Navigatsioonitee

Laienemine

Euroopa Liidu laienemine algselt 6 liikmesriigiga ühendusest 28 liikmesriigi ja 500 miljoni kodanikuga liiduni on märkimisväärne samm rahu, stabiilsuse ja heaolu suunas Euroopas.

Eelmised laienemisvoorud

Siiani on toimunud seitse laienemisvooru, mille käigus esialgselt kuuest liikmesriigist koosnenud ühendusega on ühinenud:

  • 1. jaanuaril 1973: Iirimaa, Taani ja Ühendkuningriik;
  • 1. jaanuaril 1981: Kreeka;
  • 1. jaanuaril 1986: Hispaania ja Portugal;
  • 1. jaanuaril 1995: Austria, Rootsi ja Soome;
  • 1. mail 2004: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari;
  • 1. jaanuaril 2007: Bulgaaria ja Rumeenia (lõpetades viienda laienemisvooru, mis algas mais 2004) ning
  • 1. juulil 2013: Horvaatia.

Laienemisprotsess: praegune olukord

Praegu peab Euroopa Liit ühinemisläbirääkimisi või on neid alustamas järgmiste riikidega: Albaania, endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik, Montenegro, Serbia, Türgi. Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo* on praegu potentsiaalsed kandidaatriigid. See tähendab, et Euroopa Ülemkogu kinnitas nende võimaluse ELiga ühinemiseks keskpikas või pikas perspektiivis.

Island esitas ELi liikmesriigiks saamise taotluse 2009. ja sai kandidaatriigi staatuse 2010. aastal. Märtsis 2015 tegi Islandi valitsus aga ettepaneku, et Islandit ei tuleks pidada Euroopa Liidu kandidaatriigiks.

ELi liikmeks saamise taotluse esitamise kuupäevad

  • Türgi: 14. aprill 1987;
  • endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik: 22. märts 2004;
  • Montenegro: 15. detsember 2008;
  • Albaania: 24. aprill 2009;
  • Serbia: 22. detsember 2009.

Praegu ühinemisläbirääkimisi pidavad või neid ettevalmistavad riigid

Türgit tunnustati kandidaatriigina 1999. aasta detsembris Helsingis toimunud Euroopa Ülemkogul. EL alustas Türgiga ühinemisläbirääkimisi üldasjade nõukogul Luxembourgis 3. oktoobril 2005.

Endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik sai Euroopa Ülemkogult kandidaatriigi staatuse detsembris 2005. 2009. aasta oktoobris soovitas komisjon alustada selle riigiga ühinemisläbirääkimisi. Ülemkogu ei ole sellega siiski veel nõustunud.

Montenegro esitas taotluse 2008. aastal ning talle anti kandidaatriigi staatus 2010. aasta detsembri Euroopa Ülemkogul. Läbirääkimisi alustatakse üksnes pärast seda, kui asjaomane riik on rahuldavalt täitnud teatavad poliitilised tingimused.

Albaania esitas taotluse 2009. aastal ning talle anti kandidaatriigi staatus 2014. aasta juuni Euroopa Ülemkogul.

Serbia esitas taotluse 2009. aastal ning talle anti kandidaatriigi staatus 2012. aasta mai Euroopa Ülemkogul.

Ühinemisläbirääkimised

Ühinemisläbirääkimisi peetakse vastavalt läbirääkimisraamistikule, milles on sätestatud läbirääkimiste meetod ja peamised põhimõtted, mis on kooskõlas 2004. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldustega.

Sisulised läbirääkimised viiakse läbi valitsustevahelise konverentsi raames, kus osalevad nii kõigi liikmesriikide kui ka kandidaatriigi esindajad.

Selleks et tagada läbirääkimiste edu, on kandidaatriikidel samuti vaja teha edusamme liikmestaatuseks vajalike nõudmiste, eelkõige allpool kirjeldatud Kopenhaageni kriteeriumide täitmise osas.

Ühenduse õigustiku sõelumine

Liikmesriigiks saamiseks peavad kandidaatriigid vastu võtma Euroopa Liidu õigustiku, mis on Euroopa Liidus kehtiv ELi seaduste ja määruste kogum. Nagu ka kõigi eelnevate ühinemisläbirääkimiste puhul, võib kokku leppida erikorras. Analüütiline uurimine, mida nimetatakse "sõelumiseks", moodustab ühinemisläbirääkimiste esimese etapi. See kestab mitu kuud, võimaldab kandidaatriikidel õigustikuga tutvuda ning komisjonil ja liikmesriikidel hinnata kandidaatriikide valmidust enne läbirääkimiste alustamist. Sõelumine ja sisulised läbirääkimised korraldatakse peatükkide kaupa, millest igaüks hõlmab konkreetset poliitikavaldkonda.

Kandidaatriikide valmisoleku majanduslik hindamine

Komisjon vastutab selle eest, et kandidaatriikide valmidust ühinemiseks regulaarselt hinnatakse. Komisjon esitab oma hinnangud eduaruannetes, mis avaldatakse tavapäraselt iga aasta sügisel. Komisjoni siseselt on majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadil järgmised kohustused:

  • hinnata Euroopa Ülemkogu poolt Kopenhaagenis 1993. aastal vastu võetud majanduslikke ühinemiskriteeriume, mida koos muude ühinemiskriteeriumidega teatakse kui Kopenhaageni kriteeriume; ning
  • jälgida tähelepanelikult kandidaatriikide keskpika perioodi majandus- ja fiskaalväljavaateid, eelkõige iga-aastase majandus- ja fiskaaljärelevalve menetluse abil, mille eesmärk on valmistada kandidaatriike ette majandus- ja rahaliidu liikmeks saamiseks.

* „Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.“

Lisatööriistad

  • Trükiversioon 
  • Tekst väiksem 
  • Tekst suurem