Millega on tegemist?

Jaanuaris 2018 võttis komisjon vastu digiõppe tegevuskava, mis hõlmab 11 algatust tehnoloogia kasutamiseks ja digipädevuste arendamiseks hariduses.

Koos tegevuskavaga võeti vastu komisjoni talituste töödokument, milles selgitatakse üksikasjalikumalt komisjoni digiõpet käsitlevat lähenemisviisi. 

Tegevuskava kolme prioriteedi alusel kehtestatakse meetmed, et aidata ELi liikmesriikidel lahendada probleeme ja kasutada ära võimalusi, mis on seotud haridusega digitaalajastul:

1. prioriteet: digitehnoloogia parem kasutamine õpetamise ja õppimise eesmärgil

Meetmed:

1. Kõrvaldada eri riikide vahel valitsev internetiühenduse lõhe, toetades ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtmist kõigis koolides, sealhulgas vähem soodsatele piirkondadele suunatud vautšerite süsteemi kaudu.
2. Toetada nii üldharidus- kui ka kutsekoolide digitaalset valmisolekut, tugevdades nende digisuutlikkust ning viies uue enesehindamisvahendi SELFIE 2019. aasta lõpuks miljoni õpetaja, koolitaja ja õppijani.
3. Luua raamistik digitaalselt tõendatud kvalifikatsioonide andmiseks ja digitaalselt omandatud oskuste valideerimiseks. See raamistik viiakse kooskõlla pidevõppe Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku (EQF) ning oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatoriga (ESCO).

2. prioriteet: digipädevuste ja -oskuste arendamine

Meetmed:

1. Üleeuroopalise platvormi loomine digitaalse kõrghariduse ja tõhustatud koostöö jaoks, mis pakub veebipõhist õpet, kombineeritud õpirännet, e-ülikoole ning parimate tavade vahetamist kõrgkoolide vahel.
2. Avatud teadust käsitlevad spetsiaalsed koolituskursused kõrgkoolides nii üliõpilastele, teadlastele kui ka haridustöötajatele.
3. Suurema arvu Euroopa koolide kaasamine ELi programmeerimisnädala algatusse.
4. Kogu ELi hõlmava teadlikkuse suurendamise kampaania, mille eesmärk on edendada internetiohutust, küberhügieeni ja meediapädevust, ning küberturvalisuse õppeprogrammi käivitamine.
5. Digi- ja ettevõtluspädevuste edendamine naissoost tudengite puhul (koostöös tööstuse ja vabaühendustega).

3. prioriteet: hariduse parandamine parema andmeanalüüsi ja prognoosimise kaudu

Meetmed:

1. IKT peavoolustamist hariduses käsitleva võrdlusuuringu käivitamine. Uuring hõlmab ka IKT-taristu ja digivahendite kättesaadavust ja kasutamist ning digioskuste taset.
2. Tehisintellekti ja õpianalüütika katseprojektide käivitamine hariduse valdkonnas.
3. Strateegilise tulevikuprognoosi koostamine digiüleminekust tulenevate põhisuundumuste kohta haridussüsteemide tuleviku huvides. 

Miks on see vajalik?

Euroopas on tungiv vajadus digitaaloskuste arendamise ja uue tehnoloogia kasutuselevõtu parandamise järele hariduse valdkonnas:

  • 37%-l ELi tööjõust on digitaaloskuste tase madal või olematu.
  • Vähem kui pooled lastest õpivad koolides, mis on digitaalselt hästi varustatud.
  • Üksnes 20–25% lastest saavad õpet õpetajatelt, kes tunnevad end tehnoloogia kasutamisel õppetöös kindlalt.
  • 18% ELi põhi- ja keskkoolidest ei olnud lairibaühendust.

Allikas: Digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI)

Mida on seni saavutatud?

Tegevuskava rakendamine

Tegevuskavas kirjeldatakse 11 algatust, mille komisjon viib koostöös liikmesriikide, huvirühmade ja ühiskonnaga 2020. aasta lõpuks ellu. Seda lehekülge ajakohastatakse vastavalt sellele, millal neid algatusi käivitatakse ja kuidas neid edasi arendatakse. 

Digipädevuse määratlus

Soovitus 2006. aasta võtmepädevuste raamistiku ajakohastamise kohta võeti vastu digiõppe tegevuskavaga samal päeval. Digipädevuste määratlust on laiendatud ja ajakohastatud, et käia kaasas digitehnoloogia arenguga nii tööelus kui ka ühiskonnas laiemalt. Uus määratlus on kooskõlas ka Euroopa kodanike digipädevuse raamistikuga.

