Nõuded taotlejale

Taotleja peab olema Euroopa Liidu liikmesriigis ametlikult registreeritud avalik-õiguslik või kasumit mittetaotlev eraõiguslik juriidiline isik:

•        kellel on vähemalt kaheaastane avalikkuse teavitamise kogemus (soovitavalt ELiga seotud teemadel),

•        kelle finants- ja haldussuutlikkus on piisavad, et tagada tegevus ja kaasrahastamine nelja aasta pikkuse perioodi jooksul,

•        kellel on vajalik toetav infrastruktuur,

•        kes ei ole maksuvõlglane ja kelle suhtes ei ole algatatud lõpetamis- ega pankrotimenetlust.

Euroopa Komisjoni tegevustoetus üheks aastaks on vahemikus 12 000–25 000 eurot iga infopunkti kohta tingimusel, et taotleja lisab toetusele vähemalt 50protsendilise kaasrahastuse muudest allikatest.

Üks taotleja võib hallata ja taotleda toetust rohkem kui ühe infopunkti tegevusele.

Infoseminar konkursist huvitatuile toimub 4. septembril kell 14.00–16.00 Euroopa Komisjoni esinduses aadressil Rävala 4, Tallinn (sissepääs Laikmaa tänava poolt).

Taotluste esitamise tähtaeg on 29. september 2008 kell 17.00. Arvesse läheb ka postitempel 29. septembri kuupäevaga.

Täpsed taotlustingimused, taotluse esitamise vorm ja nõutavate lisadokumentide vormid on lisatud.

Taotlused koos lisadokumentidega saata paberkandjal kolmes eksemplaris tähitud kirjaga või käsipostiga Euroopa Komisjoni Eesti esinduse aadressil: Rävala 4, 10143 Tallinn.

Arvesse lähevad vaid tähtajaks esitatud vormikohased taotlused koos kõigi nõutavate lisadega.

Kontaktisik: Liis Võhandu, telefon 6264413, e-post Liis.Vohandu@ec.europa.eu

Europe Directi tegevustoetuse konkursi dokumendid:

•        Konkursikutse [340 KB]

    •        1. lisa: raamlepingu näidis [213 KB]

    •        2. lisa: meetmetoetuse erilepingu näidis [119 KB]

    •        3. lisa: juriidilise isiku vorm

    •        4. lisa: finantsteabe vorm

•        Taotlusvorm [132 KB]

    •        1. lisa: Eelarvevorm [64 KB]

    •        2. lisa: Kinnitus [69 KB]

    •        3. lisa: Kontrollnimekiri taotlejatele [37 KB]

Euroopa Komisjoni 2009. aasta tegevuskava seoses kogu Euroopa Liidus asuvate Europe Direct'i teabekeskuste teenusepakkujate tegevuse rahastamiseks ettenähtud toetustega: http://ec.europa.eu/dgs/communication/grants/index_en.htm

Europe  Direct konkursi raames laekunud küsimused ja vastused

K- Küsimus

V - Vastus

Infoseminaril esitatud küsimused ja vastused 04.09.2008 [67 KB]

K1:

Konkursikutses, raamlepingus, erilepingus ja eelarvevormis on kirjas, et igal üritusel osaleb vähemalt 100 osavõtjat/igal üritusel osaleb vähemalt 200 osavõtjat

Kuidas saaks sellistest näitajatest täpselt sellises sõnastuses teisiti aru saada, kui selgelt on kirjas, et igal üritusel osaleb vähemalt 100 (200) osavõtjat. Siit ei saa kuidagi välja lugeda, et võib olla üritusi ka vähemale rahvale suunatud.

V1:

Kõikide ürituste moodulite (M7, M8, M9) puhul on mõeldud, et ühe mooduli raames peab toimuma kokku vähemalt 100(200) osalejale 3 tunni kestvuses üritusi. Seega ei pea nt M7 raames korraldama ühte 3 tunnist üritust 100-le inimesele, vaid võib korraldada mitu üritust, kombineerides ürituste kestvust ja osalejate arvu niimoodi, et kokku saaks 100 inimest 3 tunni vältel üritustel osaleda.

Näited:

- 1 üritus *3 tundi *100 osalejat/ürituse kohta

- 5 üritust * 3 tundi * 20 osalejat/ürituse kohta

- 1 üritus * 6 tundi * 50 osalejat/ ürituse kohta

- 3 üritust * 1 tund* 100 osalejat/ ürituse kohta

-  15 üritust* 1 tund*20 osalejat/ürituse kohta

K2:

Minu kabinet koos olemasolevate materjalidega paikneb asutuse kõige kaugemas ja kõrgemas nurgas (IV korrusel). Seega ei saa juttugi olla, et minu tuba on kõigile kergesti kättesaadav. Kas see võib olla taotlemisel takistuseks? Kas on üldse mõtet seda taotlust sellisel juhul kirjutada.

V2:

Üheks põhitingimuseks, millele teabekeskus peab vastama vastavalt konkursikutsele, on otseselt ligipääsetavad ja nähtavad ruumid. Ebasobiva asukoha puhul tuleks kindlasti kaaluda, kas infopunkti ei ole võimalik luua nähtavamasse kohta. Vastasel juhul pakkuda välja alternatiivlahendusi, kuidas teha infopunkt nähtavamaks ja pakkuda inimesele osalisi teenuseid ka kohe hoonesse sisenemisel (nt luua sissepääsu lähedusse avalik infonurk teabematerjalide ja arvutiga, kust inimene saab vastused esmastele küsimustele, ning kust täiendavate küsimuste korral suunatakse inimene konsultandi juurde kabinetti).  

