Navigatsioonitee

Finantskriisile reageerimine

Responding to the financial crisis

Et vältida pangandussüsteemi täielikku hävingut, asusid Euroopa valitsused oma panku päästma kiirete toetusmeetmetega ja seninägematus ulatuses.  1,6 triljonit eurot, mis moodustab 13% Euroopa Liidu aastasest SKP-st, kulus pankade toetusteks aastatel 2008-2011. Euroopa Liit käivitas ka üle-euroopalise majanduse elavdamise programmi, et säilitada töökohti ja tagada sotsiaalkaitse senisel tasemel ning toetada investeeringuid majandusse. See aitas hoida ära pangahoiuste paanilise väljavõtmise ja eurooplaste säästud olid kaitstud. Laias laastus säilitas euro oma väärtuse ja kaitses edukalt eurotsooni riike majanduskriisi halvima mõju eest, sest Euroopa Liidu firmadele tagati stabiilsed tingimused rahvusvaheliseks kaubanduseks ja investeeringuteks. Aga need meetmed mõjusid rängalt, sest suurem osa rahast tuli laenata.

Majandus- ja finantskriis on näidanud, et ELi pangandussüsteem on šokkide suhtes haavatav. Probleemid ühes pangas võivad kiiresti levida teistesse pankadesse, mõjutades hoiustajaid, investeeringuid ning majandust üldiselt.
Sellise olukorra lahendamiseks on EL ja selle liikmesriigid asunud tugevdama finantssektori järelevalvet. Osana reformidest loodi eelmisel aastal kolm Euroopa järelevalveasutust, et aidata koordineerida liikmesriikide reguleerivate asutuste tööd ning tagada ELi tasandi eeskirjade järjepidev kohaldamine.

  • Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA), mis tegeleb pankade jälgimise, sh pankade rekapitaliseerimise alase järelevalvega;
  • Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA), mis tegeleb kapitaliturgude järelevalvega ning teostab reitinguagentuuride ja kauplemisteabehoidlate otsest järelevalvet ning
  • Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve (EIOPA), mis tegeleb kindlustusalase järelevalvega.

Tugevdatakse Euroopa finantssektori järelvalvet, et pangad oleksid paremini kapitaliseeritud, käituks vastutustundlikult ja suudaksid anda laene majapidamistele ja firmadele. See sillutab teed pangandusliiduni, et inimeste hoiused oleksid kaitstud ja et maksumaksjad ei oleks sunnitud kandma  pankade maksevõimetusest tulenevaid kulusid.

Pangandusliit on majandus- ja rahaliidu loomulik täiendus. Selle eesmärk on kõrvaldada kriisi ajal ilmnenud nõrkused. Varsti annavad pangad kõigis euroala riikides aru ühisele järelevalveasutusele, milleks on Euroopa Keskpank. Lisaks sellele hakatakse raskustes olevaid panku käsitlevaid otsuseid tegema keskselt, lähtudes ühistest eeskirjadest, mille eesmärgiks on maksumaksjatele kaasnevate kulutuste minimeerimine. Ka hoiustajad kogu Euroopas on paremini kaitstud. Nimetatud meetmete ning veel ligikaudu 30 muu meetme abil püüab EL rajada tõhusamat finantssektorit, mille aluseks on tugevamad ja paindlikumad pangad ning kindlam reguleerimine ja järelevalve.

Euroala rahapoliitika eest vastutava sõltumatu institutsioonina oli Euroopa Keskpangal täita oluline roll kriisi leviku piiramisel, kasutades selleks innovatiivseid meetmeid. Turge aitas rahustada keskpanga otsus anda pankadele kuni kolmeks aastaks odavaid laene nende soovitud summas. Seeläbi tagati, et pangad suutsid katta oma lühiajalised vajadused. Kui finantsturud muutusid nii häirituks, et hakkasid valitsustele laenamise puhul nõudma põhjendamatult suuri kasumimäärasid, algatas Euroopa Keskpank rahapoliitiliste otsetehingute programmi. Asjaomase programmi raames lubas ta mõistliku määra tagamiseks osta raskustes olevate valitsuste võlakirju. Tingimuseks oli, et need riigid kohustuksid euroala abifondi ehk Euroopa stabiilsusmehhanismi juhendamisel järgima majandusreformide programmi. Kuigi ükski riik ei ole rahapoliitiliste otsetehingute programmi kasutamist veel taotlenud, aitas ainuüksi selle olemasolu finantsturge rahustada.

Leia rohkem

Lisatööriistad

  • Trükiversioon 
  • Tekst väiksem 
  • Tekst suurem