Navigatsioonitee

Print versionDecrease textIncrease textSubscribe to our RSS Feed
DG Interpretation Conference Video Portal
DG Interpretation Conference Streaming Portal
EU careersTREATY of Lisboneurope directItalian Presidency 2014
DG Interpretation

Lühiajalugu

Suulise tõlke peadirektoraat, mida varem nimetati ühendatud tõlke- ja konverentsitalituseks (prantsuskeelne lühend SCIC) on löönud Euroopa Liidu arengus kaasa selle esimestest päevadest alates ning arvestanud kõikide laienemiste vajadusi.

2005: Euroopa Komisjon kiidab heaks esimese kõikehaarava mitmekeelsuse raamstrateegia, mis hõlmab keelekoolitust ning keelekasutust majanduses, kodanike hulgas ja ELi institutsioonides. Iiri keelt tunnustatakse alates 2007. aastast ametliku keelena (mõningate piirangutega). ELi Nõukogu tunnustab ka ametlikke piirkondlikke keeli. Liikmesriigid võivad piiratud ulatuses rahastada suulist ja kirjalikku tõlget nendesse keeltesse liidu institutsioonides. Hispaania taotleb piiratud ulatuses suulist tõlget baski ja galeegi keelest ning Kataloonias, Baleaari saartel ja Valencias kõneldavast keelest.

2004: 1. mail toimub laienemine, mis hõlmab 10 uut riiki ja 9 uut keelt: tšehhi, eesti, läti, leedu, ungari, malta, poola, slovaki ja sloveeni. 20 keeles toimuvad kohtumised on tavapärased, mistõttu Euroopa Komisjon otsustab suurendada suulise tõlke peadirektoraadi konverentside korraldamise ja tehnilist suutlikkust ning loob direktoraadi D – SCIC konverentsid.

Euroopa Liidu Nõukogu käivitab enamike töögruppide kohtumistel taotluspõhise suulise tõlke süsteemi. Volinik Jan Figel on esimene Euroopa Komisjoni volinik, kelle üks vastutusala on mitmekeelsus.

2003: Oktoobris kiidab Euroopa Komisjon heaks ühendatud tõlke- ja konverentsitalituse (SCIC) ümberkorraldamise suulise tõlke peadirektoraadiks. Sisekasutuses olnud lühend SCIC jääb käibesse ning järgmisel aastal kasutusele võetavate keelte tarvis luuakse tõlkeüksused.

2002: SCICi ja laienemise strateegia on lõplikult valmis. Euroopa Komisjon kiidab heaks asepresident Neil Kinnocki teatise konverentsitõlke ja laienemise kohta: "Ühendatud tõlke- ja konverentsitalituse strateegia kuni aastani 2004."

2000: Suurendamaks valmisolekut laienemiseks ja uute konverentsitehnoloogiate kasutuselevõtuks luuakse uued üksused. Käivitatakse programm, mille raames toimuvad kandidaatriikides vähemalt kord aastas vabakutseliste tõlkide akrediteerimiseksamid. Tugevdatakse koostööd ülikoolidega ja intensiivistatakse pedagoogilist abi.

1998: SCIC valmistub eelseisvaks laienemiseks oma tõlkidele uusi keeli õpetades ning liikmes- ja kandidaatriikide ülikoolidega koostööd tehes.

1997: Majasisene tõlkide koolitus lõpetatakse, et arvestada subsidiaarsuse põhimõtet ja pühenduda SCICi põhiülesandele: tõlkele. SCIC algatab koostöös liikmesriikide, ülikoolide ja tõlkekoolidega aastakonverentside sarja, mis koondab kõiki tõlkimisest huvitatuid. SCIC hakkab korraldama volinike mitmekeelsete internetivestluste tõlget.

1995: Euroopa Liiduga ühinevad Austria, Soome ja Rootsi. Kaks uut keelt on soome ja rootsi keel ning ametlike keelte arv kasvab 11-ni.

1986: Hispaania ja Portugali ühinemine. Ametlikke keeli on nüüd 9: taani, hollandi, inglise, prantsuse, saksa, kreeka, itaalia, portugali ja hispaania keel.

1981: Kreeka ühinemine. Kreeka keel saab seitsmendaks ametlikuks keeleks ning aprillis 1981 muudetakse tõlkedirektoraat ühendatud tõlke- ja konverentsitalituseks (SCIC).

SCICi tõlkijad abistavad komisjoni, ELi Nõukogu, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteed, Euroopa Investeerimispanka (Luxembourgis) ning viimasel ajal ka Regioonide Komiteed ja mitmeid Euroopa sihtasutusi ning ameteid.

1973: Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriigi ühinemine. Tõlketalitusest saab direktoraat. Erilist tähelepanu pööratakse tõlkekoolitusele kahes uues ametlikus keeles: taani ja inglise. Ametlikke keeli on kokku kuus.

1979. aastast alates korraldatakse koolitust ka liikmesriikide ülikoolides. Tehnilist abi paluvad ka kolmandad riigid ning 1979 käivitub hiina keele tõlkide koolitamine.

1964: Koolitus. Kuna vajalikke keeli oskavaid häid tõlke on jätkuvalt vähe, algab majasisene ülikoolilõpetanute koolitamine konverentsitõlgiks.

1958: Jõustuvad Rooma leping, millega asutati Euroopa Majandusühendus ja Euratomi asutamisleping ning komisjoni president Walter Hallstein loob tõlketalituse, kus on 15 koosseisulist tõlki.

1952: Asutatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus. Ametlikeks keelteks on kuue asutajariigi neli keelt: prantsuse, saksa, itaalia ja hollandi keel. Tegutseb väike tõlkide rühm.