Navigatsioonitee

Euroala

Euroala on ametlik mõiste, millega hõlmatakse neid ELi liikmesriike, kes on vääringuna käibele võtnud euro.

Euroala liikmesriikides on käibel ühisraha ja neil on ühtne rahapoliitika, mida korraldab Euroopa Keskpank.

Majandusliku lähenemisega tagatakse euroala majanduse sujuv toimimine ning see, et euroalaga ühinenud liikmesriik saab selle liikmena kasvada ja areneda.

Majanduslik olukord

Komisjon avaldab kolm korda aastas ELi ja liikmesriike hõlmavad makromajanduslikud prognoosid – kevadel (mais), sügisel (novembris) ja talvel (veebruaris). Asjaomased prognoosid koostab majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat.

Majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi väljaanded

Eelarvejärelevalve

Stabiilsusprogrammide hindamine

Nagu on nõutud stabiilsuse ja kasvu paktiga, esitavad ELi liikmesriigid igal kevadel oma keskpika perioodi eelarvestrateegia ajakohastatud versiooni.

Euroala liikmesriigid esitavad stabiilsusprogrammid ning euroalasse mittekuuluvad riigid lähenemisprogrammid.

Tuginedes majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadi poolt koostatavale komisjoni hinnangule, võtab nõukogu Euroopa poolaasta raames vastu euroala programme ja riigipõhiseid soovitusi käsitleva arvamuse.


ELi ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus

Stabiilsuse ja kasvu pakti paranduslik osa tagab, et liikmesriigid võtavad vastu asjakohased poliitilised meetmed ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks, rakendades ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust.


Eelarvekavad

Nagu on nõutud teise majanduse juhtimise paketiga, esitavad euroalasse kuuluvad liikmesriigid komisjonile eelarvekavad igal aastal hiljemalt 15. oktoobriks ehk enne eelarve vastuvõtmist.

Makromajanduslik järelevalve

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetlus on järelevalvemehhanism, mille eesmärk on tuvastada potentsiaalsed riskid juba varakult, ennetada kahjuliku makromajandusliku tasakaalustamatuse teket ja korrigeerida juba olemasolevat tasakaalustamatust.

Makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse iga-aastaseks lähtepunktiks on häiremehhanismi aruanne. See põhineb näitajatest ja majandushinnangutest koosneval tulemustabelil ning on filtriks, mille abil tuvastada riigid ja küsimused, mille puhul peetakse vajalikuks põhjalikku analüüsi. Asjaomaste põhjalike analüüside tulemused on aluseks makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse raames tehtavatele edasistele sammudele.