Navigatsioonitee

Riikide rahandus ELis

Kui riigi rahandus on korras, aitab see kaasa ka makromajanduse stabiilsusele ning toetab rahapoliitikat püsivate hindade ja madalate intressimääradega. Mõlemad tegurid soodustavad erasektori investeeringuid ja sääste. Kuna kahanevad ka riigivõlg ja intressikoormus, saab riik vähendada turgu moonutavaid makse ning suurendada viljakaid avaliku sektori kulutusi.

  • Riigi rahanduse korrashoidmine

Majandus- ja finantskriis mõjus ELi riikide rahandusele väga halvasti. Viimastel aastatel tehtud märkimisväärsed jõupingutused ja paranenud majandusväljavaated on siiski hakanud vilja kandma ning liikmesriigid on suutnud vähendada eelarvepuudujääki ja stabiliseerida võlataset.

On väga oluline, et liikmesriikide valitsused saaksid eelarvepuudujäägi ja võlataseme püsivalt kontrolli alla.

Praegune olukord:

  • 2016. ja 2017. aastal peaks majandustegevus hoogustuma kõikides liikmesriikides ning 2017. aastal enamikus neist veelgi kiirenema.
  • Prognoosi kohaselt peaks kogu Euroopa Liidu SKP kasvama 2015. aasta 1,9%lt 2,0%ni 2016. ja 2,1%ni 2017. aastal.
  • Eelarvepuudujäägi suhe SKPsse peaks Euroopa Liidus tervikuna vähenema tänavuselt prognoositavalt 2,5%lt 1,6%le 2017. aastal, euroalal aga 1,5%le.
  • Eeldatavasti väheneb Euroopa Liidu valitsemissektori võla suhe SKPsse tänavuselt oodatavalt 87,8%lt 85,8%le 2017. aastal, euroalal peaks sama näitaja langema 2014. aasta rekordtasemelt 94,5% juures 91,3%ni 2017. aastal.

Lisateave: Euroopa Liidu sügisene majandusprognoos

Äärmiselt oluline on ka riigi rahanduse kvaliteet. Erilist tähelepanu tuleks pöörata järgmistele näitajatele:

  • kas riigi maksusüsteem on hästi korraldatud ja võimaldab ladusat maksukogumist;
  • kuhu koonduvad peamised kulutused ning kas eelistatakse viljakaid avaliku sektori investeeringuid;
  • kuidas muuta riigieelarve juhtimist selliselt, et mõjule pääseks majanduskasvu soodustav poliitika. Euroopa Liidu liikmesriikide eelarvejuhtimise üksikasjadega saab tutvuda selleks loodud andmebaasis.

Riigi eelarvepoliitika peaks püüdma leida sobiva tasakaalu aastatega kuhjunud võlataseme vähendamise ja majanduskasvu toetamise vahel. Euroopa Liidu riigid kooskõlastavad oma majanduspoliitikat korrapäraselt kaks korda aastas – seda protsessi nimetatakse Euroopa poolaastaks.

 

Riikide rahandus majandus- ja rahaliidus

Riikide rahanduse jätkusuutlikkus

Jätkusuutlik riigi rahandus ja väiksem avaliku sektori võlakoormus on olulised tegurid, mis annavad liikmesriikidele piisava manööverdamisruumi, et toime tulla ebasoodsate makromajanduslike muutustega. See on vajalik ka selleks, et riigid suudaksid kanda elanikkonna vananemisega seotud avaliku sektori kulutusi. Eelarve jätkusuutlikkusega seotud probleemide ja nende põhjuste väljaselgitamine võimaldab kujundada asjakohast poliitikat nende lahendamiseks. 

Pärast seda kui Euroopa Liidu riikide valitsemissektori võla suhe SKPsse oli 2014. aastal jõudnud rekordtasemele 89%, hakkas see 2015. aastal langema ning peaks prognooside kohaselt 2024. aastaks vähenema 79,5%ni SKPst ning jääma sellele tasemele aastani 2026. Valitsemissektori võla suhe SKPsse on ELi liikmesriikide lõikes väga erinev ning jääb paljudes riikides eeldatavasti väga kõrgeks.

Samal ajal näitavad pikaajaliste vanusega seotud riiklike kulutuste prognoosid, et ka rahvastiku vananemine avaldab tugevat survet Euroopa Liidu riikide rahandusele. Eelkõige suurenevatest tervishoiu- ning pikaajalise hoolduse kuludest tulenevalt kasvavad elanikkonna vananemisega seotud kulutused 2060. aastaks peaaegu 1,5%ni SKPst (1,3%ni ELis; 1,4%ni euroalal).

Riikide rahandus majandus- ja rahaliidus

Lisateave riigi rahanduse jätkusuutlikkuse kohta

Lisatööriistad

  • Trükiversioon 
  • Tekst väiksem 
  • Tekst suurem