Euro elu

Mündid ja rahatähed ei kesta igavesti. Nende kasutusaeg, alates kujundamisest ja valmistamisest kuni kasutamise ja käibelt eemaldamiseni, on piiratud. Siin selgitame, mis nendega kasutusajal toimub ning kes selle eest vastutab.

Euro: üks vääring, palju kujundusi

Niisiis: millised euromündid ja rahatähed on olemas ja kes neid valmistab?
Selle üle, millal tuleb rahatähti juurde trükkida, otsustab Euroopa Keskpank koos euroala riikide keskpankadega.
Müntide eest hoolitsevad riiklikud asutused.




MÜNDID JA RIIGID
Millise riigi euromündiga on tegu? Mõtle ruttu, tegutse kiiresti.

Rahatähed

Nagu varsti näed, on kõik sama väärtusega euro rahatähed kõikides riikides sama kujundusega.

Seega on nii Hispaanias, Itaalias kui Sloveenias trükitud 10-eurosed rahatähed sama kujundusega.

Euro rahatähtede kujundus valiti välja enne euro kasutuselevõttu läbi viidud konkursi põhjal. Kujundust vaadates näeme, et rahatähtedel on kujutatud erinevad Euroopa arhitektuuristiilid läbi aegade – enamasti sillad ja aknad.

Rahatähtedel on ka mitmed turvaelemendid, et takistada rahatähtede kopeerimist või võltsimist. Turvaelementide hulgas on teiste seas ka metallniit ja hologramm.


Mündid

Euromündid pole üle kogu Euroopa ühesugused.

Euromüntide ühine külg

Euromündi üks külg on kõikide riikide müntidel ühesugune – seda nimetatakse ühiseks küljeks. Euroste müntide ja eurosentide ühisel küljel on kujutatud erinevaid Euroopa Liidu kaarte.

Teise külje kujundus on erinev vastavalt sellele, millises riigis on münt käibele lastud – seda nimetatakse mündi rahvuslikuks küljeks.
Rahvusliku külje kujundused on väga mitmekesised, kuid tavaliselt on seal kujutatud muude teemade hulgas midagi riigi ajaloost, kunstist või loodusest.

Euro: trükkimine ja müntide vermimine

Rahatähed



RAHATÄHE PUSLE
Pane tükkidest kokku euro rahatähed.

Euroopa Keskpank otsustab, millal on vaja rahatähti juurde trükkida.

Müntide vermimise eest hoolitsevad riiklikud asutused. Uusi euro rahatähti tuleb trükkida regulaarselt, et katta suurenenud sularahavajadust ning asendada ringlusest eemaldatud katkised või kulunud rahatähed. Uute rahatähtede trükkimisel peab oma osa andma iga euroala riigi keskpank. Muidugi on kõikide riigipankade poolt käibele lastud euro rahatähed täpselt ühesugused, välja arvatud seerianumbrid; rahvuslik kujundus on ainult müntidel.

2011. aasta detsembris oli ringluses peaaegu 15 miljardit rahatähte väärtusega üle 880 miljardi euro.


Mündid

Euroopa Keskpank kinnitab iga euroalariigi poolt oma vajaduseks valmistatavate müntide kogused. Seejärel on iga riigi enda ülesandeks valmistada mündid, mille ühel küljel on rahvuslik kujundus.

Euromüntide valmistamiseks tuleb kõigepealt lüüa metall-lehest välja ümmargune metallist toorik. Seejärel kuumutatakse toorikut selle pehmendamiseks – ning 1-, 2- ja 5-sendised mündid kaetakse vasega. Toorikud pannakse kahe vermimisstantsi vahele, mis pressivad tooriku pinnale euromündi kujunduse. Ühe- ja kaheeurostel müntidel, mis on tehtud kahest eri värvi metallist, pannakse kaks metalli kokku üheaegselt kujutise pressimisega tooriku pinnale. Nüüd on mündid kasutamiseks valmis. Müntide valmistamist nimetatakse müntimiseks.

Mida tehakse vanade euro rahatähtede ja müntidega?

Rahatähed ja mündid ei kesta igavesti. Need võivad katki minna, kuluda või ära kaduda. Seega tuleb katkised ja kulunud rahatähed ja mündid kindlaks teha ja asendada.

Rahatähed kuluvad palju kiiremini kui mündid, kuna nad on tehtud pehmemast materjalist, mitte kõvast metallist. Tavaliselt peab rahatäht vastu poolteist kuni kaks aastat.

Katkised ja kulunud rahatähed tagastatakse ELi riikide keskpankadesse rahaga tegelevate asutuste, näiteks pankade poolt. Nende rahatähtede hulk ja nimiväärtus teatatakse Euroopa Keskpangale, kes vastavalt vajadusele korraldab asendusrahatähtede trükkimise. Mündid peavad vastu palju kauem, tavaliselt mitu aastakümmet.

Kahjustada saanud müntide leidmisel tagastatakse need riigi keskpanka või riigi rahapatta, kus neid töödeldakse spetsiaalsetes masinates, mis markeerivad need mündid defektseteks. Nii ei saa neid enam kasutada ning nad müüakse vanametalliks. Euroopa Keskpanga loal lasevad riikide keskpangad vajadusel käibele uued asendusmündid.