K3:

Kui näiteks otsutada, et Europe Directi (ED) tööga hakkavad tegelema oma olemasolevast tööajast alljärgnevad inimesed (minul on EL teavitus ametijuhendis, kuid see on väike osa minu põhitööst).

EL teavitaja -50%

Avalike suhete juht -20%

Noorsoospetsialist -20%

Pearaamatupidaja -10%

Kas sellisel juhul peab nendel neljal inimesel olema ametijuhendis kirjas, et nende ülesandeks on Europe Directi töö korraldamine vms.?

Kus näidatakse ära, milline osa (%) tema põhitööst moodustab panus ED töös hoidmiseks.

V3:

Konkursikutse tingimused näevad ette, et keskust teenindab üks täiskohaga töötaja või mitu osalise ajaga töötajat, kelle tööaeg kokku võrdub täistööajaga, mahuga 40 tundi nädalas. Raamatupidamine ning muud administratiivsed tööülesanded projekti haldamiseks peavad olema lisaks ühele täiskohale.

Europe Direct keskusega seotud töötajate kohustused ja ülesanded peavad olema kirjalikult dokumenteeritud vastavalt asutuse sisekorraeeskirjale.

Kui töötaja tegeleb osaliselt Europe Direct tööga, tuleb pidada tööajatabelit, et määrata Europe Direct infopunkti jaoks töötatud aeg.

K4:

Küsimus moodul 7 kohta: Kas saan õieti aru, et 1 600 eurose väljamakse korral peab olema üks üritus 100 inimesega 3 tundi kestvusega või siis 2 üritust kokku 100 (40+60) inimesega ja 1,5 tundi kestvusega või siis kolm ühe tunnist üritust, kus kokku osaleb 100 inimest?

Kas need on miinimumnõuded? Kui teen selle raha eest rohkem üritusi, siis ok?

V4:

Vt. vastust 1. küsimusele. Antud tingimused on miinimumnõuded, rohkem üritusi võib alati korraldada.

K5:

Mul on välja kujunenud traditsioonilised üritused, mida olen korraldanud juba mitmeid aastaid. Millise mooduli alla sobiks näiteks:

• Maakonnas üldhariduskoolide õpilastele toimuv EL alane interneti viktoriin (200-300 osalejat)

V5: Kõik interneti ja veebisaidiga seotud tegevused sobivad moodul M2 alla.

• Kohalikus raadios raadiosaated või raadiomäng EL teemal
• EL teemaline lehekülg kohalikus ajalehes

Kuna kõik eelmainitud on nagu meedia, siis kardan, et pean valima nende puhul M6: Meedia, mille tingimustele see aga ei vasta (vähemalt 20 kaastööd audiovisuaalses või trükimeedias jne.) Kas loetletud tegevusi saan näidata M7 või M8 või M9 all?

V5:

Antud tegevused sobivad kõige paremini mooduli M6 alla, mille miinimum tingimuseks on 20 kaastööd audiovisuaalses ja/või trükimeedias. Küsimusest ei selgu, kas  raadiosaateid ja EL teemalist lehekülge kohalikus ajalehes on plaanis hakata välja andma regulaarselt. Seega tuleks arvestada, kas plaanitud tegevused annavad kokku 20 väljundit meedias (NB! M6 alla kvalifitseeruvad ka teabekeskuse reklaamid meedias, nt teabekeskuse kontaktide avaldamine kohalikus ajalehes.) Kui miinimum väljundite arvu pole võimalik või kavas täita, siis võib tegevust rahastada omafinantseeringu arvelt ning teha antud tegevust väiksemas mahus ja väiksema eelarvega.

Näide eelarve kulustruktuur võib viimasel juhul olla järgmine:

K6:

Kas ürituste (M9) alla sobiksid sellised asjad nagu:

• EL loeng ja viktoriin õpilastele
• Euroopa Parlamendi simulatsioon õpilastele
•  EL teemaline loeng raamatukogutöötajatele
• EL loeng pensionäridele
• EL loeng töötutele

V6:

Üritused jagunevad moodulite M7, M8 ja M9 vahel sõltuvalt ürituse toimumiskohast: siseruumides või vabas õhus.

M7- üritused siseruumides

M8 – üritused vabas õhus

M9 – üritused, mis toimuvad mõlemas nii siseruumides kui vabas õhus.

M9 all on ettenähtud ka suurem summa ürituste korraldamiseks, kuna üldjuhul ürituse korraldamine kahes kohas, nii sees kui väljas, nõuab ka suuremaid kulutusi.

Seega tuleks üritused moodulite vahel jagada vastavalt toimumiskohale.

K7:

Millise mooduli alla sobiks EL teemaline fotokonkurss, mille tulemusena valmib kalender, kus fotodel EL rahadega valminud objektid?

V7:

Kui fotokonkursi lõpptulemuseks on kalender, siis kvalifitseerub see M5 alla.