2018. aasta määratlus 

Digipädevus seisneb suutlikkuses kasutada digitehnoloogiaid oskuslikult, kriitiliselt ja vastutustundlikult õppimise, töö, meelelahutuse ja suhtlemise eesmärgil. See hõlmab teavet ja andmekirjaoskust, teabevahetust ja koostööd, digitaalse infosisu loomist (sealhulgas programmeerimist), turvalisust (sealhulgas digitaalset heaolu ja küberjulgeolekuga seotud pädevusi) ning probleemide lahendamist.

2006. aasta määratlus 

Infotehnoloogiline pädevus seisneb suutlikkuses kasutada oskuslikult ja kriitiliselt infoühiskonna tehnoloogiat nii töö, meelelahutuse kui suhtlemise eesmärgil. See põhineb peamistel IKT-alastel oskustel: arvutite kasutamine info saamiseks, hindamiseks, salvestamiseks, loomiseks, esitamiseks ja vahetamiseks ning koostöövõrkudes osalemine Interneti teel.

Poliitikaalane koostöö

Komisjon teeb digiõppe osas tihedat koostööd riikide haridusministeeriumide ja haridusvaldkonna huvirühmadega, et jagada kogemusi, häid tavasid ja arendada välja praktilisi vahendeid digiajastu õppeprotsessi toetamiseks. See koostöö toimub digitaalsete oskuste ja pädevuste töörühma kaudu, mis saab regulaarselt kokku Brüsselis ja liikmesriikides.

Lisateave töörühma kohta.

Digitaalsete oskuste ja pädevuste raamistikud

Komisjon on liikmesriikidega konsulteerimise tulemusena välja töötanud erinevaid raamistikke, et aidata poliitikakujundajatel, õppijatel ja organisatsioonidel hinnata digitaalseid oskusi ja digitaalset valmisolekut. Raamistikud on välja töötatud kodanike, organisatsioonide ning hiljuti ka haridustöötajate jaoks. 

Digitaalsete oskuste ja pädevuste raamistik kodanike jaoks

Euroopa kodanike digipädevuse raamistikus esitatakse lai valik digitaalseid oskusi ja pädevusi, mida vajavad kõik õppijad (5 valdkonda, 21 pädevust). See avaldati 2013. aastal ning sellest on saanud paljude digitaalseid pädevusi käsitlevate algatuste alus nii Euroopa kui ka liikmesriikide tasandil. Raamistikku ajakohastati 2016. aastal.

Digitaalsete oskuste ja pädevuste raamistik haridustöötajate jaoks

Euroopa digipädevuse raamistik haridustöötajatele avaldati detsembris 2017. See kaardistab haridustöötajate digitaalsed oskused kõigil haridustasanditel – alusharidusest kõrg- ja täiskasvanuhariduseni – ning hõlmab muu hulgas ka üld- ja kutseõpet, eripedagoogikat ning mitteformaalset õpet. 

Digitaalsete oskuste ja pädevuste raamistik haridusorganisatsioonide jaoks

Selle detsembris 2015 avaldatud raamistiku eesmärk on võimaldada organisatsioonidel hinnata oma edusamme digiõppe ja -pedagoogika lõimimisel ning aidata poliitikakujundajatel välja töötada, rakendada ja hinnata poliitikameetmeid digitaalsete õppimismeetodite lõimimiseks ja tõhusaks kasutamiseks. See raamistik oli kontseptuaalseks aluseks koolidele suunatud enesehindamisvahendile SELFIE, mille kasutuselevõttu praegu üle kogu Euroopa edendatakse.

Teadusuuringud

Komisjon rahastab digitaalseid oskusi ja pädevusi käsitlevaid teadusuuringuid ning innovatsiooni ja uute võimaluste kasutuselevõttu haridusasutuses. Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskus avaldab korrapäraselt uurimisaruandeid ja teadusuuringuid.

Viimased uuringud on näiteks järgmised.

Projektide rahastamine

Programmi „Erasmus+“ vahendusel rahastatakse vahetusi, et toetada õpetajate koolitamist digitaalse oskuste valdkonnas, ning projekte, mille eesmärk on uurida ja arendada tehnoloogia kasutamise potentsiaali hariduse valdkonnas. Samuti edendatakse programmi vahendusel uusi e-õppemeetodeid ja e-õppematerjale.

Erasmus+ rahastamisvõimalused

Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide raames toetatakse ühenduvuse ja seadmete soetamist haridusasutustele ning noorte ja täiskasvanute oskuste arendamist.

Lisateave struktuurifondide panuse kohta digitaalsete oskuste valdkonnas

 

Lisateave