Navigatsioonitee

Majandus- ja rahaliit

Majandus- ja rahaliit on oluline samm ELi liikmesriikide majanduse lõimimise suunas. See tähendab majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimist, ühtset rahanduspoliitikat ja ühisraha euro kasutuselevõttu. Kuigi majandusliitu kuuluvad kõik 28 ELi liikmesriiki, on mõni riik läinud lõimumisel kaugemale ja võtnud kasutusele euro. Need riigid moodustavad euroala.

Pärast majandus- ja finantskriisi puhkemist võttis EL enneolematuid meetmeid, et täiustada majandus- ja rahaliidu majandusjuhtimise raamistikku (muutes stabiilsuse ja kasvu pakti nõuded rangemaks ning võttes vastu uusi mehhanisme, millega ennetada majanduslike tasakaalustamatuste tekkimist ja paremini koordineerida riikide majanduspoliitikat).

ELi majandusjuhtimise areng ajaloolises kontekstis

Neid erakorralisi meetmeid oli aga vaja ühtlustada ja viia nende rakendamine pikemas perspektiivis lõpule, et majandus- ja rahaliit oleks tulevaste kriiside korral võimalikult vastupidav. Seepärast avaldasid nelja Euroopa Liidu institutsiooni juhid – Euroopa Komisjoni president, Euroopa Parlamendi president, Euroopa Keskpanga president ja Euroopa Ülemkogu eesistuja – koos eurorühma esimehega viie juhi aruande, milles on esitatud tegevuskava majandus- ja rahaliidu tugevdamise kohta kahes etapis, alates 2015. aasta juulist kuni hiljemalt 2025. aastani.

  • 1. etapp ehk „Sihipärane tegutsemine“ (1. juuli 2015 – 30. juuni 2017): olemasolevate vahendite kasutamine ja tuginemine kehtivatele aluslepingutele, et suurendada konkurentsivõimet, tagada struktuurne lähenemine, saavutada vastutustundlik eelarvepoliitika nii liikmesriikides kui ka euroalal, kujundada lõplikult välja rahandusliit ja suurendada demokraatlikku vastutust.
  • 2. etapp ehk „Majandus- ja rahaliidu lõplik väljakujundamine“ (hiljemalt aastaks 2025): ulatuslikumate meetmete võtmine, et muuta lähenemisprotsess senisest siduvamaks, seda nt ühiselt kokku lepitud õiguslikku laadi lähenemiseesmärkide abil ning euroala eelarve- ja võlahaldusüksuse loomise kaudu.

Komisjon alustas viie juhi aruande rakendamist 2015. aasta oktoobris, võttes vastu meetmete paketi. Üksikasjalikum teave ja täielik aruanne on kättesaadavad komisjoni 10 prioriteedi veebisaidil: Süvendatud ja õiglasem majandus- ja rahaliit

Konsulteerimine liikmesriikidega

Paketi järelmeetmena algatas komisjon kogu ELi hõlmava huvirühmade konsultatsiooni. Liikmesriikides korraldati üle 60 ürituse, et arutada, mida majandus- ja rahaliidu süvendamine endast kujutab.

Euroopa Ülemkogu tegi 1991. aasta detsembris Madalmaade linnas Maastrichtis otsuse majandus- ja rahaliidu moodustamise kohta ning hiljem sätestati see ka Euroopa Liidu lepingus (Maastrichti leping). Majandus- ja rahaliit on üks samm edasi ELi majandusliku lõimumise protsessis, mis algas 1957. aastal ELi loomisega. Majanduslik lõimumine aitab muuta nii kogu ELi kui ka üksikute liikmesriikide majanduse ulatuslikumaks, tõhusamaks ja vastupidavamaks. See omakorda teeb majanduse stabiilsemaks, soodustab majanduskasvu ja tööhõivet. Need on tulemused, millest ELi kodanikud saavad otsest kasu. Praktikas tähendab majandus- ja rahaliit:

  • liikmesriikide vahelist majanduspoliitika koordineerimist;
  • eelarvepoliitika koordineerimist, eelkõige valitsemissektori võla ja eelarvepuudujäägi piiramise kaudu;
  • Euroopa Keskpanga juhitavat sõltumatut rahapoliitikat;
  • finantsasutustele mõeldud ühtseid eeskirju ja järelvalvet euroalal;
  • ühisraha ja euroala.

Majandusjuhtimine majandus- ja rahaliidu raames

Majandus- ja rahaliidus ei ole ühte keskset majanduspoliitika eest vastutavat institutsiooni. Seda vastutust jagavad liikmesriigid ja ELi institutsioonid üheskoos. Majandus- ja rahaliidu peamised osalised

  • Euroopa Ülemkogu – püstitab peamised poliitikasuunised
  • Euroopa Liidu Nõukogu ehk nõukogu – kooskõlastab ELi majanduspoliitika kujundamist ja otsustab, kas konkreetne liikmesriik võib euro kasutusele võtta
  • Eurorühm – koordineerib euroala liikmesriikidele ühist huvi pakkuvaid poliitikavaldkondi
  • ELi liikmesriigid – võtavad vastu oma riigieelarved, järgides puudujäägi ja võla suhtes kehtestatud kokkulepitud piirnorme, ning kujundavad oma struktuuripoliitika, mis hõlmab tööjõudu, pensione ja kapitaliturge
  • Euroopa Komisjon – jälgib toimimist ja nõuete järgimist
  • Euroopa Keskpank – kehtestab rahapoliitika, mille esmane eesmärk on hinnastabiilsus, ning tegutseb euroala finantsasutuste keskse järelevalvajana
  • Euroopa Parlament – jagab nõukoguga õigusaktide koostamise ülesannet ja teeb majandusjuhtimise demokraatlikku järelevalvet, eelkõige majandusdialoogi abil