Navigatsioonitee

Sotsiaalne kaasatus ja kodakondsus formaalse ja mitteformaalse õppimise kaudu

Millega on tegemist?

2016. aasta juunis võttis Euroopa Komisjon vastu teatise, millega toetatakse vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise ennetamist. Teatises visandatakse meetmed seitsmes konkreetses valdkonnas, kus ELi tasandi koostöö võib anda lisaväärtust, eelkõige hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas.

Teatis on üks Euroopa haridusministrite ja volinik Navracsicsi poolt 2015. aastal vastu võetud Pariisi deklaratsioonipdf Valige lingiga seotud tõlked  järelmeetmetest. Nimetatud deklaratsioon käsitleb kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamist.

Deklaratsioonis kutsutakse haridussektorit üles konkreetsetele tegudele, et edendada kaasatust ja põhiväärtusi. Selles esitatakse nimekiri konkreetsetest eesmärkidest, mida tuleks saavutada riiklikul ja kohalikul tasandil ning määratakse kindlaks neli peamist prioriteeti ELi tasandi koostöös. Need on järgmised:

  1. tagada, et noored omandavad sotsiaalsed, kodaniku- ja kultuuridevahelised pädevused, edendades demokraatlikke väärtusi ja põhiõigusi, sotsiaalset kaasamist ja mittediskrimineerimist ning kodanikuaktiivsust;
  2. rõhutada kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse tähtsust, eelkõige internetti ja sotsiaalmeediat kasutades, et tekitada vastupanu diskrimineerimisele ja ajupesule;
  3. soodustada ebasoodsas olukorras olevate laste ja noorte haridust, tagades, et nende vajadusi võetakse haridus- ja koolitussüsteemides arvesse; ning
  4. edendada koostöös teiste asjakohaste poliitiliste strateegiate ja sidusrühmadega kultuuridevahelist dialoogi kõigi õppevormide kaudu.
Kuidas seda saavutada?

Deklaratsiooni järelmeede on komisjoni toetava liikmesriikidevahelise koostöö peamiseks prioriteediks hariduse ja koolituse (strateegiline raamistik HK 2020) ja noorte valdkonnas, nagu on määratletud HK 2020 ühisaruandes ja noorte ühisaruandespdf Valige lingiga seotud tõlked  .

Mais 2016 korraldas volinik Tibor Navracsics kõrgetasemelise kollokviumi teemal: „Kaasatuse ja põhiväärtuste edendamine hariduse kaudu – võimalus vägivaldse radikaliseerumise ennetamiseks“.

Vastastikune õppimine ja parimate tavade vahetamine on peamised meetmed HK 2020 ja noortevaldkonna koostöö valdkonnas. Samuti on see oluline meede Pariisi deklaratsiooni rakendamisel. Sel eesmärgil on loodud kaks temaatilist töörühma, mis koosnevad peamistest sidusrühmadest:

Pariisi deklaratsiooni rakendamise toetamiseks antakse programmi Erasmus+ kaudu rahastust riikidevahelistele koostööprojektidele:

  • 2016. aastal tehti Erasmus+ kaudu riikidevahelistele partnerlustelekättesaadavaks rohkem kui 400 miljonit eurot, et arendada uuenduslikke poliitilisi lähenemisviise ja tavasid rohujuuretasandil. Selle eelarve raames eelistatakse projekte, mis on suunatud Pariisi deklaratsiooni eesmärkide saavutamisele;
  • 13 miljoni euro suurune sihteelarve on eraldatud heade tavade levitamisele ja laiendamisele alates rohujuuretasandist;
  • 2017. aastal kavatseb komisjon veelgi enam toetada deklaratsiooni rakendamist korrapäraste ja suunatud meetmete kaudu programmi Erasmus+ raames.

Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete toetamiseks on ka tõenditel põhinev poliitikakujundamine üks peamistest prioriteetidest ning see tugineb järgmistele meetmetele:

  • iga-aastases hariduse ja koolituse valdkonna ülevaates esitatakse viimased arengusuunad Euroopa haridus- ja koolitussüsteemides, keskendudes muude teemade hulgas ka kaasatusele ning sotsiaalsele ja kodanikupädevusele;
  • ekspertide võrgustiku hariduse ja koolituse sotsiaalseid aspekte käsitlevad aruanded, sealhulgas 2016. aastal avaldatud aruanne, milles keskendutakse sallivusele, mitmekesisusele, kodanikuvastutuselepdf Valige lingiga seotud tõlked  ;
  • 2016. aasta märtsis avaldatud Euroopa Komisjoni Eurydice võrgustiku teabelehespdf esitati ülevaade peamistest poliitilistest muutustest liikmesriikides pärast Pariisi deklaratsiooni kinnitamist. Eurydice tegeleb praegu uuringuga, mis käsitleb kodanikuharidust kõikjal Euroopas. Selles antakse terviklik ülevaade kodanikuhariduse ülesehitusest, sisust ja tavadest liikmesriikides. Uuringu tulemused tehakse kättesaadavaks 2017. aastal.

