Õpiliikuvuse kaudu saadud kogemuste tunnustamine

Euroopa Komisjon avaldas 2018. aasta mais ettepaneku nõukogu soovituse kohta, mis käsitleb kõrgkoolidiplomite ja keskkooli lõputunnistuste ning välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamist. Eesmärk on tagada, et iga üliõpilase, praktikandi või õpilase puhul, kes on saanud õppimiskogemuse välismaal kas kvalifikatsiooni omandamiseks või õpirände raames, võidakse seda kogemust edasiste õpingute eesmärgil automaatselt tunnustada. Tunnustamismenetluste täiustamine on peamine aspekt püüdluses liikuda 2025. aastaks inimestele tugevat Euroopa identiteeti pakkuva Euroopa haridusruumi suunas, st saavutada selline „Euroopa, kus õppimist ja teadustööd ei takista piirid“.

Õpiliikuvus suurendab asjatundlikkust ja kogemusi, mis on väga olulised, et inimesed osaleksid aktiivselt ühiskonnaelus ja tööturul. See ilmnes programmi „Erasmus+“ hiljutisest vahehindamisest, milles teatati õpiliikuvuse positiivsest mõjust õppijate enesekindlusele, iseseisvusele, sotsiaalsele kapitalile ja tööle üleminekule. Üleilmastuva hariduse ja tööhõive kontekstis on hädavajalik, et õppijad saaksid parimal võimalikul moel kasutada ära kõiki õppimisvõimalusi kogu ELis. 

Käesoleva aasta alguses huvirühmadega peetud konsultatsioonid näitasid jõulist toetust ELi tegevusele selles valdkonnas. Vastajad kinnitasid, et tunnustamismenetlused on sageli aeganõudvad, kuuluvad individuaalsete asutuste pädevusse ja ei ole ka piisavalt läbipaistvad. Eelkõige on üldkeskhariduses nii keskharidustunnistuste kui ka välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite vastastikuse tunnustamise menetlused riigiti väga erinevad. Noortel, kes soovivad keskhariduse omandamisel õppida pikema aja jooksul välismaal või asuda mõnes teises ELi liikmesriigis kõrgharidust omandama, puudub kvalifikatsioonide ja pädevuste tunnustamise osas sageli teave ja kindlus. 


Ettepanek nõukogu soovituse kohta

Kavandatava nõukogu soovitusega kutsutakse liikmesriike üles võtma poliitilist kohustust kehtestada automaatne tunnustamine aastaks 2025. Sellele lisanduvad meetmed, mis suurendavad liikmesriikide usaldust üksteise haridussüsteemide vastu, ja liikmesriikide toetamine tunnustamise täiustamiseks, et hõlbustada õpiliikuvust.

Kõrghariduse valdkonnas on soovituse aluseks juba muude foorumite (eelkõige Bologna protsessi ja tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsiooni) raames tehtud edusammud ning liikmesriikide rühmade vahelised mitmepoolsed kokkulepped, nagu 2018. aasta jaanuaris sõlmitud Beneluxi riikide otsus kvalifikatsioonide automaatse tunnustamise kohta. Samuti edendatakse soovitusega selliste olemasolevate vahendite edasist kasutamist, mis võivad toetada kvalifikatsioonide ja välismaal veedetud õppeperioodide õpiväljundite tunnustamist nagu Europass, Euroopa kvalifikatsiooniraamistik, Euroopa kutsehariduse ja -koolituse ainepunktide süsteem jt.

Keskhariduse tasandil püütakse kavandatava soovitusega parandada kõrgharidusele juurdepääsu andvate keskharidustunnistuste tunnustamisprotsesse, sealhulgas neid, mis on seotud kutsehariduse ja -õppe valdkonnaga. Lisaks sellele edendatakse ettepanekuga välismaal veedetud õppeperioodi õpiväljundite tunnustamist, et võimaldada õpingute jätkumist järgmisel õppeaastal.