Navigatsioonitee

Eurost teavitamine

Üleminek uuele vääringule mõjutab kodanike igapäevaelu paljusid tahke. Seetõttu on õigeaegne ja tõhus teavitamine oluline kõikide liikmesriikide jaoks, kes kavatsevad euro kasutusele võtta, ning kogemused on näidanud, et see on ka eduka ülemineku eeldus.

Kuid teavitamine ei lõppe, kui euro pangatähed ja mündid jõuavad kodanike taskutesse, sest ühisraha edu sõltub ka sellest, kui hästi suudetakse selgitada selle eeliseid ning kuidas üldsus selle vastu võtab.

Investeering tasus ennast ära. 2002. aasta üleminek toimus isegi kavandatust kiiremini ning 2002. aasta esimese nädala lõpuks tehti enamik sularahamakseid eurodes ja teise nädala lõpuks oli peaaegu kogu omavääringus sularaha ringlusest kõrvaldatud, mis toimus osaliselt tänu üldsuse entusiastlikule koostööle.

Kuid üleminek ei olnud edukas mitte ainult tehniliselt; veelgi olulisem on see, et ka enamik uue euroala elanikest pidas seda edukaks. 2002. aasta jaanuari lõpuks leidis 74% elanikest, et nad olid uue vääringu kasutuselevõtuks hästi ette valmistatud ning 81% jäi ülemineku korraldusega rahule.

2007. aastal näitas Sloveenia kiire eurole üleminek, milline mõju võib olla põhjalikul ettevalmistusel ja tõhusal teavitusel: üle 90% 2007. aasta jaanuari lõpus küsitletud sloveenlastest leidis, et ametivõimud olid neid eurost ja üleminekuprotsessist piisavalt teavitanud.

Enne ja pärast euro kasutuselevõttu ning üleminekuajal

Teavitamisel on keskne roll tarbijate usalduse võitmiseks ning see on oluline täiendus meetmetele, millega tagatakse hindade läbipaistvus ja õiglane hindade ümberarvestamine enne ja pärast eurole üleminekut, nagu riigi ametiasutuste ja ettevõtete vahel sõlmitud õiglase hinnakujunduse lepingud või hinnaseirekavad, mille eesmärk on tagada, et ettevõtted ei kasuta tarbijate teadmatust uue vääringu suhtes ebaõiglase tulu teenimiseks.

Euro kasutuselevõtust teavitavad kampaaniad peavad tagama, et inimesed tunnevad ja kasutavad uut vääringut täieliku kindlustundega. Selleks tuleb luua spetsiaalsed tekstid ning vahendid teabe edastamiseks kõikidele kodanikele, sh ka kõige ebasoodsamas olukorras olijatele , nagu vanurid, puudega inimesed ja rahvusvähemused. Samamoodi kui uut keelt õppides, peaksid inimesed lõpptulemusena oskama eurodes „mõelda” ning aru saama selle väärtustest, ilma et neil oleks vaja neid endisesse omavääringusse ümber arvestada. Teavitamine aitab kodanikel omandada sellist uut „keelt” ning siduda ennast uue vääringuga.

Sidumine tähendab toetust. Üldsuse toetus on üks teguritest, mis tagab ühisraha ja seda toetava poliitilise raamistiku, majandus- ja rahaliidu edukuse. Toetuse võitmiseks on vaja selgitada, millised on euro eelised ning kuidas majandus- ja rahaliit toimib. Seega ei lõpe teavitamine üleminekuprotsessiga, vaid peab jätkuma veel tükk aega pärast vana vääringu asendamist euroga.

Koostöö partneritega

2004. aastal võttis komisjon vastu teatise euro ning majandus- ja rahaliidu teabe- ja kommunikatsioonistrateegia rakendamise kohta (KOM(2004) 552 (lõplik)), milles tunnistatakse vajadust tagada euroala riikides üldsuse toetus ning aidata uusimaid ELi liikmesriike vajaduse saabudes sujuvalt eurole üle minna.

Üks strateegia juhtpõhimõtteid on detsentraliseerimine ja subsidiaarsus: kuna teavitamine on kõige tõhusam kohalikul tasandil, on liikmesriikidel juhtiv osa nende riigis euro kasutuselevõttu käsitlevate teavituskampaaniate kujundamisel ja korraldamisel, kuid nad võivad arvestada komisjoni tehnilise ja rahalise abiga, mida antakse partnerluslepingute raames.

Partnerlusleping on vabatahtlik koostööleping, mille sõlmivad komisjon ja need ELi liikmesriigid, kes hakkavad eurot kasutusele võtma ning on juba vastu võtnud eurost teavitamise strateegia. Kõnealuse partnerluslepingu raames kaasrahastab komisjon strateegias ette nähtud konkreetseid tegevusi, nagu avaliku arvamuse uuringud, otsepostitus, reklaamikampaaniad, väljaanded, veebisaidid, konverentsid või infoteenus telefoni teel, ning annab tehnilist abi ja suuniseid. Esimesed partnerluslepingud sõlmiti 2005. aasta novembris Eesti, Leedu ja Sloveeniaga. 2006. aasta mais sõlmiti lepingud Küprose ja Maltaga ning järgmine leping kavatsetakse sõlmida 2007. aasta lõpus Slovakkiaga.

Mitmesugused tegevused

Komisjon rakendab mitmeid meetmeid, millel on kaks peamist eesmärki: suurendada üldsuse teadlikkust euro suhtes ning toetust eurole riikides, kus see on juba ametlik vääring, ning aidata euro käibelevõttu kavandavatel ELi liikmesriikidel teha selleks ettevalmistusi.

  • Komisjon jälgib pidevalt avalikkuse arvamust Eurobaromeetri uuringute abil, mida tehakse euroalal kord aastas ning uutes ELi liikmesriikides kaks korda aastas. Tulemused avaldatakse Europa veebisaidil.
  • Komisjon aitab luua euroala riikide ja sinna mittekuuluvate riikide vahelisi mestimisprogramme, et toetada praktiliste ettevalmistustega seotud oskusteabe edastamist. Alates 2005. aastast on loodud koguni kümme mestimisprogrammi.
  • 2006. aastal loodi sõltumatute ekspertide võrgustik, euromeeskond, mis tegeleb euroalaga seotud küsimustega kümnes uues liikmesriigis ja mille liikmed on oma riigis eurot esindavateks saadikuteks, kuid nad ei ole komisjoniga institutsiooniliselt ega rahaliselt seotud.
  • Et rahuldada nõudlust majandus- ja rahaliiduga seotud küsimuste asjatundjate järele, koostas komisjon Brüsselis töötavatest ELi ametnikest töörühma, kes teeb vajaduse korral esitlusi õpilastele, külastajatele ja erinevatele sihtrühmadele.
  • Lisaks koostab komisjon väljaandeid ja veebisaite, korraldab konverentse, seminare ja rändnäitusi nii euroalasse kuuluvates kui ka mittekuuluvates riikides.

Kõiki komisjoni tegevusi alates partnerluslepingutest kuni väljaanneteni rahastatakse programmi „PRINCE” (Euroopa kodanike teabeprogramm) eelarvest, mis loodi 1996. aastal, et tagada vahendite eraldamine esmatähtsate, näiteks euroga seotud teavitusmeetmete rahastamiseks. Komisjon esitab kaks korda aastas Euroopa Parlamendile aruande tegevuste kohta, mida rahastatakse programmi „PRINCE” eurole ning majandus- ja rahaliidule ette nähtud eelarve osast.