Navigatsioonitee

Riikide rahandus ja makromajanduslik areng

Riigi rahanduse mõju tegelikule majandusele on mitmesugune ja keerukas. Sellest hoolimata eristatakse üldiselt kolme peamist kanalit, mille kaudu riigi rahandus saab suurendada majanduskasvu ja tööhõivet.

Tootlikkuse tegurite koondamine

Riikide valitsused saavad otseselt kaasa aidata majanduskasvu ja tööhõive suurendamisele, edendades tootlikkuse tegurite koondumist investeeringute kaudu

  • infrastruktuuridesse,
  • inimestesse (haridus),
  • teadmistesse (teadusuuringud ja arendustegevus ning uuendused) ja
  • vähemal määral sotsiaalkulutustesse.

See mõjutab positiivselt tootlikkuse suurendamise ja majanduskasvu pikemaajalisi väljavaateid. Kui aga suuremaid riiklikke investeeringuid rahastatakse maksude ebaproportsionaalse tõstmisega või kui see suurendab eelarvepuudujääki ja seega ka riigivõlga, võivad riiklikud investeeringud erainvesteeringud välja tõrjuda.

Motiveerimine maksu- ja toetussüsteemi abil

Kuna maksu- ja toetussüsteemid mõjutavad inimeste ja ettevõtete töö, säästmise ja investeerimisega seotud otsuseid, siis mõjutavad nad ka tegelikku majandust. Sotsiaalhoolekandel on oluline roll turutõrgete korrigeerimisel ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamisel, aidates sel viisil kaasa majanduskasvule ja tööhõive suurendamisele. Tõhusat sotsiaalkaitset võib käsitada tootlikkuse tegurina. Tuleb siiski tagada, et maksu- ja toetussüsteemid soodustaksid suuremat osalust ja tööhõivet.

Stabiilse makromajandusliku õhkkonna loomine

Tugev riigi rahandus aitab tagada makromajanduslikku stabiilsust ning toetab rahanduspoliitikat stabiilsete hindade ja madalate intressimäärade hoidmisel. Mõlemaga soodustatakse erainvesteeringuid ja säästmist. Tugev riigi rahandus vähendab riigivõlga ning seega ka intressikoormust ja võimaldab alandada ebaproportsionaalseid makse ja/või suurendada riiklikke kulutusi. Pikemas perspektiivis suurendab tugev riigi rahandus majanduskasvu ja tööhõivet ning aitab riikidel toime tulla vajadusega suurendada riiklikke kulutusi, eelkõige elanikkonna vananemisest tingitud kulutusi pensionitele ja tervishoiule.

ELi rahanduse arengut, sh ELi fiskaalse järelevalve raamistiku arengut jälgib ja analüüsib regulaarselt majanduse ja rahanduse peadirektoraat. Analüüsi tulemused avaldatakse igal aastas aruandes „Riigi rahandus majandus- ja rahaliidus”.

Lisatööriistad

  • Trükiversioon 
  • Tekst väiksem 
  • Tekst suurem