K8:

Kas seminar, kus üks ettekanne on EL teemal võib kogu seminari kulud näidata ED kuludesse?

V8:

Ei, kindlasti ei või kanda kogu seminari kulusid Europe Direct infopunkti kuludesse, kui seminaril on üks ettekanne EL teemal. Kulud tuleb arvestada proportsionaalselt vastavalt sellele, kui suure osa seminarist moodustasid EL teemad.

K9:

Kui juhtumisi tuleb aasta keskel plaan teha üks infovoldik, kuid seda moodulit (M5) ma eelarvesse ei pannud, kas siis ei saagi seda trükist antud projekti raames teha/näidata?

V9:

Vastavalt Meetmetoetuse erilepingu artiklile nr 3 – meetme rahastamine.

Teenusepakkuja võib meetmete elluviimisel taotleda üldeelarve prognoosi kohandamist, et asendada üks moodul teise või mitme mooduliga, mis on samasuguse väärtusega.Teenusepakkuja esitab komisjonile kõnealuse kohandamise taotluse tähitud kirjaga (väljastusteatega) või sellega samaväärsel viisil.Komisjonil on 20 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest õigus taotlus tagasi lükata.Nimetatud tähtaja möödumisel arvatakse taotlus rahuldatuks.

Kui tegevusaasta vältel tekib plaane juurde võib alati suurendada ka omafinantseeringu osa ning rahastada lisandunud tegevused/üritused omafinantseeringu arvelt.

K10:

Toetust makstakse esialgu 70% toetuse mahust. Kas ma saan õieti aru, et puuduv 30% peab maavalitsusel endal olemas olema, et need maksed tasuda selles mahus ja maavalitsus saab ülejäänud 30% toetusest lõpparuande esitamise järgselt, mis jääb ju järgmisesse aastasse.

Minu arust on meiel (eelarvelistel asutustel) selle üleminevate rahadega keeruline värk ja kas maavalitsusel on 56  326.- (30% min. toetusest) vaba raha aasta lõpul, et ise need mksud maksta ja siis alles järgneval aastal see tagasi saada. See üks keeruline lugu.

V10:

Jah, vastavalt Meetmetoetuse erilepingu artiklile nr 4.1 tehakse eelmakse, mis moodustab 70% komisjoni poolsest toetuse kogusummast. Ülejäänud toetus makstakse välja peale lõpparuande esitamist ehk tegevusele järgneval aastal.

K11:

Küsin eelarve kohta.

Näidis

                        Toetus                                                  Omaosalus

M 1: 9 600 (ruumi remont, mööbli soetamine,                6 000 (4 osalise tööajaga töötaja

faksi, videoprojektori, printeri, koopiamasina,                töötasu koos maksudega,

avaliku arvuti soetamine, keskuse reklaam,                   sõidukulud ja päevarahad, ruumi elekter, küte, koristamine, telefon)

märgistus)                                                            

M 9: 2 400 (lektoritasud, toitlustamine,                       6 000 (maavalitsuse saali üür,

auhinnad, transpordi kulu, reklaam jne)                       lektoritasud, toitlustamine, auhinnad, transpordi kulu, reklaam jne)

Kokku             12 000                                                 12 000

Kas ma olen asjast õieti aru saanud? V11: Jah, olete õigesti aru saanud.

Kas on lubatud kõikumist omaosaluse moodulite vahel. Näiteks 6 000 euro asemel kulus esimese moodulis 5 500 eurot ja üheksandas moodulis kulus hoopis 6 500 eurot? V11: Jah, selleks tuleb taotleda üldeelarve prognoosi kohandamist, vt vastust 9.

Kas on paigas mingi protsent, kui palju omaosalusest võib näidata töötasuks minevaid kulusid? V11: Ei, sellist protsenti ei ole paika pandud.

Kuidas arvutatakse ruumi elektrit, kütet, telefoni kulu, koristamist? Kas võttes aluseks 20 tundi nädalas või siis kogu aastane kulu ruumile? V11: Infopunkti ruumi kulude arvestusel võib võtta arvesse kogu aasta kulud. Kulud peavad olema reaalselt tekkinud ja haldava asutuse poolt tasutud kolmandatele osapooltele. Kulud tuleb arvestada proportsionaalselt üldkuludest arvestades infopunkti suurust.

K12:

Kuna infopunkti külastajaid on siiani (9 aasta jooksul) vähe olnud, siis arvan, et see arv ei suurene ka tulevikus. Kas siis ei maksta M 1: 9 600 eurost toetust välja kui mul on infopunkti külastajate arv pea olematu.

V12:

Konkursitingimustes ei ole seatud miinimumnõudeid infopunkti külastajate arvu osas. Eesmärk on, et infopunkt võtab kasutusele meetmeid, et teavitada inimesi infopunkti olemasolust ja pakutavatest teenustest (reklaamima, levitama kontakte, käima üritustel tutvustamas infopunkti teenuseid jne).

K13:

Tekkis veel üks küsimus. Kas toetuse osast ei saa ametnikele

palka maksta? Kas sellisel juhul on võimalik toetusest palka maksta, kui võetakse tööle eraldi inimene. Materjalides ma seda välja ei lugenud. Kuidas on, kas saaksin

näiteks planeeritava 4 inimese töötasudeks kasutada ka toetuse raha?

