Milles on küsimus?

Viipekeeled on oluline osa Euroopa keelelisest mitmekesisusest. Põhinedes žestidel, on need grammatika, struktuuri, lauseehituse ja sõnavara poolest sama rikkalikud kui räägitavad keeled. Üldiselt on igal Euroopa Liidus räägitaval keelel ka vastav viipekeel.

Usaldusväärsete andmete puudumise tõttu on keerukas hinnata, kui paljud inimesed ELis viipekeelt kasutavad.

Ligikaudu 1 inimene 1000st kasutab oma esimese keelena riiklikku viipekeelt – kogu ELis on neid seega ligikaudu 500 000. Veelgi rohkemate jaoks võib viipekeel olla teiseks või kolmandaks keeleks, näiteks kurtide või kuulmispuudega inimeste perekondade ja sõprade jaoks.

Miks see on vajalik?

Selleks et kindlustada kurtide kaasamine Euroopa ühiskonda, on Euroopa Komisjoni ülesandeks tagada, et:

  • nad saaksid oma riigis ametliku sidevahendina viipekeelt kasutada;
  • neil oleks juurdepääs haridusele ning
  • tööhõivele.

Mida on seni saavutatud?

Selleks et võimaldada kurtidel töötada ja õppida oma eelistatud keeles, edendab komisjon koos Euroopa Parlamendiga viipekeeli ning toetab meetmeid neile ametliku staatuse andmiseks.

Algatused on järgmised:

  • Dicta-Sign – kolm aastat kestev ELi rahastatud uurimisprojekt, mille eesmärk on muuta veebipõhine suhtlus kurtidele viipekeelekasutajatele kättesaadavamaks;
  • SignSpeak – innovatiivne algatus, mille eesmärk on täiustada viiplejate ja kuuljate vahelist suhtlust viipekeele tõlgendamise nägemispõhise tehnoloogia abil.

Millised on järgmised sammud?

Komisjon jätkab selliste meetmete toetamist, millega püütakse edendada kuulmispuudega inimeste ja viiplejate kaasamist ühiskonda, tehes koostööd asjakohaste rühmade ja organisatsioonidega ning kasutades selleks ka programmi Erasmus+.

 

Lisateave