Navigatsioonitee

Euro maailmas

Lisaks sellele, et eurot kasutatakse euroala vääringuna, on euro oluliselt esindatud ka rahvusvahelisel areenil. Raha on vahend, mille abil riigid, organisatsioonid ja üksikisikud hoiavad, kaitsevad ja vahetavad oma rikkusi. Ülemaailmset valuutat, nagu euro, kasutatakse sellel otstarbel kogu maailmas. Alates euro kasutuselevõtmisest 1999. aastal on sellest saanud üks peamisi kogu maailmas kasutatavaid rahvusvahelisi vääringuid, mis jääb alla üksnes USA dollarile.

Euroalal kasutavad riigid, ettevõtted ja üksikisikud kaupade ja teenuste eest tasumiseks ühisraha eurot. Eurot kasutatakse ka rikkuste hoidmisel ja loomisel säästude ja investeeringutena. Euroala kui maailmas USA järel suuruselt teise majanduspiirkonna suurus, stabiilsus ja tugevus muudab euro üha populaarsemaks ka väljaspool oma piirkonda.

Kolmandate riikide riiklik ja erasektor ostavad ja kasutavad eurot paljudel eesmärkidel, sh kaubanduses või valuutareservides. Seetõttu on eurost praeguseks saanud USA dollari järel tähtsuselt teine rahvusvaheline vääring maailmas.

Euro laialdane kasutamine rahvusvahelises finants- ja rahasüsteemis tõendab euro ülemaailmset kohalolu:

  • Eurot kasutatakse üha sagedamini riikide ja ettevõtete võlakirjade emiteerimisel kogu maailmas. 2006. aasta lõpus oli euro osakaal rahvusvahelistel võlakirjaturgudel umbes üks kolmandik, samal ajal kui USA dollari osakaal oli 44%.
  • Suured pangad annavad kogu maailmas märkimisväärselt palju laene eurodes.
  • Euro on teine kõige enam kasutatav vääring välisvaluutaturgudel; seda kasutatakse umbes 40% igapäevastest tehingutest.
  • Eurot kasutatakse sageli rahvusvahelises kaubanduses arvete esitamisel ja maksmisel ning mitte ainult euroala ja kolmandate riikide vahelistes tehingutes, vaid vähemal määral ka kolmandate riikide vahelistes tehingutes.
  • USA dollari kõrval kasutatakse eurot sageli reservvaluutana rahaliste hädaolukordade lahendamiseks. 2006. aasta lõpus hoiustati kogu maailmas enam kui üks neljandik välisvaluutavarudest eurodes (võrreldes 1999. aasta 18%-ga). Kõige rohkem on eurodes reserve suurendanud arengumaad: 18%-lt 1999. aastal 30%-ni 2006. aastal.
  • Mitmed riigid on sidunud omavääringu euroga, mida kasutatakse viitevääringuna.

Euro positsiooni tõttu ülemaailmse vääringuna ja euroala suuruse ning majandusliku kaalu tõttu on juhtivad rahvusvahelised organisatsioonid, nagu IMFi ja G8, üha enam hakanud käsitama euroala ühe majandusüksusena. See tugevdab Euroopa Liidu positsiooni maailmas.

Sellise tugevama positsiooni ärakasutamiseks ja rahvusvahelise finantsstabiilsuse saavutamisele tulemuslikuks kaasaaitamiseks esineb euroala olulistes majandusfoorumites üha enam ühe üksusena. Seda tehakse euroala liikmesriikide ja Euroopa Keskpanga ning Euroopa Komisjoni tihedas koostöös rahvusvaheliste majanduskohtumiste käigus.

Paljud kolmandad riigid ja piirkonnad on üha tihedamalt seotud euroga. Euroga kaasnev stabiilne rahandussüsteem muudab euro atraktiivseks alusvääringuks eelkõige nende riikide jaoks, kes on sõlminud ELiga erilepingud, nagu sooduskaubanduslepingud. Sidudes omavääringu euroga muudavad nad oma majanduse kindlamaks ja stabiilsemaks.

Eurot kasutatakse laialdaselt ka euroalaga piirnevates riikides ja piirkondades, näiteks Kagu-Euroopas, samal ajal kui mõned teised riigid, nagu Monaco, San Marino ja Vatikan, kasutavad eurot ELiga sõlmitud rahalisi suhteid käsitlevate erilepingute alusel ametliku vääringuna ning võivad teatud koguste ulatuses emiteerida oma euromünte.