Navigatsioonitee

Euro maailmas

Eurot kasutatakse euroala vääringuna ning sellel on tugev positsioon rahvusvahelisel areenil. Vääringud on vahendid, mille abil riigid, organisatsioonid ja üksikisikud hoiavad, kaitsevad ja vahetavad oma jõukust. Euro on sel otstarbel käibel kogu maailmas. Alates euro kasutuselevõtmisest 1999. aastal on sellest saanud üks peamisi rahvusvahelisi vääringuid, mis jääb alla üksnes USA dollarile.

Euroalal kasutavad riigid, ettevõtted ja üksikisikud kaupade ja teenuste eest tasumiseks ühisraha eurot. Eurot kasutatakse ka jõukuse hoidmiseks ja loomiseks säästude ja investeeringutena. Euroala kui maailmas USA järel suuruselt teise majanduspiirkonna ulatus, stabiilsus ja tugevus muudab euro üha populaarsemaks ka väljaspool oma piirkonda. Kolmandate riikide riiklik ja erasektor ostavad ja kasutavad eurot mitmesugustel eesmärkidel, sh kaubanduses või valuutareservides. Seetõttu on eurost praeguseks saanud USA dollari järel tähtsuselt teine rahvusvaheline vääring maailmas. Euro laialdane kasutamine rahvusvahelises finants- ja rahasüsteemis tõendab euro ülemaailmset kohalolu:

  • USA dollari kõrval kasutatakse eurot sageli reservvaluutana rahaliste hädaolukordade lahendamiseks. 2015. aastal hoiustati kogu maailmas üle 20% välisvaluutavarudest eurodes.
  • Euro on teine välisvaluutaturgudel kõige hinnatum vääring, mida kasutatakse ülemaailmselt umbes kolmandiku igapäevaste tehingute puhul.
  • Eurot kasutatakse kogu maailmas laialdaselt riikide ja ettevõtete võlakirjade emiteerimisel. 2015. aastal oli euro ja USA dollari osakaal rahvusvahelistel võlakirjaturgudel võrdne, s.o mõlema puhul umbes 40%.
  • Eurot kasutatakse üha enam rahvusvahelises kaubanduses arvete esitamisel ja maksmisel ning mitte ainult euroala ja kolmandate riikide, vaid ka kolmandate riikide vahelistes tehingutes. Eurodes esitatakse üle 50% euroala impordiarvetest ning üle 65% ekspordiarvetest.
  • Mitmed riigid on sidunud omavääringu euroga, mida kasutatakse viitevääringuna.

Tänu euro positsioonile ülemaailmse vääringuna ning euroala suurusele ja majanduslikule kaalule on juhtivad rahvusvahelised majandusorganisatsioonid, nagu IMF ja G7, üha enam hakanud käsitama euroala ühe majandusüksusena. See tugevdab Euroopa Liidu positsiooni maailmas.

Selle tugeva positsiooni kasutamiseks ja rahvusvahelise finantsstabiilsuse suurendamiseks esineb euroala olulistes majandusfoorumites üha enam ühe üksusena. Seda tehakse euroala liikmesriikide ja Euroopa Keskpanga ning Euroopa Komisjoni tihedas koostöös rahvusvaheliste majanduskohtumiste käigus.

Paljud kolmandad riigid ja nende piirkonnad on üha tihedamalt seotud euroga. Euroga kaasnev stabiilne rahandussüsteem muudab euro atraktiivseks alusvääringuks eelkõige nende riikide jaoks, kes on sõlminud ELiga erilepingud, nagu sooduskaubanduslepingud. Sidudes omavääringu euroga, muudavad nad oma majanduse kindlamaks ja stabiilsemaks.

Eurot kasutatakse laialdaselt ka euroalaga piirnevates riikides ja piirkondades, näiteks Kagu-Euroopas, samal ajal kui mõned teised riigid, nagu Andorra, Monaco, San Marino ja Vatikan, kasutavad eurot ELiga sõlmitud rahalisi suhteid käsitlevate erilepingute alusel ametliku vääringuna ning võivad teatud koguste ulatuses emiteerida oma euromünte.