Millega on tegemist?

2016. aasta juunis võttis Euroopa Komisjon vastu teatise, millega toetatakse vägivaldse ekstremismini viiva radikaliseerumise ennetamist. Teatises visandatakse meetmed seitsmes konkreetses valdkonnas, kus ELi tasandi koostöö võib anda lisaväärtust, eelkõige hariduse, koolituse ja noorte valdkonnas.

Teatis on üks Euroopa haridusministrite ja volinik Navracsicsi poolt 2015. aastal vastu võetud Pariisi deklaratsiooni järelmeetmetest. Nimetatud deklaratsioon käsitleb kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamist.

Deklaratsioonis kutsutakse haridussektorit üles konkreetsetele tegudele, et edendada kaasatust ja põhiväärtusi. Selles esitatakse nimekiri konkreetsetest eesmärkidest, mida tuleks saavutada riiklikul ja kohalikul tasandil ning määratakse kindlaks neli peamist prioriteeti ELi tasandi koostöös. Need on järgmised:

  • aidata noortel omandada sotsiaalsed, kodaniku- ja kultuuridevahelised pädevused, edendades demokraatlikke väärtusi ja põhiõigusi, sotsiaalset kaasamist ja mittediskrimineerimist ning kodanikuaktiivsust;
  • rõhutada kriitilise mõtlemise ja meediapädevuse tähtsust, eelkõige interneti ja sotsiaalmeedia kasutuses, et tekitada vastupanu diskrimineerimisele ja ajupesule;
  • soodustada ebasoodsas olukorras olevatel lastel ja noortel hariduse omandamist ja võtta nende vajadusi arvesse haridus- ja koolitussüsteemides; ning
  • edendada koostöös teiste asjakohaste poliitiliste strateegiate ja sidusrühmadega kultuuridevahelist dialoogi kõigi õppevormide kaudu.

Kuidas seda saavutada?

Deklaratsiooni järelmeede on komisjoni toetatava liikmesriikidevahelise koostöö peamiseks prioriteediks hariduse ja koolituse (strateegiline raamistik HK 2020) ja noorte valdkonnas, nagu on kindlaks määratud HK 2020 ühisaruandes ja noorte ühisaruandes.

Mais 2016 korraldas volinik Tibor Navracsics kõrgetasemelise kollokviumi teemal: „Kaasatuse ja põhiväärtuste edendamine hariduse kaudu – võimalus vägivaldse radikaliseerumise ennetamiseks“.

Lisaks võeti 17. veebruaril 2017 vastu järeldused kaasamise kohta mitmekesisuses, et tagada kvaliteetne haridus igaühele.

Vastastikune õppimine ja parimate tavade vahetamine on peamised meetmed HK 2020 ja noortevaldkonna koostöö valdkonnas. Samuti on see oluline meede Pariisi deklaratsiooni rakendamisel. Sel eesmärgil on loodud kaks temaatilist töörühma, mis koosnevad peamistest sidusrühmadest:

Pariisi deklaratsiooni rakendamise toetamiseks antakse programmi Erasmus+ kaudu rahastust riikidevahelistele koostööprojektidele:

  • 2016. aastal tehti Erasmus+ kaudu riikidevahelisele partnerluselekättesaadavaks rohkem kui 400 miljonit eurot, et arendada uuenduslikke poliitilisi lähenemisviise ja tavasid rohujuuretasandil. Selle eelarve raames eelistatakse projekte, mis on suunatud Pariisi deklaratsiooni eesmärkide saavutamisele;
  • 13 miljoni euro suurune sihteelarve on eraldatud heade tavade levitamisele ja laiendamisele alates rohujuuretasandist;
  • 2017. aastal kavatseb komisjon veelgi enam toetada deklaratsiooni rakendamist korrapäraste ja suunatud meetmete kaudu Erasmus+ programmi raames.

