Navigatsioonitee

Laienemine

Laienemine muutus 1990ndatel, pärast Berliini müüri langemist ja Kesk- ja Ida-Euroopa riikide demokratiseerimist, üheks olulisemaks ELi prioriteediks.

Praegu on tunnustatud kandidaatriike viis: Horvaatia, Island, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Türgi. Kõigile ülejäänud Lääne-Balkani riikidele [Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia ja Kosovo (ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1244)] on Euroopa Ülemkogu samuti pakkunud võimalust keskmises või pikemas perspektiivis ELiga ühineda.

Eelmised laienemisvoorud

Siiani on toimunud kuus edukat laienemisvooru, mille käigus esialgselt kuuest liikmesriigist koosnenud ühendusega on ühinenud:

  • 1. jaanuaril 1973: Iirimaa, Taani ja Ühendkuningriik;
  • 1. jaanuaril 1981: Kreeka;
  • 1. jaanuaril 1986: Hispaania ja Portugal;
  • 1. jaanuaril 1995: Austria, Rootsi ja Soome;
  • 1. mail 2004: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari; ning
  • 1. jaanuaril 2007: Bulgaaria ja Rumeenia (lõpetades viienda laienemisvooru, mis algas mais 2004).

Kuupäevad, millal kandidaatriigid on taotlenud ELi liikmestaatust

  • Türgi: 14. aprill 1987;
  • Horvaatia: 21. veebruar 2003;
  • endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik: 22. märts 2004;
  • Montenegro: 15. detsember 2008; ning
  • Island: 16. juuli 2009.

Laienemisprotsess: praegune olukord

Praegusel hetkel on seitse riiki taotlenud ELi liikmestaatust, kuid ei ole seda veel saanud:

  • viis tunnustatud kandidaatriiki (Horvaatia, Island, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro ja Türgi) ning
  • Albaania ja Serbia, kellele ei ole veel kandidaatriigi staatust antud.

Viis kandidaatriiki

Türgit tunnustati kandidaatriigina juba 1999. aasta detsembris Helsingis toimunud Euroopa Ülemkogul.

Horvaatiale omistati kandidaatriigi staatus 2004. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogul. EL käivitas Horvaatia ja Türgiga ühinemisläbirääkimised 3. oktoobri 2005 üldasjade nõukogul Luxembourgis.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik sai kandidaatriigi staatuse 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogul. Oktoobris 2009 soovitas komisjon alustada asjaomase riigiga ühinemisläbirääkimisi. Ülemkogu ei ole sellega siiski veel nõustunud.

Island oli viimane liikmestaatust taotlenud riik, kes tegi seda 16. juulil 2009. Euroopa Ülemkogu andis Islandile kandidaatriigi staatuse juunis 2010 ning 2010. aasta juulis alustati ka ühinemisläbirääkimisi.

Montenegro esitas taotluse 2008. aastal ning talle anti kandidaatriigi staatus 2010. aasta detsembri Euroopa Ülemkogul. Läbirääkimisi alustatakse üksnes pärast seda, kui asjaomane riik on rahuldavalt täitnud teatavad poliitilised tingimused.

Hiljutised taotlused

Nii Albaania kui Serbia mõlemad taotlesid ELi liikmestaatust 2009. aastal. Oma 2010. aasta novembri arvamuses Albaania kohta ei soovitanud komisjon anda asjaomasele riigile kandidaatriigi staatust ning määratles mitmed poliitilised tingimused, mis tuleb enne seda täita. Ülemkogu on palunud komisjonilt arvamust Serbia taotluse kohta ning see esitatakse eeldavasti 2011. aasta lõpus.

Ühinemisläbirääkimised

Ühinemisläbirääkimisi peetakse vastavalt läbirääkimisraamistikule, milles on sätestatud läbirääkimiste meetod ja peamised põhimõtted, mis on kooskõlas 2004. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldustega.

Sisulised läbirääkimised viiakse läbi valitsustevahelise konverentsi raames, kus osalevad nii kõigi liikmesriikide, kui ka kandidaatriigi esindajad.

Selleks et tagada läbirääkimiste edu, on kandidaatriikidel samuti vaja teha edusamme liikmestaatuseks vajalike nõudmiste täitmise osas, eelkõige allpool kirjeldatud Kopenhaageni kriteeriumide alal.

Ühenduse õigustiku sõelumine

Liikmesriigiks saamiseks peavad kandidaatriigid vastu võtma Euroopa Liidu õigustiku, mis on Euroopa Liidus kehtiv ELi seaduste ja määruste kogum. Nagu ka kõigi eelnevate ühinemisläbirääkimiste puhul, võib kokku leppida erikorras. Analüütiline uurimine, mida nimetatakse "sõelumiseks", moodustab ühinemisläbirääkimiste esimese etapi. Asjaomane protsess, mis võtab aega mitu kuud, võimaldab kandidaatriikidel õigustikuga tutvuda ning komisjonil ja liikmesriikidel hinnata kandidaatriikide valmidust enne läbirääkimiste alustamist. Sõelumine ja sisulised läbirääkimised korraldatakse peatükkide kaupa, millest igaüks hõlmab konkreetset poliitikavaldkonda.

Kandidaatriikide valmisoleku majanduslik hindamine

Komisjon vastutab selle eest, et kandidaatriikide valmidust ühinemiseks regulaarselt hinnatakse. Komisjon esitab oma hinnangud eduaruannetes, mis avaldatakse tavapäraselt iga aasta sügisel. Komisjoni siseselt on majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat vastutav järgmise tegevuse eest:

  • Euroopa Ülemkogu poolt Kopenhaagenis 1993. aastal vastu võetud majanduslike ühinemiskriteeriumide järgimise hindamise eest. Koos muude ühinemiskriteeriumidega teatakse neid kui Kopenhaageni kriteeriume (vt asjaomast teemat käsitlevat eraldi veebisaiti); ning
  • kandidaatriikide keskpika perioodi majandus- ja fiskaalväljavaadete tähelepanelik jälgimine, eelkõige iga-aastase majandus- ja fiskaaljärelevalve menetluse abil, mille eesmärk on valmistada kandidaatriike ette majandus- ja rahaliidu liikmeks saamiseks.