Navigatsioonitee

Lisatööriistad

  • Trükiversioon
  • Tekst väiksem
  • Tekst suurem

Jälgige meid

Facebook

Kliimamuutuste tagajärjed

Äärmuslike ilmastikuolude, tormide ja põudade näol on esimesed kliimamuutuse tagajärjed juba tuntavad. EL võtab meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks.

Esimesi kliimamuutuste tagajärgi võib Euroopas ja mujal maailmas juba märgata. Prognooside kohaselt suureneb see mõju järgmistel aastakümnetel veelgi. Temperatuur tõuseb, sademete režiim muutub, liustikud sulavad, merevee tase tõuseb ning äärmuslikud ilmastikutingimused muutuvad üha tavalisemaks, tuues endaga kaasa üleujutuse- ja põuaohud.

Sellised muutused seavad ohtu inimeste elud, majanduse arengu ja looduse, kust suur osa meie jõukusest pärineb.

Meie planeedi kliima on pidevas muutumises, kuid tavaliselt on see tingitud looduslikest teguritest, nagu väikesed muutused Maa orbiidis (ümber Päikese), vulkaaniline tegevus ning kliimasüsteemi kõikumised. Kuid inimeste mõju kliimale on üha suurem, sest nad põletavad fossiilkütuseid, langetavad vihmametsi ning tegelevad loomakasvatusega.

Päikeseenergia soojendab Maad ning osa sellest soojusest kiirgab meie planeet tagasi maailmaruumi. Kuid teatavad atmosfääris olevad gaasidtoimivad kui kasvuhooneklaas – nad võimaldavad energial atmosfääri siseneda, kuid takistavad selle väljumist.

Mõned kasvuhoonegaasid (nt veeaur) esinevad atmosfääris looduslikul kujul. Ilma nendeta oleks Maa keskmine temperatuur talumatult külm ehk -18ºC praeguse +15ºC asemel.

Minevikus on kliimamuutused olnud aeglased, kuid nüüd on kätte jõudnud kiire soojenemise ajastu. Inimtegevuse tulemusena paiskub atmosfääri väga suur kogus kasvuhoonegaase. See võimendab kasvuhooneefekti ning soojendab kliimat.

Euroopa reageerib kliimamuutustele kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega ning julgustab ka teisi riike sedasama tegema. Kuid isegi edu korral ei ole võimalik kliima muutumist täielikult vältida. Seda sellepärast, et paljud kasvuhoonegaasid jäävad atmosfääri pikaks ajaks ning ookeanid toimivad ülisuurte soojusmahutitena. Seega peame õppima kliima teatava muutumisega ka kohanema.