This site has been archived on 2013
23/07/2013

Navigatsioonitee

What's new?

Did you know that 2013 is the European Year of Citizens? Read more ...

 
Kaubanduspartnerid

Kaubandus, äri või rahvusvaheline majandus – kuidas sa seda ka ei nimetaks, import ja eksport on Euroopa Liidu olulisim seos välismaailmaga.

Kaubanduspartnerid

EL on tõeline kaubandusjõud, kuid mida tähendab see meile kui üksikisikutele? Ilma rahvusvahelise kaubanduseta oleksid hinnad kõrgemad ja kaubavalik väiksem. Võtame näiteks tavalised teksapüksid: puuvill kasvatatakse Mali saarel, riie kootakse Egiptuses, värvitakse Indiast pärit indigoga ja õmmeldakse kokku Bangladeshis lõike järgi, mille on teinud Euroopa disainer. Ja see on kõigest üks rõivaese!

EL ekspordib igal aastal tervelt 2130 miljardi euro väärtuses kaupu ja teenuseid. See on veidi vähem kui imporditava kauba ja teenuste väärtus – 2182 miljardit eurot. Tegelikult on Euroopa maailma suurim kaupade ja teenuste eksportija, kelle olulisimad kaubanduspartnerid on USA, Hiina ja Venemaa. Lisaks sellele on EL suurim eksporditurg enam kui sajale riigile.

Kas teadsid?
ELi 28 liikmesriigi arvel on 18,6% maailma impordist ja ekspordist, samal ajal moodustab ELi rahvastik vaid 7% kogu maailma rahvastikust.

Kaubanduse eelised

Igasuguse äri aluseks on nõudlus ja pakkumine. Keegi vajab midagi ja keegi pakub seda kaupa või teenust. Sarnaselt ettevõtetele peavad ka riigid leidma tööstus- või teenindusvaldkonnad, milles nad on head ja mida suudaksid eksportida. Riik ei pea olema millegi tootmises küll kõige parem, kuid teatud eeliste korral on riigil tark konkreetsele valdkonnale spetsialiseeruda ja teiste riikide vajadusi selles vallas kaubanduse abil täita. Seda nimetatakse suhteliseks eeliseks.

Sellest vaatepunktist vaadatuna on kaubandusest kasu kõigile avatud majandusega riikidele. Need riigid, kes kapselduvad välismaailma eest, osutuvad tavaliselt kaotajateks. Tollimaksude ja muude tõkendite vähendamise abil soovib EL avada Euroopa ettevõtetele uusi turge ning luua seeläbi uusi töökohti ja soodustada majanduskasvu.

Lisaks kaupadele ja teenustele on kaubandus tihedalt seotud ka rahvusvaheliste rahavoogudega, mis samuti soodustavad kasvu ja arengut. EL investeerib teistesse riikidesse aastas keskmiselt 360 miljardit eurot, teised riigid ELi riikidesse üle 225 miljardi euro.

Koostöö

Nii nagu jagavad 28 ELi liikmesriiki ühisturgu ja ühist välispiiri, jagavad nad ka ühist kaubanduspoliitikat. ELi liikmesriike esindab Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) läbirääkimistel Euroopa kaubandusvolinik. Koostööd tehes suudavad riigid moodustada piisavalt suure massi, et luua avatud rahvusvaheline kaubandussüsteem, mis põhineb õiglastel, ühtsetel ja toimivatel reeglitel.

Lisaks olulisele rollile WTOs teeb Euroopa Komisjon oma Euroopa kaubanduspartneritega ka vahetut koostööd, aidates kõrvaldada eksportijate probleeme, avada investoritele uusi võimalusi ja vähendada kaupade võltsimist ning piraatlust. Selles protsessis osaleb ka Euroopa Parlament, kelle ülesanne on tagada, et läbirääkimistel käsitletaks nii ELi kui partnerriikide tavakodanike huve.

Mäng reeglite järgi
Ühtsed kaubandusreeglid on olulised kõigile, nii rikastele kui ka vaestele riikidele. Rahvusvahelise kaubanduse reguleerimiseks ja ühistes reeglites kokku leppimiseks on loodud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO), kuhu kuulub tänaseks 153 riiki. See on ainus ülemaailmne organisatsioon, mis tegeleb riikidevaheliste kaubanduseeskirjadega ja lahendab riikidevahelisi kaubandustülisid.

Jätkusuutlik kaubandus

ELi kaubanduspoliitika tegeleb lisaks Euroopa majanduskasvu ja tööhõive edendamisele ka vaesemate riikide toetamisega. Kaubanduse ja ettevõtluse arendamine on sellistele riikidele parim tulevikku suunatud lahendus vaesusega võitlemisel. Vaesemate riikide toetamiseks on EL avanud oma turud nende kaupadele ja samas aitab liit nendel riikidel kaubanduse eeliseid paremini kasutada.

Vaesemate riikidega kaubandussuhteid arendades toetab EL ka rahvusvahelisi pingutusi keskkonnakaitse ja kliimamuutustega võitlemisel, töötingimuste parandamisel ning ostetavate ja müüdavate toodete kõrgeimate ohutusstandardite järgimisel.

Beyond bordersMulle meeldib teada, mida ma ostan ja kust see tuleb, ning püüan vältida võltstooteid. Toidu puhul on väga oluline teada, kust see pärit on. - Valentina, 18, Belgia..
Kaubandussuhete edendamine Andide piirkonna riikidega
Enne kaubanduslepingute sõlmimist analüüsib EL võimalikke majandus-, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid. Kuidas mõjutavad suurenenud kauba- ja investeeringuvood maksude laekumist, tööhõivet või maa kasutamist? Näiteks algatas EL nende küsimuste sõltumatu uurimise seoses läbirääkimistega Andide piirkonna riikide - Kolumbia ja Peruuga.