Alates 2013. aastast on komisjon rakendanud Euroopa Nõukoguga ühisprogrammi „Inimõigused ja demokraatia tegelikkuses“. Programmi eesmärk on koguda ja levitada teavet kodanikuhariduse kohta ning töötada välja praktilisi vahendeid, näiteks õppekavasid ja õppematerjale, et toetada osalevaid riike kodanikuaktiivsuse ja inimõigustealase hariduse edendamisel. Alates 2016. aastast täiustatakse programmi veelgi, et toetada ka demokraatliku kultuuri pädevuste võrdlusraamistiku katsetamist, millega Euroopa Nõukogu tegi algust 2016. aasta aprillis.

Sotsiaalsele kaasatusele ja kodakondsusele keskendumine formaalse ja mitteformaalse õppe kaudu tähendab ka seda, et erilist tähelepanu pööratakse ka haavatavamatest elanikkonnarühmadest pärit õppijatele, sealhulgas rändajatele, ebasoodsatest sotsiaal-majanduslikest oludest pärit õpilastele, romadele, LGBTI-inimestelepdf Valige lingiga seotud tõlked  ja erivajadustega õppijatele.

Mis saab edasi?

Töörühm kodakondsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamiseks läbi hariduse on saanud volitused valmistada 2018. aasta juuniks ette poliitiline raamistik kaasatuse ja põhiväärtuste edendamiseks hariduse kaudu, samuti ka veebipõhine heade tavade kogumik.

Noori käsitlev töörühm töötab 2016. aasta lõpuks välja konkreetsed töövahendid, mis on juhiseks noorsootöötajatele ja noorteorganisatsioonidele ning kohandatavad vastavalt eri liikmesriikide vajadustele. Nendes tuuakse näiteid selle kohta, kuidas tuvastada radikaliseerumise varajasi märke ja nendele reageerida ning suurendada noorte demokraatlikku vastupanuvõimet, kuidas aidata noortel omandada meediapädevust ja kriitilist mõtlemist ning kuidas lahendada konflikte vägivalda kasutamata.

Komisjon toetab ka järgmisi meetmeid:

  • koolidele ettenähtud veebipõhise töövahendi laiendamine. See töövahend on uus veebipõhine platvorm koolidele ja õpetajatele, mis pakub näiteid headest tavadest ja vahendeid selleks, et võtta koolides kasutusele koostööpõhiseid meetodeid, et parandada kaasatust ka saavutada edu kõigi seisukohast;
  • veebipõhise eTwinningu platvormi laiendamine, ühendades õpetajaid ja klassiruume kõikjal Euroopas, samuti ka õpetajate kodanikuhariduse teemalisi koolitusi programmi Erasmus+ vahendusel;
  • võrgustiku loomine, et soodustada koolides, noorte hulgas, spordiklubides ja vanglates otsesuhtlust positiivsete eeskujudega.
  • uue Erasmus+ virtuaalse vahetusprogrammi katsetamine ja kasutuselevõtmine, mis võimaldaks noortel vahetada arvamusi ja ideid struktureeritud ja hõlpsaks tehtud veebikonverentside kaudu, eesmärgiga suurendada kultuuridevahelist teadlikkust ja sallivust;
  • kõrgkoolidele mõeldud stiimulite arendamine, et need annaksid ainepunkte vabatahtlike tegevuse eest ja töötaksid välja õppekavad, mis ühendaksid akadeemilise sisu ja ühiskonnaelus osalemise;
  • Euroopa vabatahtliku teenistuse tugevdamine, mille puhul prioriteediks oleks ühiseid väärtusi, meediapädevust ja kriitilist mõtlemist edendavate projektide toetamine;
  • tugevam toetus programmi Erasmus+ rohujuure tasandi noorteprojektidele, kaasates uusi osapooli (nt omavalitsused), et võimaldada kohalike algatuste laienemist suuremate piiriüleste partnerluste raames;
  • edukate ja uuenduslike projektide tunnustamine Euroopa auhinna raames, mis käsitleb sotsiaalset kaasamist spordi kaudu.
 

How can we help?