Pariisi deklaratsiooni järelmeetmete toetamiseks on ka tõenditel põhinev poliitikakujundamine üks peamistest prioriteetidest ning see tugineb järgmistele meetmetele:

Alates 2013. aastast on komisjon rakendanud Euroopa Nõukoguga ühisprogrammi „Inimõigused ja demokraatia tegelikkuses“. Programmi eesmärk on koguda ja levitada teavet kodanikuhariduse kohta ning töötada välja praktilisi vahendeid, näiteks õppekavasid ja õppematerjale, et toetada osalevaid riike kodanikuaktiivsuse ja inimõigustealase hariduse edendamisel. Alates 2016. aastast täiustatakse programmi veelgi, et toetada ka demokraatliku kultuuri pädevuste võrdlusraamistiku katsetamist, millega Euroopa Nõukogu tegi algust 2016. aasta aprillis.

Sotsiaalsele kaasatusele ja kodakondsusele keskendumine formaalse ja mitteformaalse õppe kaudu tähendab ka seda, et erilist tähelepanu pööratakse ka haavatavamatest elanikkonnarühmadest pärit õppijatele, sealhulgas rändajatele, ebasoodsatest sotsiaal-majanduslikest oludest pärit õpilastele, romadele, LGBTI-inimestele ja erivajadustega õppijatele.

Mis saab edasi?

Töörühm kodakondsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamiseks läbi hariduse on saanud volitused valmistada 2018. aasta juuniks ette poliitiline raamistik kaasatuse ja põhiväärtuste edendamiseks hariduse kaudu, samuti ka veebipõhine heade tavade kogumik.

Noori käsitlev töörühm töötab 2016. aasta lõpuks välja konkreetsed töövahendid, mis on juhiseks noorsootöötajatele ja noorteorganisatsioonidele ning kohandatavad vastavalt eri liikmesriikide vajadustele. Nendes tuuakse näiteid selle kohta, kuidas tuvastada radikaliseerumise varajasi märke ja nendele reageerida ning suurendada noorte demokraatlikku vastupanuvõimet, kuidas aidata noortel omandada meediapädevust ja kriitilist mõtlemist ning kuidas lahendada konflikte vägivalda kasutamata.

Komisjon toetab ka järgmisi meetmeid:

  • koolidele ettenähtud veebipõhise töövahendi laiendamine. See töövahend on uus veebipõhine platvorm koolidele ja õpetajatele, mis pakub näiteid headest tavadest ja vahendeid selleks, et võtta koolides kasutusele koostööpõhiseid meetodeid, et parandada kaasatust ka saavutada edu kõigi seisukohast;
  • veebipõhise eTwinningu platvormi laiendamine, ühendades õpetajaid ja klassiruume kõikjal Euroopas, samuti ka õpetajate kodanikuhariduse teemalisi koolitusi Erasmus+ programmi vahendusel;
  • võrgustiku loomine, et soodustada koolides, noorte hulgas, spordiklubides ja vanglates otsesuhtlust positiivsete eeskujudega.
  • uue Erasmus+ virtuaalse vahetusprogrammi katsetamine ja kasutuselevõtmine, mis võimaldaks noortel vahetada arvamusi ja ideid struktureeritud ja hõlpsaks tehtud veebikonverentside kaudu, eesmärgiga suurendada kultuuridevahelist teadlikkust ja sallivust;
  • kõrgkoolidele mõeldud stiimulite arendamine, et need annaksid ainepunkte vabatahtlike tegevuse eest ja töötaksid välja õppekavad, mis ühendaksid akadeemilise sisu ja ühiskonnaelus osalemise;
  • Euroopa vabatahtliku teenistuse tugevdamine, mille puhul prioriteediks oleks ühiseid väärtusi, meediapädevust ja kriitilist mõtlemist edendavate projektide toetamine;
  • tugevam toetus Erasmus+ programmi rohujuure tasandi noorteprojektidele, kaasates uusi osapooli (nt omavalitsused), et võimaldada kohalike algatuste laienemist suuremate piiriüleste partnerluste raames;
  • edukate ja uuenduslike projektide tunnustamine Euroopa auhinna raames, mis käsitleb sotsiaalset kaasamist spordi kaudu.