V13:

Vastavalt Meetmetoetuse raamlepingu artiklile II.14.2 on meetmega seotud tööjõukulud, mis hõlmavad reaalseid palku, millele lisanduvad sotsiaalmaksud ja muud töötasus sisalduvad õiguspärased kulud, eeldusel et need ei ületa teenusepakkuja tavapärasele töötasupoliitikale vastavaid keskmisi tasumäärasid abikõlblikud kulud.

Tulenevalt finantsmääruse rakenduseeskirjast  on avalikus teenistuses olevate inimeste töötasud abikõlbuliku kuluna aksepteeritavad, kuid ei tohi olla finantseeritud meetme toetusrahast.

Juhul kui projekti jaoks palgatakse eraldi inimene, siis võib tema palgakulud katta Komisjoni toetusrahadest.

Finantsmääruse rakenduseeskirjad (komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikkel 172a punkt 2 e) halduskulud, personali- ja seadmete kulud, sealhulgas riigiametnike palgakulud selles ulatuses, mil need seonduvad tegevusega, mida

asjaomane ametiasutus asjaomase projekti mitterakendamisel ei teostaks.

K14:

Kas eelarvevormi veerus "ühekordne väljamakse"(mis on eelarve planeerimise ühik) kajastub kogukulu, mis sisaldab nii tegevustoetust kui kaasfinantseeringut või on see üksnes tegevustoetus, millele peaks lisanduma muu finantseering?

V14:

See on Komisjoni poolne tegevustoetus. Küll aga ei pea kaasfinantseering iga mooduli kohta olema täpselt 50%, vaid moodustama kogu eelarvest 50%.

K15:

Kas Moodulis 1 "teabeteenused avalikkusele" saab planeerida üldkuludeks üksnes 9600 euro täiskordsed või võib lisanduv kaasfinantseering olla mistahes suurusega?  

V15:

Jah, kaasfinantseering võib olla suurem/vähem. Küll aga peab siis vastavas mahus olema teisi tegevusi (mooduleid), et  kaasfinantseeringu osakaal 50% kogu eelarvest oleks täidetud.

K16:

Kas "Moodul 11: Muu tegevus" planeerimine toimub üksnes kulupõhiselt ja kuidas seda hiljem aruandes kajastatakse? Kas kuludokumentide koopiatega või üksnes deklareerides?  

V16:

Taotleja peab esitama summa ja plaani koos detailse kirjeldusega. Kui tegevust hinnatakse otstarbekaks, siis sellisena ta ka heaks kiidetakse. NB! 'moodul 11 võimaldab loomingulisi/ebatüüpilisi tegevusi, mille jaoks pole ühekordset väljamakset ette nähtud. Neid tegevusi võib siiski lugeda projektikulude osaks, nendega seotud kulud katab toetusesaaja ja see loetakse kaasrahastamiseks.'

K17:

Kas ja kuidas hakkab eelarves ja aruandes kajastuma kulude liigendamine personali-, lähetus-, ruumide kasutamise / rendi-, soetus- jm kuludeks. Taotluse eelarvevormi kohaselt sellekohane jaotus puudub.  

V17:

Finantsvormides (eelarve ja aruanne) seda eraldi pole vaja välja tuua. Küll aga juhime tähelepanu, et projektikohast arvestust peab kasusaaja pidama. Lepinguline kohustus: 'Teenusepakkuja raamatupidamis- ja siseauditeerimiskord peab võimaldama tuvastada tegevuskavaga seoses deklareeritud kulude ja tulude otsest vastavust raamatupidamisaruandes esitatu ja tõendavate dokumentidega.'

K18:

Kas uuel perioodil on mingeid piiranguid avalikele teenistujatele ehk riigiametnikele tegevustoetusest töötasu maksmise kohta ? Ei pannud justkui tähele.

V18:

Tulenevalt finantsmäärusest ei ole selles osas muudatusi. Abikõlbuliku kuluna on avalikus teenistuses olevate inimeste töötasud aktsepteeritavad, kuid ei tohi olla finantseeritud meetme toetusrahast.

Juhul kui projekti jaoks palgatakse eraldi inimene, siis võib tema palgakulud katta Komisjoni toetusrahadest.

Finantsmääruse rakenduseeskirjad (komisjoni määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 artikkel 172a punkt 2 e) halduskulud, personali- ja seadmete kulud, sealhulgas riigiametnike palgakulud selles ulatuses, mil need seonduvad tegevusega, mida asjaomane ametiasutus asjaomase projekti mitterakendamisel ei teostaks.

K19:

Kas moodulitesse 7-9 "üritused siseruumides", "väliüritused", "üritused" on asjakohane planeerida ka tegevusi ja üritusi, millega olulisi otseseid kulusid ei kaasne, näiteks kellegi teise poolt korraldatud kampaaniaüritusel infomaterjalide jagamine, koolides loengu pidamine jmt. Kuidas sel juhul on lahendatud vastavus abikõlblikkuse kriteeriumi nõudele, et kulud peavad olema tuvastatavad.  

