Personali- ja turvalisusküsimused

Lisatööriistad

Vanaduspension ja varajane pensionilejäämine
Korduma kippuvad küsimused

Kes maksab kinni ametniku vanaduspensioni?

Kõigil ametnikel on teatavatel tingimustel õigus pensionile. Seepärast peetakse osa nende igakuisest palgast kinni (praegu 11,3 %) .

Millistel tingimustel on ametnikul õigus vanaduspensionile?

  • Ta peab olema ELi teenistuses olnud vähemalt 10 aastat (pensioni hakatakse maksma siiski alles pensioniikka jõudmisel)
    või
  • olema üle 63 aasta vana (personalieeskirjade artikkel 77), olenemata teenistuse pikkusest.

Milline on vanaduspensioni maksimaalne määr?

Maksimaalne vanaduspension on 70 % viimasest põhipalgast. Ametnikul on õigus iga teenistuses oldud aasta eest saada 1,90 % viimasest põhipalgast (personalieeskirjade artikkel 77). Selle kohaselt on näiteks pärast kümmet teenistusaastat ametnikul pärast pensioniikka jõudmist õigus saada 19 % tema viimasest põhipalgast.

Millises vanuses võib ametnik pensionile jääda?

  • a) Kas automaatselt selle kuu viimasel päeval, mille jooksul ta sai 65-aastaseks, või
  • b) tema oma taotluse põhjal, kui ta on vähemalt 63-aastane (personalieeskirjade artikkel 52) .

    Enne 1. maid 2004 (sellel kuupäeval jõustusid uued personalieeskirjad) teenistuses olnud ametnike puhul kehtivad üleminekueeskirjad:
    • vähemalt 50-aastastel ametnikel või 1. mail 2004 üle 20-aastase staažiga ametnikel on õigus jääda pensionile 60-aastaselt;
    • ametnikel, kes olid 1. mail 2004 vanuses 30–49 aastat, on õigus jääda pensionile vanusevahemikus 60 aastat ja 2 kuud kuni 62 aastat ja 8 kuud (üksikasjaliku tabeli leiate personalieeskirjade XIII lisa artiklist 22).

Kas ametnikud võivad varem pensionile jääda?

Ametnikud, kes lahkuvad teenistusest enne tavapärasesse pensioniikka jõudmist (63 aastat, või vähem, kui nad olid ametnikud juba enne 1. maid 2004), ning kes on vähemalt 55-aastased ning omavad 10-aastast tööstaaži, võivad taotleda varajast vanaduspensioni. Sellisel juhul kaotavad nad osa oma õigustest ning nende pensioni vähendatakse 3,5 % iga aasta kohta, mis jääb teenistusest lahkumisel nende tegeliku vanuse ning neile vanaduspensioni saamise õigust andva ea vahele (VIII lisa artikli 9 lõige 1).

Varajane pensionilejäämine ilma pensioni vähendamiseta

Komisjoni kehtestatud objektiivsete kriteeriumide ja menetluste alusel võib ametisse nimetav asutus otsustada väikese arvu ametnike puhul teenistuse huvides mitte kohaldada pensioni vähendamist 3,5 % iga aasta kohta.

Nende ametnike koguarv, kes jäävad pensionile, ilma et nende pensioni vähendataks igal aastal, ei ole suurem kui 10 % kõikide institutsioonide ametnikest, kes on eelmisel aastal tavapärastel tingimustel (personalieeskirjade artikkel 52) pensionile jäänud (VIII lisa artikli 9 lõige 2).

Kui palju ametnikke on kasutanud varajase pensionilejäämise võimalust, ilma et nende pensioni vähendataks?

Alates 2004. aastast on kõigist ELi institutsioonidest varajast pensionilejäämise võimalust kasutanud kokku 387 ametnikku. Neist 227 olid komisjoni ametnikud ja ajutised töötajad (keskmiselt 38 komisjoni ametnikku aastas).

Pärast komisjonile laekunud 200 taotluse analüüsi eeldatakse, et 2010. aastal on selliste teenistuse huvides olevate juhtumite arv 49.

s