Navigatsioonitee

Euro pangatähed ja mündid

Euro kasutuselevõtmine, esmalt 1999. aastal ülekanderahana ja seejärel 2002. aastal reaalsete pangatähtede ja müntidena, on üks Euroopa Liidu olulisemaid saavutusi. Nüüdseks on euro pangatähtedest ja müntidest saanud inimeste igapäevaelu ja kaubandusliku tegelikkuse lahutamatu osa.

18/05/2009

Aastatepikkuse kavandamise ja ettevalmistamise hulka kuulus euro kujundamine, leidmaks tasakaalu esteetilise välimuse, praktiliste mõõtmete ja turvaelementide vahel, mille tulemuseks oli seitse pangatähte ja kaheksa münti, mis lasti ringlusse 2002. aasta jaanuaris.

Pangatähtede kujundus on kõigis euroala riikides sama. Müntide üks külg on ühesuguse kujundusega ja teine rahvusliku kujundusega.

Euroopa Keskpangal on ainuõigus lubada euroala riikide keskpankadel emiteerida euro pangatähti. Euro pangatähtede trükkimise ja ringlusse laskmise eest vastutavad riikide keskpangad. Münte emiteerivad euroala liikmesriigid vastavalt Euroopa Keskpanga poolt igal aastal heaks kiidetud kogustele. Münte vermitakse riikide rahapadades.

Kreeka ja ladina keele eeskuju

Nagu kõikidel vääringutel, on ka eurol oma nimetus ja tähis:

  • Nimetus „euro” valiti välja Euroopa Ülemkogu 1995. aasta kohtumisel Madridis osana ühisrahale ülemineku ettevalmistustest.
  • Euro tähise € valikul võeti eeskujuks Kreeka tähestiku täht epsilon (Є). See on ka ladina tähtedes kirjutatud sõna „Euroopa” esimene täht; selle kaks paralleelset joont sümboliseerivad stabiilsust. Euroopa Komisjon korraldas euro tähise leidmiseks sisekonkursi. Konkursile laekus 30 kavandit, millest kümne kohta küsiti üldsuse arvamust, ning 1995. aastal valisid kahe parimaks tunnistatud kavandi seast lõpliku kujunduse välja selleaegne komisjoni president Jacques Santer ja volinik Yves Thibault de Silguy.

Erinevad kujud ja suurused

Euro pangatähtede erinev kuju ja värv ning reljeeftrükk aitavad inimestel, sh ka nägemispuudega inimestel, vääringuid ära tunda. Kasutusel on erineva nimiväärtusega pangatähed: 5-, 10-, 20-, 50-, 100-, 200- ja 500-eurone. Pangatähtedel on kasutatud mitmesuguseid turvaelemente, nagu vesimärk, turvaniit ja hologramm, et takistada võltsimist ja hõlbustada ehtsate pangatähtede äratundmist.

Müntide jaoks koostati täiendatud tehniline kirjeldus, mis muudab nende, eelkõige 1- ja 2-euroste müntide ebaseadusliku vermimise ülikeerukaks. Kaheksa nimiväärtusega mündid (1, 2, 5, 10, 20 ja 50 senti ja 1 ning 2 eurot) erinevad oma suuruse, värvi ja paksuse poolest olenevalt nende väärtusest.