V19:

Üritusi tohib teha rohkem ning kaasata rohkem inimesi pikemaks ajaks kui moodulite miinimumnõuded ette näevad. Kuna tegemist on ühekordse väljamakse meetodil finantseeritava meetmega  siis tähtis on, et tegevuse põhised kriteeriumid oleks täidetud – inimest /tundi teavitatud. Samas aga ka rahaline panus peab olema tehtud abikõlbulikkuse printsiipidest lähtuvalt. Mõni seminar tuleb kallim ja mõne puhul kulusid vähem.

K20:

Raamlepingu artikkel II.14.1 sätestab, et   meetme abikõlblikud kulud on kulud, mida teenusepakkuja on tegelikult kandnud ja mis vastavad järgmistele kriteeriumidele:

a)        need on tekkinud meetme erilepingus määratud kestuse ajal, välja arvatud kulud, mis on seotud lõpparuannete ning raamatupidamisaruannete tõendite ja nende aluseks oleva raamatupidamisarvestuse kohta;
b)        need on seotud erilepingu eesmärgiga ning kajastuvad erilepingule lisatud meetme esialgses üldeelarves;
c)        need on vajalikud erilepingu esemeks oleva tegevuskava rakendamiseks;
d)        need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud teenusepakkuja raamatupidamisarvestuses ja määratud kindlaks vastavalt raamatupidamisstandarditele selles riigis , kus teenusepakkuja on registrisse kantud, ja vastavalt teenusepakkuja tavapärasele kuluarvestustavale;
e)        need on kooskõlas kohaldatavate maksustamist ja sotsiaalvaldkonda käsitlevate õigusaktidega;
f)        need peavad olema mõistlikud, õigustatud ja vastama usaldusväärse finantsjuhtimise nõuetele, eelkõige ökonoomsuse ja tõhususe poolest.

Teenusepakkuja raamatupidamis- ja siseauditeerimiskord peab võimaldama tuvastada tegevuskavaga seoses deklareeritud kulude ja tulude otsest vastavust raamatupidamisaruandes esitatu ja tõendavate dokumentidega.

* Kui rahastamine toimub ühekordse väljamaksena moodulite kaupa ja planeerida saab üksnes moodulile mõeldud ühekordse väljamakse täiskordsetena, siis  kuidas toimub lõppmakse arvestamine? Kui moodul on osalises mahus ellu viidud, kas siis loetakse moodul mitterealiseerituks tervikuna või arvestatakse protsendina täitmisest ja vastavalt hinnatakse abikõlblikuks protsent "ühekordsest maksest". Mida sel juhul tähendab lause "abikõlblikud kulud on kulud, mida teenusepakkuja on tegelikult kandnud"ja "need on tuvastatavad ja kontrollitavad, eelkõige kirjendatud teenusepakkuja raamatupidamisarvestuses".

V20:

'Lump-sum' (ühekordse väljamakse) printsiibist lähtuvalt on taotleja kohustatud ka ette antud summa raames tegevusi läbi viima. Lõppmakse arvutamine toimub erilepingu artikkel 4 kohaselt. Kui rakendusaruande ja/või meetmete kohaseid tegevusi pole läbi viidud siis vastavalt toetuse summat vähendatakse. Näiteks kui mooduli M5 raames trükiti 250 eksemplari siis on aktsepteeritav toetuse summa 400 EUR.

Toetuse saaja peab omama meetmekohast dokumentatsiooni, kuna vajaduse korral võidakse seda küsida või auditeerida. Tõendusmaterjalid tegelike kulude kohta on nõutavad. Kindlasti peab taotleja jälgima miinimum kaasfinantseeringu piiri ja kasumi mittesaamise nõuet.

K21:

Raamlepingu artikkel II.14.2 sätestab, et meetmetoetuse puhul on abikõlblikeks kuludeks otsesed kulud.
Meetme otsesed abikõlblikud kulud on kulud, mida on võimalik määratleda asjaomase meetme elluviimisega otseselt seotud erikuludena ja mida on võimalik selliselt otse kirjendada, arvestades käesoleva artikli lõikes 1 määratletud abikõlblikkuse tingimusi. Abikõlblikeks loetakse eelkõige järgmised otsesed kulud, tingimusel et need vastavad lõikes 1 toodud kriteeriumidele:

a)        meetmega seotud tööjõukulud, mis hõlmavad reaalseid palku, millele lisanduvad sotsiaalmaksud ja muud töötasus sisalduvad õiguspärased kulud, eeldusel et need ei ületa teenusepakkuja tavapärasele töötasupoliitikale vastavaid keskmisi tasumäärasid;
b)        meetmes osalevate töötajate sõidu- ja päevarahad, kui need on kooskõlas teenusepakkuja tavalise praktikaga sõidurahade suhtes või ei ületa komisjoni poolt kord aastas kinnitatud määrasid;
c)        seadmete (uute ja kasutatud) ostukulud, eeldusel, et kõnealuste varade kulumit arvestatakse kooskõlas teenusepakkuja suhtes kehtivate maksu- ja raamatupidamiseeskirjadega ning see vastab kulumi arvestamise tavapärasele praktikale sellelaadsete varade puhul. Komisjon võtab arvesse üksnes vara kulumi seda osa, mis vastab meetme kestusele ja vara tegelikule kasutusmäärale meetmes, välja arvatud juhul, kui vara olemus ja/või kasutamise kontekst õigustab teistsugust arvestamist komisjoni poolt;
d)        kulumaterjalide ja tarvikutega seotud kulud, kui need on tuvastatavad ja meetmega seotud;
e)        kulud, mis tulenevad teistest lepingutest, mille teenusepakkuja on meetme täitmiseks sõlminud, eeldusel et järgitakse artikli II.9 tingimusi;
f)        kulud, mis tulenevad otseselt raamlepingus või erilepingus sätestatud nõudmistest (teabe levitamine, meetme erihindamine, auditid, tõlked, paljundamine jms), kaasa arvatud võimalikud finantsteenustega seotud kulud (eelkõige finantstagatistega seotud kulud).

