Milline on ELi roll?

Liikmesriigid kujundavad ise oma hariduspoliitika. Euroopa Komisjon teeb liikmesriikide ja sidusrühmadega koostööd lähimuspõhimõtte alusel, hoolitsedes ühiste eesmärkide jagamise eest ning abistades liikmesriike eelkõige heade tavade vahetamisel. Keeleõppe ja -õpetuse valdkonnas on komisjoni ülesandeks koordineerida liikmesriikide valitsuste tegevust keelestrateegias sätestatud eesmärkide saavutamisel.

Miks on see vajalik?

Võõrkeeled on olulised, et Euroopa kodanikud saaksid vabalt liikuda, töötada ja õppida kogu Euroopas. See suurendab tööhõivet ja edendab majanduskasvu, vähendab tööpuudust ja tõstab elatustaset.

Samuti aitab võõrkeeleoskus inimestel ületada takistusi ühiskonnaelus osalemisel ning on aluseks sellele, et tõrjutud keelerühmad oleksid ühiskonnas määratletud, esindatud ja kaasatud.

Mida on seni tehtud?

Euroopa Komisjon on hariduse ja koolituse valdkonna üleeuroopalise koostöö strateegilise raamistiku (HK 2020) raames teinud koostööd liikmesriikidega kahes järjestikuses keeli käsitlevas töörühmas. Esimene töörühm keskendus sellele, kuidas parandada mitmekeelset suhtlusoskust tööturul.

Teine töörühm, mis käsitles keeli hariduses ja koolituses, viis läbi võrdleva analüüsi keelte õpetamise ning õppimise kohta liikmesriikides. Samuti esitas töörühm aruanded selle kohta, kuidas parandada keelte õpetamise kvaliteeti.

Euroopa Komisjon toetab neid eesmärke ka programmi Erasmus+ meetmete kaudu ja avaldab asjakohast teabematerjali, häid tavasid ja vahendeid keeleõpetajatele koolihariduse portaalis.

Järgmised sammud

Komisjon ja ELi riigid rakendavad koos ELi strateegiat keeleõppe ja -õpetuse parandamiseks. Jätkatakse koostööd HK 2020 töörühmade raames ning avaldatakse uusi aruandeid keeleõppe ja keelelise mitmekesisuse kohta koolides ning võtmepädevuste raamistiku läbivaatamise lingvistiliste komponentide rakendamise kohta.

Teiste poliitikaprioriteetide hulka kuuluvad:

  • parandada testimise ja hindamise asjakohasust ning võrreldavust;
  • soodustada sotsiaalset kaasamist koolides, tunnustades sisserändajate keeli;
  • toetada ja arendada keeleõpetajate ja teiste õppeainete õpetajate oskusi;
  • tõhustada õpetamist lõimitud aine- ja keeleõppe kaudu;
  • julgustada arvutipõhist keeleõpet ja töötada välja mitmekeelseid avatud õppematerjale;
  • kaasata võõrkeeleõpe üldistesse oskusalastesse strateegiatesse, nagu Euroopa oskuste ja kvalifikatsioonide ala ning strateegia „Avatud haridusruum”.