Navigatsioonitee

ELi arengupoliitika majandusaspektid

EL on maailma suurim arenguabi andja ning ta on valmis oma panust veelgi suurendama. Kuid üksnes abist vaesuse püsivaks vähendamiseks ei piisa. Juhtimise ja kaubandusega seotud puuduste kõrvaldamiseks ning geograafilisest asukohast tingitud raskuste ületamiseks ja globaliseerumisest tulenevate võimaluste parimaks ärakasutamiseks tuleb välja kujundada kindel poliitika.

EL kui ametliku arenguabi (ODA) suurim rahastaja maailmas juhib arenguabi rahastamise üle peetavat arutelu. EL on võtnud endale kohustuseks suurendada 2015. aastaks ametliku arenguabi osakaalu 0,7%-ni kogurahvatulust. Iga aasta kevadel esitab komisjon aruande, milles kajastatakse ELi kohustuste täitmist arenguabi andmisel Monterrey konsensuse ja Doha deklaratsiooni raames. Alates 2011. aastast hõlmab aruanne ka teavet ELi kohustuste täitmise kohta seoses kliimamuutuse vastaste kiirelt algatatud rahastamismeetmetega.

Koostöötalitus EuropeAid

Innovaatilised rahastamisallikad

Euroopa Liit ja tema liikmesriigid on maailmas juhtival kohal seoses innovaatiliste rahastamisallikatega sellistes valdkondades nagu finantssektor, kliimamuutus või areng. Komisjon esitas ELis toimuva arutelu raames regulaarselt hinnanguid võimalike innovaatiliste rahastamisallikate kohta.

Võlgade vähendamine

Euroopa Liit ja tema liikmesriigid on osalised võlgade vähendamise algatuses, mis on suunatud suurtes võlgades vaestele riikidele. Selle algatuse peamine eesmärk on viia asjaomaste riikide võlakoormad jätkusuutlikule tasandile, mis allub rahuldavalt toimivale poliitikale, tagades seega, et jätkuvalt suured võlad ja võlgade haldamiskulud ei ohustaks muutusi ja reforme. Kuigi algatus lõppes 2006. aastal, saavad nõuetele vastanud riigid sellest kasu ka praegu. Euroopa Liit eraldas algatuse jaoks vahendeid 1,6 miljardit euro suuruses. ELi liikmesriigid andsid panuse ka mitmepoolse võlakergendusalgatuse (MDRI) raames, et tühistada täielikult tingimustele vastavate suurtes võlgades vaeste riikide laenud Maailmapanga, Rahvusvahelise Valuutafondi ja Aafrika Arengupanga ees.

Globaliseerumine ja arengupoliitika

Arengumaad osalevad globaliseerumises erineval määral. Alates 1980. aastast on märkimisväärselt suurenenud Aasia ja Ladina-Ameerika osakaal maailmakaubanduses ning kapitalivoogudes, samal ajal kui Saharast lõuna poole jääva Aafrika osakaal on vähenenud. Arengumaade tariifsed kaubandustõkked on kõrvaldatud, kuid mittetariifsed tõkked on jätkuvalt kõrged. Välismaised otseinvesteeringud on koondunud üksikutele suurtele arenevatele turgudele, peamiselt Ida-Aasias ja Ladina-Ameerikas. Paljude arengumaade välisrahastamise oluliseks allikaks on ülekanded ja arenguabi, samal ajal on vähenenud võlahalduskulud. Uueks suundumuseks on järjest suuremad lõuna-lõuna suunalised vood.

Tõhusa kaubanduse toetamine

Empiirilises kirjanduses toetatakse üldiselt seisukohta, et globaliseerumine on tavaliselt seotud suurema majanduskasvuga. Samuti on ka näha, et kaubandus on majanduskasvu ja arengu vajalik, kuid mitte piisav tingimus. Majandus- ja sotsiaalpoliitika, institutsioonid ja geograafiline asukoht ning riiklikud ja erainvesteeringud on olulised lisategurid, mis määravad selle, kas riigil on võimalik saada kaubanduse pakutavatest võimalustest täiel määral kasu. Seetõttu pöörab Euroopa Liit eriti suurt tähelepanu sellele, et ELilt abi saavatel riikidel oleksid kvaliteetsed arengukavad ning et nad täiustaksid oma haldus- ja juhtimissüsteeme. Komisjoni eri talituste ning delegatsioonide eksperdid aitavad määratleda ja rakendada riiklikke ning piirkondlikke abi andmise strateegiaid, jättes samal ajal otsustusõiguse riikidele.

Lisatööriistad

  • Trükiversioon 
  • Tekst väiksem 
  • Tekst suurem