II.14.3        Rahastamisele ei kuulu järgmised kulud:

a)        kapitalitulud;
b)        võlad ja võlgade teeninduskulud;
c)        kahjumi või tulevaste võlgade katmine;
d)        võlgnetavad intressid;
e)        ebatõenäoliselt laekuvad võlad;
f)        vahetuskursside muutustest tingitud kahjud;
g)        käibemaks, välja arvatud juhul, kui teenusepakkuja tõendab, et seda ei ole võimalik kehtivate riiklike õigusaktide kohaselt tagasi saada;
h)        teenusepakkuja deklareeritud kulud, mis on kaetud mõne teise ühenduse toetust saava meetme või tegevusprogrammiga;
i)        ülemäärased või mõtlematult kantud kulud.

* Mida tähendab finantsteenusega seotud kulu - Kas see on pangaülekannete teenustasu?  
* Mis on finantstagatistega seotud kulu - kas see on mingil moel seotud sildfinantseerimise kuluga? Samas laenud ja intressid on lahterdatud mitte abikõlblike kulude alla.

V21:
Abikõlbulikud finantsteenused on näiteks igakuised konto väljavõtted ja maksekorralduste tasud.

Teenustasu pangagarantii eest on abikõlbulik, kuid näiteks viivised ja intressid mitte.

K22:

Kas kohustuslik osa, moodul 1 (M1), võib olla ka nii, et EK poolne toetus on "0 EUR"  ja omafinantseering on mitte "9600 EUR", vaid näiteks "11 000 EUR"?

V22:

Üldsusele suunatud teabeteenuseid käsitlev M1 on taotlejale kohustuslik. Taotleja peab tagama, et M1 all loetletud tingimused oleksid kõik täidetud. Nende tingimuste täitmiseks võib taotleja M1 rahastada erinevatel viisidel:

- võib taotleda Euroopa Komisjoni toetust, mis M1 puhul peab olema sellisel juhul ei vähem ega rohkem kui 9600 EUR

Näide 1:

- võib kaasrahastada M1 100% omavahenditest, nii et Komisjoni poolne toetus M1 all on 0 EUR.  Sellisel juhul ei ole M1 summa fikseeritud 9600 EUR peale, vaid võib olla vähem või rohkem vastavalt vajadusele. Omafinantseering võib olla ka 11000 EUR.

Näide 2:

- võib taotleda Euroopa Komisjoni toetust 9600 EUR ning vajadusel kaasfinantseerida puudujääva summa ulatuses.

Näide 3:

Oluline on siinjuures silmas pidada, et omafinantseeringu osakaal kogu eelarve ulatuses oleks minimaalselt 50%.

K23:

Kui raamatupidaja ei lähe keskuse teenindava inimese arvesse (Vt ka küsimust 3), kas siis raamatupidaja kui projekti haldamisega seotud inimese töötasu saab näidata osaliselt haldava asutuse omaosaluse all?

V23:

Jah, raamatupidaja töötasu, mis on arvestatud protsentuaalselt vastavalt Europe Direct infopunkti asjadega töötatud ajale, võib näidata omafinantseeringuna moodul 1 all.

K24:

Konkursikutse p 1.2.1.1 on kirjas, et Teabekeskus peab tagama avalikkusele järgmised teenused: ligipääs vähemalt ühele Interneti-ühendusega arvutile, sellega seotud infotehnoloogiaseadmed (printer, koopiamasin, videoprojektor jne);

Kas piisab sellest, kui sekretäri ruumis on faks ja koridori peal printer ning paljundusmasin; või peavad need seadmed paiknema teabekeskuse ruumis?

V24:

Nagu konkursitingimustes kirjas, peab infopunkti külastajal olema tagatud ligipääs Interneti-ühendusega arvutile ja sellega seotud infotehnoloogiaseadmetele (printer, koopiamasin, videoprojektor jne). Kindlasti peaks külastaja arvuti paiknema infopunkti ruumides, kus külastajal on kohene võimalus arvutit kasutada infootsinguks. Lisaks peab külastajale olema tagatud võimalus kasutada printerit, koopiamasinat jt loetletud vahendeid. Seega kui need seadmed asuvad ligipääsetavas kohas infopunkti läheduses on see aktsepteeritav.

K25:

Kas teabekeskuse reklaam lehes läheb M1 või M6 alla? Kui M6 alla, siis selleks, et reklaami jaoks raha saada peab tegema vähemalt 20 kaastööd.

V25:

Teabekeskuse reklaam trüki- ja audivisuaalses meedias läheb M6 alla.

