Navigatsioonitee

Euroala

„Euroala” on ametlik mõiste, mis hõlmab neid ELi liikmesriike, kes on oma vääringuna kasutusele võtnud euro.

Euroala liikmesriikides on käibel ühisraha ja neil on ühtne rahapoliitika, mida korraldab Euroopa Keskpank.

Majanduslik lähenemine tagab euroala majanduse tõrgeteta toimimise ning selle, et euroalaga ühinevad liikmesriigid saavad selle raames kasvada ja areneda.

Majanduslik olukord

2015. aastal esitas komisjon neli kogu euroala käsitlevat soovitust, et aidata euroala riikidel parandada oma majandustulemusi.

Majanduse väljavaated

Komisjon avaldab kolm korda aastas ELi ja liikmesriike hõlmavad makromajanduslikud prognoosid – kevadel (mais), sügisel (novembris) ja talvel (veebruaris). Asjaomased prognoosid koostab majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat.

Eelarvejärelevalve

Stabiilsusprogrammide hindamine

Nagu on nõutud stabiilsuse ja kasvu paktiga, esitavad ELi liikmesriigid igal kevadel oma keskpika perioodi eelarvestrateegia ajakohastatud versiooni.

Euroala liikmesriigid esitavad stabiilsusprogrammid ja euroalast väljapoole jäävad riigid lähenemisprogrammid.

Tuginedes majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi poolt koostatavale komisjoni hinnangule, võtab nõukogu Euroopa poolaasta raames vastu euroala programme ja riigipõhiseid soovitusi käsitleva arvamuse.

ELi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus

Stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslik osa tagab, et liikmesriigid võtavad vastu asjakohased poliitilised meetmed ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks, rakendades ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.

Eelarvekavad

Nagu on nõutud teise majanduse juhtimise paketiga, esitavad euroalasse kuuluvad liikmesriigid komisjonile eelarvekavad igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks ehk enne eelarve vastuvõtmist.

Makromajanduslik järelevalve

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus on järelevalvemehhanism, mille eesmärk on tuvastada potentsiaalsed riskid juba varakult, ennetada kahjuliku makromajandusliku tasakaalustamatuse teket ja korrigeerida juba olemasolevat tasakaalustamatust.

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse iga-aastaseks lähtepunktiks on häiremehhanismi aruanne. See põhineb näitajatest ja majandushinnangutest koosneval tulemustabelil ning on filtriks, mille abil tuvastada riigid ja küsimused, mille puhul peetakse vajalikuks põhjalikku analüüsi. Asjaomaste põhjalike analüüside tulemused on aluseks makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames tehtavatele edasistele sammudele.