Euro ja sina

Otsus euro kasutusele võtta ei tulnud lihtsalt. Euro kasutuselevõtt oli paljusid riike hõlmav pikk protsess.
Kuid nagu siit võid lugeda, on euroga kaasnev kasu seda väärt.

Kuidas võeti euro kasutusele?

Varem olid Euroopa Liidu riigid teinud mitmeid katseid liikuda majandusliidu ja ühisraha poole. Ent alles 1991. aastal võtsid Euroopa juhid Hollandi linnas Maastrichtis vastu otsuse ühisraha kasutuselevõtu kindla ajakava kohta. Euro kasuks otsustanud riigid kasutasid järgnenud aastaid oma majanduse ettevalmistamiseks – selliseid ettevalmistusi nimetatakse majanduse lähenemiseks.



EUROVIKTORIIN
Kontrolli oma teadmisi eurost. Kas suudad jõuda 500 eurot väärt küsimuseni?

1. jaanuaril 1999 võeti euro kasutusele nn arvestusliku ühikuna. See tähendas, et eurot kasutati paljudes paberil teostatavates finantsoperatsioonides, kuid sularahana – rahatähtede ja müntidena – seda kasutada veel ei saanud. Nii tehti selleks, et pankade ja äriühingute mitmesugustel finantssüsteemidel oleks uue vääringuga kohanemiseks piisavalt aega.

Seejärel, 1. jaanuaril 2002, lasti rahatähed ja mündid käibele kaheteistkümnes euro kasutusele võtnud riigis. Eurosid sai pankade sularahaautomaatidest ning poed hakkasid raha tagasi andma ainult eurodes. Lühikese aja jooksul kogusid kauplused ja pangad kokku ning eemaldasid ringlusest kõik vanad rahvuslikud vääringud – euroala kodanike taskus ja rahakotis on sellest ajast peale ainult eurod.

2007. aasta jaanuaris võttis esimesena uutest liikmesriikidest euro kasutusele Sloveenia, jaanuaris 2008 järgnesid Malta ja Küpros ning 2009. aastal Slovakkia ja 2011. aastal Eesti.

Praegu kuulub euroalasse 17 riiki.

Üks vääring kõigile

Paljude eri vääringute kasutamine Euroopas tegi riigist riiki reisimise keerulisemaks ja kulukamaks. Valuuta vahetamine põhjustas kulusid: kaubavahetus oli kallim ja reisimine maksis rohkem. Mitu Euroopa Liidu riiki otsustasid asendada oma rahatähed ja mündid ühisrahaga

See ühisraha – euro – võeti esmakordselt kasutusele 1999. aastal nn raamatupidamisrahana. Rahvuslikud valuutad olid veel ringluses, kuid neist olid saanud euro allühikud.

Seejärel, aastal 2002, viidi uuele valuutale üleminek euro rahatähtede ja müntide käibele laskmisega lõpule.

Täna on euro euroala riikide ainus valuuta.

See tähendab, et riigipiiride ületamisel pole enam vaja münte ja rahatähti vahetada. Nii on kauplemine palju lihtsam ning meil on ostude tegemisel suurem valik.

Samuti on reisimine palju lihtsam ja odavam, kuna välismaale puhkusele sõites pole enam vaja valuutat vahetada.

Ja lõpuks, kuna euroala on suur - seal elab üle 332 miljoni kodaniku - on see ka majanduslikult tugev.
See tähendab suuremat majanduslikku stabiilsust, mis omakorda aitab tõsta meie elatustaset.

Kes kasutavad eurot?

Mitte kõik Euroopa Liidu riigid ei kasuta eurot – mõnes riigis on veel kasutusel oma rahvuslik vääring.

See on nii peamiselt seetõttu, et nende riikide majandus ei ole veel euro kasutuselevõtuks valmis, kuid kaks riiki (Taani ja Ühendkuningriik) otsustasid jätta veel mõneks ajaks oma rahvusliku vääringu kasutusele.
Enamik neist riikidest teeb ettevalmistusi euro kasutuselevõtuks ning euroalaga liitumiseks tulevikus.
Näiteks ühines Sloveenia euroalaga 2007., Küpros ja Malta 2008., Slovakkia 2009. ning Eesti 2011. aastal.

Euroalasse kuuluvad riigid on näidatud kaardil. Nende riikide elanikud kasutavad oma igapäevaelus eurot.

Kuidas euro toimib?

Et raha väärtus säiliks, tuleb riigi majandust hästi juhtida.

Samuti tuleb hästi juhtida euroala majandust, et eurol läheks hästi ning et aidata Euroopa Liidus luua jõukust ja töökohti.

Seda aitab saavutada majandus- ja rahaliit (EMU). Kõik Euroopa Liidu liikmesriigid kuuluvad EMUsse.



Euroopa Komisjoni peakorter Brüsselis (Belgias)

Iga EMUsse kuuluv riik juhib oma majandust ise, järgides samal ajal teatud reegleid, et tagada euro tugevus ning euroala majanduse õitseng.
Need reeglid seavad piirangud riigi poolt laenatava raha hulgale.
Piirates riigivõla suurust tagavad EMU reeglid riigi majanduse jätkusuutlikkuse – teiste sõnadega selle, et riik suudab maksta oma võlad ja tulevikus ka pensionid. Euroopa Komisjon ja ELi Nõukogu, kuhu kogunevad ELi riikide ministrid, jälgivad, et kõik riigid järgiksid kokkulepitud reegleid.


Euroopa Keskpank Frankfurdis (Saksamaal)

Euroopa Keskpank (EKP), mis asub Saksamaal, Frankfurdis, annab suure panuse euroala majanduslikku stabiilsusse.

EKP-l on rahatähtede ringlusselaskmise ainuõigus ning vastutus rahapoliitika eest.
See tähendab, et EKP hoiab hinnainflatsiooni madala ja stabiilsena. Hinnainflatsioon näitab, kui palju hinnad igal aastal kauplustes ja mujal tõusevad. Madal hinnainflatsioon on kasulik tarbijaile ja ettevõtjatele.

Kuidas euro meid aitab?



SUKELDU JA ARVUTA
Kas oskad liita? Oled sa hea sukelduja? Kohe näeme...



Madal ja stabiilne inflatsioon
teeb ettevõtjate elu palju lihtsamaks.
Ettevõtjatel on välismaal kauplemine nüüd lihtsam. Ning neil on lihtsam oma ettevõttesse tulevikuinvesteeringuteks raha laenata. Kõik see aitab kaasa majanduskasvule ning loob uusi töökohti.

Ühised väärtused


Euro väärtus ei seisne ainult rahas.
Eurol on Euroopa ja eurooplaste jaoks ka suur sümboolne väärtus.


Palju sellest kasutoovast tööst, mida EL teeb, ei ole alati nähtav. Sageli on see peidus juriidilistes dokumentides ja paksudes raportites. Aga eurot võib käes hoida – see on vägagi käegakatsutav.


Euro on kõige laiemalt levinud Euroopa tähenduse sümbol – ühtsus mitmekesisuses:


Seega sümboliseerib euro Euroopa majanduslikku integratsiooni ühtseks turuks ning Euroopa integratsiooni üleüldist edukäiku.