Kui te soovite taotleda M6 alt komisjoni ühekordset väljamakset summas 800 EUR, siis on vaja kokku avaldada vähemalt 20 kaastööd meedias, mis võib hõlmata meedias avaldatud artikleid, osalemist TV- ja raadiosaadetes ning keskuse reklaami meedias. Kui ühte ja sama reklaami avaldatakse mitu korda (nt regulaarne infopunkti kontaktide reklaam kohalikus ajalehes), siis võib iga reklaami ilmumiskorra lugeda eraldi ühikuks.

Kui teil tuleb kokku vähem kui 20 kaastööd meedias, võite antud moodulit rahastada omavahenditest ning viia tegevusi ellu väiksemas mahus.

K26:

Kas teabekeksuse voldik, visiitkaart ja märgistus lähevad M1 või M5 alla? Kui M5 alla, siis trükis peab olema vähemalt 10 leheküljeline???

V26:

Infopunkti asjakohane tähistus (sildid, viidad, visiitkaardid jm) lähevad M1 alla.

Teabekeskuse voldik ja muud trükitud materjalid lähevad M5 alla. Trükitud materjalide koguseliste nõuete puhul tuleb arvestada sama põhimõtet nagu ka M7-M9 ürituste puhul. Oluline on, et komisjoni toetuse korral M5 alt oleks kokku trükitud materjale mahus 10 lk x 500 eksemplari. Infopunkt on vaba valima trükiste formaati, lehekülgede ja eksemplaride arvu pidades silmas tingimust, et miinimumnõuded oleksid täidetud prinditud materjalide peale kokku. 

K27:

Kas teabekeksuse asjakohane tähistus ja meened (plakatid, kleepsud, pastakad, meened jne.) lähevad M1 või M5 alla?

V27:

Teabekeskuse asjakohase tähistusega seotud kulud lähevad M1 alla. Ka teabekeskuse reklaammeened (nt pastakad) lähevad M1 alla.

Kui mõne konkreetse ürituse jaoks on vaja toota reklaammeeneid (nt Euroopa päev, konverents), siis lähevad üritusega seotud reklaammeenete kulud koos ürituse teiste kuludega ürituse mooduli alla.

K28:

Kui haldavaks asutuseks on riigiasutus ning teabekeksusesse võetakse tööle lepinguga uus inimene, kas siis saaks M1 kogu ühekordse väljamakse 9 600 euri kasutada avaliku teenistuja töötasuks (maksud kaasaarvatud) ja komandeeringukuludeks? Tingimusel, et vajalikud infotehnoloogia sedamed on haldaval asutusel juba eelnevalt olemas ja nende peale toetust ei kuluks.

V28:

Jah, kui teabekeskuse jaoks võtta tööle lepinguga uus inimene on võimalik töötasusid maksta ka M1 alt Komisjoni toetusest. Vastavalt konkursikutse artiklile 2.1.10.1 ei tohi personalikulud ületada toetusesaaja tavalisele palgapoliitikale vastavaid keskmiseid määrasid.

K29:

Kui maavalitsus võtab lepinguga tööle täiskohaga uue töötaja teabekeskuse jaoks ja maksab tema palga EK toetusest, kas siis omaosalusena saab näidata veel osaliselt olemasolevate töötajate (näit. EL teavitaja, raamatupidaja, avalike suhete juht) töötasusid, juhul kui nad täidavad tööajatabeleid ja näitavad ära, kui palju nad tegelesid seose ED tööga?

V29:

Jah, võib küll.

K30:

Millise mooduli alla sobiks ekskursioon (transpordi kulu) Euroopa Liidu majaga tutvumiseks Tallinnas?

V30:

See sõltub sellest, kellele ekskursioon on korraldatud.

Kui Euroopa Liidu Majaga tulevad tutvuma teabekeskuse töötajad, siis on tegemist missiooniga ja missioonikulud lähevad M1 alla.

Kui tegemist on korraldatud üritusega kolmandatele isikutele, siis sobivad kulud kas moodul 7 või moodul 9 alla.

K31:

Kui soetada arvuti, printer, faks, paljundus, videoprojektor kas siis kogu maksumus on abikõlblik? Kas need seadmed peavad paiknema teabekeskuses või võivad asuda ka koridori peal?

Mida tähendab:

- arvestada võib ainult seadme amortisatsioonikulu seda osa, mis vastab tegevuse kestusele ja tegevuse jaoks  kasutamise tegelikule määrale, välja arvatud juhul, kui kasutamise iseloom ja/või kontekst õigustab teistsugust arvestamist komisjoni poolt;

V31:

Arvuti, printeri, faksi, paljundusmasina, videoprojektori ja teiste seadmete soetamiskulud on abikõlbulikud. Küll aga, kuna seadmete kasutusperiood on pikem kui 1 aasta, tuleb ka seadmete amortisatsioon jagada näiteks 4 aasta peale vastavalt kasutamise tegelikule määrale.

Kui näiteks printer paigutatakse koridori ja seda kasutavad ka teised üksused, siis infopunkti kuludesse saab kanda vaid proportsionaalse osa printeri soetamiskuludest (näiteks 40 %). Kui näiteks dataprojektor on haldusasutuses kasutuses ka muudel üritustel, siis samuti on soetuskulu vaid osaliselt abikõlbulik.

K32:

Kas ürituste raames on toitlustamine ja auhinnad abikõlblikud?

