Navigatsioonitee

Lähenemine

Lähenemisaruannetes käsitletakse liikmesriikide vastamist ühisraha kasutuselevõtmiseks vajalikele tingimustele. EÜ asutamislepingu kohaselt peavad komisjon ja Euroopa Keskpank avaldama kõnealused aruanded vähemalt kord kahe aasta jooksul või euroalaga ühineda sooviva ELi liikmesriigi taotlusel.

Tingimused, millele liikmesriik peab vastama ja mida seepärast aruandes käsitletakse, on järgmised:

  • lähenemiskriteeriumid (hinnastabiilsus, tugev riigi rahandus, vahetuskursi stabiilsus ja pikaajaliste intressimäärade lähenemine)
  • riigi keskpanka, eelkõige panga ja selle otsuseid vastuvõtvate organite liikmete sõltumatust, panga eesmärke ja lõimumist Euroopa Keskpankade Süsteemiga käsitlevate siseriiklike õigusaktide vastavus acquis’le (kehtivatele ELi õigusaktidele).

EÜ asutamislepingu artikli 122 lõikes 2 on sätestatud, et komisjon ja Euroopa Keskpank peavad vähemalt kord kahe aasta jooksul või liikmesriigi taotlusel, kelle suhtes on kehtestatud erand (st kes ei kuulu euroalasse), esitama nõukogule aruande lähenemisel tehtud edusammude kohta.

Praegu ei kuulu euroalasse 11 ELi liikmesriiki: Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Poola, Rootsi, Rumeenia, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik.

Taani ja Ühendkuningriik on pidanud läbirääkimisi euro kasutuselevõtust loobumise üle ja seetõttu ei hinnata nende vastavust lähenemiskriteeriumidele enne, kui nad ise seda taotlevad.

Lähenemisaruandeid on koostatud alates 1996. aastast. Komisjoni ja Euroopa Rahainstituudi (Euroopa Keskpanga eelkäija) poolt 1998. aastal koostatud aruanded said aluseks nõukogu otsusele euro kasutuselevõtu kohta esimeses üheteistkümnes liikmesriigis.

2000. aastal koostasid komisjon ja Euroopa Keskpank aruanded Rootsi ja Kreeka kohta (viimane esitas lähenemise hindamise taotluse), kus jõuti järeldusele, et Kreeka on täitnud ühisraha kasutuselevõtmiseks vajalikud tingimused. Seejärel otsustas nõukogu, et Kreekas võetakse euro kasutusele 2001. aasta jaanuaris.

2002. aastal käsitles lähenemisaruanne üksnes Rootsit ning selles leiti, et Rootsi ei vasta esitatavatele tingimustele.

Neid kümmet riiki, kes ühinesid Euroopa Liiduga 1. mail 2004. aastal, hinnati esimest korda 2004. aasta oktoobris. Kuigi asutamislepingus sätestatud maksimaalselt kaheaastane periood ei olnud kõnealuste riikide jaoks 2004. aastal veel möödunud, kasutati Rootsi kohustuslikku uuesti hindamist võimalusena analüüsida ka uute liikmesriikide vastamist lähenemiskriteeriumidele. Aruandes leiti, et ükski üheteistkümnest riigist ei vastanud sel ajal ühisraha vastuvõtmiseks vajalikele tingimustele.

2006. aastal tehti kaks lähenemise hindamist. 2006. aasta mais avaldatud lähenemisaruannetes uuriti Leedu ja Sloveenia taotlusel nende valmisolekut. Kui Sloveenia puhul leiti, et riik on täitnud kõik lähenemiskriteeriumid ja on valmis euro kasutusele võtma 2007. aasta jaanuaris, siis Leedut käsitlevas aruandes leiti, et selle euroalasse mittekuuluva liikmesriigi seisund ei peaks muutuma. Ülejäänud üheksat riiki (Eesti, Küpros, Läti, Malta, Poola, Rootsi, Slovakkia, Tšehhi Vabariik ja Ungari) hinnati 2006. aasta detsembris. Kuigi aruande kohaselt olid paljud riigid teinud lähenemisel edusamme, ei vastanud ükski neist ühisraha kasutuselevõtu tingimustele.

Kuna Küprosel ja Maltal on plaanis võtta euro kasutusele 2008. aastal, esitasid nad 2007. aasta kevadel uue hindamise taotluse. Komisjoni ja Euroopa Keskpanga poolt 2007. aasta mais avaldatud lähenemisaruannetes leiti, et nii Küpros kui ka Malta on täitnud ühisraha kasutuselevõtmiseks vajalikud tingimused. Seetõttu otsustas nõukogu, et neis kahes riigis võetakse euro kasutusele 1. jaanuaril 2008. aastal.

Järgmine korraline lähenemise hindamine, mis hõlmab kõiki liikmesriike, kelle suhtes on kehtestatud erand, tehakse plaani kohaselt 2008. aastal.

Lisatööriistad

  • Trükiversioon 
  • Tekst väiksem 
  • Tekst suurem