Navigatsioonitee

Juhtimine ja rahastamine

Millega on tegemist?

Sellel, kuidas kõrgharidussüsteemid on korraldatud, reguleeritud ning rahastatud, on oluline mõju nende üldisele tõhususele. Strateegias „Euroopa 2020” rõhutatakse, et:

Miks on see vajalik?

Kuigi kõrgharidusse tehtavate kulutuste tase erineb liikmesriigiti märkimisväärselt, on kõrgharidusse tehtavate koguinvesteeringute maht Euroopas liiga väike: keskmiselt 1,3% SKPst, võrdluseks USAs 2,7% ja Jaapanis 1,5%. Praegune surve eelarve konsolideerimiseks on samuti seadnud täiendava surve avaliku sektori investeeringutele. Seega on investeeritud vahenditest saadava tulu maksimeerimine ülioluline.

Need väljakutsed eeldavad suuremat paindlikkust ning autonoomsed õppeasutused saavad hõlpsamalt spetsialiseeruda, edendades hariduse ja teadustöö tulemuslikkust, toetades samal ajal kõrgharidussüsteemide siseselt tipptaseme saavutamist. Õiguslikud, finants- ja haldustõkked piiravad siiski jätkuvalt kõrgkoolide vabadust määratleda oma strateegiad ja struktuuri ning end konkurentidest eristada.

Mida on seni saavutatud?

Toetades teadusuuringute alast ning poliitilist koostööd, abistab Euroopa Komisjon ELi liikmesriike tõhusate juhtimis- ja rahastamismudelite väljatöötamisel kõrghariduses.

Hariduse ja koolituse avatud koordinatsiooni meetodi raames korraldatavatel riigipõhistel seminaridel keskendutakse näiteks sellistele küsimustele nagu institutsiooniline juhtimine kõrghariduses või tulemuspõhine rahastamine.