V32:

Jah, kõik ürituse korraldusega seotud kulud on abikõlbulikud. Vt ka vastust küsimusele 33.

K33:

Mis mooduli alla lähevad alljärgnevad tegevused?

Fotokonkurss, kus oodatakse fotosid EL toel valminud objektidest maakonnas, mille tulemusena valmib kalender.

Plakatite maksumus -  M?

Ajalehe reklaami maksumus – M?

Raadio reklaami maksumus –M?

Konkursi veebi haldamise kulu – M?

Auhindade maksumus – M?

Kalendri trükikulud-M?

Vastuvõtt konkurist osalejatele (suupistete maksumus) – M?

V33:

Üldiselt tuleb lähtuda põhimõttest, et kõik ühe ürituse korraldamisega seotud kulud lähevad ühe mooduli alla. Näiteks konverentsi korraldamise puhul läheksid moodul 7 alla nii konverentsi ruumide kulud, reklaami maksumus, materjalide trükk, kutsed, lektorite tasud, kohvipausid/vastuvõtt, vajadusel ka auhinnad jne.

Teie poolt kirjeldatud fotokonkursi puhul tuleb teil analüüsida vastavalt tegevuse eesmärgist, millise mooduli alla tegevus kõige paremini sobib. Kui antud tegevuse eesmärk on trükkida kalender ja kalendri trükkimiseks on teil vajalik läbi viia loetletud tegevused, siis sobib see tegevus M5 – Trükiste alla.

Kui tegevuse eesmärk on korraldada fotokonkurss, et kaasata inimesi kindlal EL teemal kaasa mõtlema ja tegutsema ja üks tegevuse lisatulemus on ka kalendri valmimine, siis on antud tegevus oma olemuselt üritus, mille korraldamisega seotud kulud sobivad kas M7 või M9 alla.

K34:

Kas M3 all loetakse e-uudiskirjaks ka Euroopa Komisjoni (EK) ja Euroopa Parlamendi (EP) uudiskirja edasisaatmist 100 kontaktile või peab need uudiskirjad teabekekuse töötaja ise koostama?

V34:

Ei, M3 all on mõeldud teabekeskuse poolt koostatud uudiskirja ning selle valmistamisega seotud kulusid. Teabekeskused on oodatud kindlasti edastama ka EK ja EP uudiskirja oma kontaktidele, kuid see ei too kaasa teabekeskusele otseseid kulusid.

K35:

Kui valida M2 või M3, siis mis kuludokumente saaks toetuse kasutamise kohta siin näidata?

V35:

M2 ja M3 on abikõlbulikud kulud, mis on seotud veebisaidi või e-uudiskirja valmistamise, haldamise ja levitamisega.

K36:

Mis saab siis kui esialgselt küsitakse optimistlikult toetust näiteks 17 000 euri, aga lõpparuandes suudetakse tõestada, et tegevus tehti ja toetust kasutati tegelikul 12 000 euri eest?

V36:

Eelarve tuleb koostada võimalikult täpselt arvestades teabekeskuse reaalseid tööplaane. Kui tegevusperioodi käigus tekib planeeritud kuludes muudatusi, tuleb selleks taotleda meetme kestuse ajal Euroopa Komisjoni esinduselt üldeelarve prognoosi kohandamist.

Vastavalt Meetmetoetuse erilepingu artiklile nr 3 – meetme rahastamine.

Teenusepakkuja võib meetmete elluviimisel taotleda üldeelarve prognoosi kohandamist, et asendada üks moodul teise või mitme mooduliga, mis on samasuguse väärtusega.Teenusepakkuja esitab komisjonile kõnealuse kohandamise taotluse tähitud kirjaga (väljastusteatega) või sellega samaväärsel viisil.Komisjonil on 20 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest õigus taotlus tagasi lükata.Nimetatud tähtaja möödumisel arvatakse taotlus rahuldatuks.

Eelarve ei tohi kindlasti väheneda alla EK toetuse miinimummäära (12 000). Sellisel juhul ei täida haldav asutus lepingutingimusi ning lepingu pikendamine järgnevateks perioodideks kaalutakse üle.

K37:

Kui ma ei ole suuteline mooduli kriteeriumeid täitma, aga tahan ikka valida näiteks M2, siis sel juhul ma ei vali ühekordset väljamakset ja näitan ainult omafinantseeringut selle all. Kas omafinantseering võib siis sellisel juhul olla suvaline number, mis mul selle tegevuse jaoks kulub?

V37:

Jah, kui mooduli miinimumkriteeriumeid ei ole võimalik täita võib mooduli tegevust finantseerida omavahenditest vastavalt vajadusele. Omafinantseeringu summa ei pea olema komisjoni ühekordse väljamaksega võrdne. 

K38:

Kas M7s saab lisaks ühekordsele väljamaksele omaosalusena näidata teabekeskuse töötaja(te) töötasu? Selleks, et üritused toimuks peab ju teabetöötaja(d) panustama oma tööga?

V38:

Teabekeskuse töötaja(te) töötasu läheb M1 alla. M7 alla lähevad kõik ürituse korraldamisega seotud kulud. Ürituse kulud võivad hõlmata ka lektoritasusid ja tõlketasusid, mis lähevad siis vastava ürituse korralduskuludena M7 alla.