalikult. Suures osas EList on joogivee kvaliteet väga heal tasemel, kuid maapiirkondades jätab see siiski veel soovida.

Põllumajanduslikud majapidamised võivad olla suureks saasteallikaks, sest väetised, sõnnik ja pestitsiidid satuvad sealt sageli jõgedesse, ojadesse ning järvedesse. Põllul soodustavad need põllukultuuride kasvu, kuid vette sattudes võivad vetikate hulka märkimisväärselt suurendada. See vähendab vee hapnikusisaldust, lämmatades kalad ja teised veeloomad. Seepärast kontrollitakse rangelt, mida põldudele laotatakse ning millal seda tehakse.

Kemikaalidel, mida kasutatakse soovimatute kahjurite või taimede hävitamiseks, võib olla laastav mõju ka veetaimedele ja -loomadele. Seepärast on õhust pritsimine keelatud ning vooluveekogusid kaitstakse puhvertsoonidega.

Mõned tööstusharud toodavad aineid, mis on kahjulikud nii keskkonnale kui ka inimeste tervisele, kuid ranged seadused ja puhtam tehnoloogia on aidanud tööstuse põhjustatud veesaastet vähendada.

Enamus reoveest töödeldakse orgaaniliste ainete eemaldamiseks. Suur osa sellest ka desinfitseeritakse või seda töödeldakse toitainete eemaldamiseks. Siiski on mitmes Euroopa piirkonnas vaja reovee kogumise ja puhastamise süsteeme veel täiustada.

Ka inimesed võivad olla otseseks saasteallikaks. Kui me ravimeid kasutades nende jääkkoguseid nõuetekohaselt ei kõrvalda, võivad need sattuda pinnasesse, jõgedesse ja järvedesse. Sellega kaasnevad kurvad tagajärjed taimedele ja loomadele.

Kuid suurem osa ELi suplusveest on nüüd puhas. Kõrgeimasse kategooriasse kuuluvate siseveekogude protsent ajavahemikus 1990–2009 peaaegu kahekordistus.