Navigation path

Avaleht
Mis on konkurentsipoliitika?
Miks on konkurentsipoliitika oluline tarbijatele?
Kuidas komisjon kohaldab konkurentsipoliitikat?
ELi institutsioonid ja konkurentsipoliitika
Kontaktid

Teave tarbijatele

Riigi rahaline toetus äriühingutele (riigiabi)

Mõnikord toetavad valitsused riigi rahaga kohalikku tööstust või üksikuid äriühinguid. See annab nendele ebaausa eelise teiste ELi riikide samade sektorite ees. Teisisõnu kahjustab see konkurentsi ja moonutab kaubandust.

Komisjoni ülesanne on seda ära hoida ja lubada riiklikke toetusi üksnes juhul, kui need on tõeliselt üldistes huvides, s.o kui neist on kasu kogu ühiskonnale või majandusele.

Komisjoni ülesannete kohta riikide rahalist toetust äriühingutele (riigiabi) käsitlevate ELi eeskirjade kohaldamisel vt ELi toimimise lepingu artikkel 108.


Millal on riiklikud toetused lubatud?

Esiteks peab komisjon leidma vastuse kolmele küsimusele:

  • Kas riigiasutused on andnud toetusi, nt tagastamatu abi, intressi- ja maksusoodustused, tagatised, osalus äriühingus, kaupade ja teenuste pakkumine soodustingimustel?
  • Kas need toetused mõjutavad tõenäoliselt ELi liikmesriikide vahelist kaubandust? (Toetusi kolme aasta koguväärtuses alla 200 000 euro ei loeta ELi kaubandust mõjutavaks.)
  • Kas toetused on valikulised – kas need annavad eelise teatavatele äriühingutele või tööstussektoritele või teatavates piirkondades asuvatele äriühingutele? Näiteks üldised maksumeetmed ja tööhõivealased õigusaktid ei ole valikulised, sest need kehtivad kõigile.
  • Kas on toimunud või võib toimuda konkurentsi kahjustamine?

Jaatava vastuse korral peab komisjon toetused keelama, välja arvatud juhul , kui tõendatakse, et need on ühisturuga kokkusobivad.

Näited

Lubatud (ELi jaoks üldist huvi pakkuvad) on toetused, mida antakse ebasoodsate piirkondade arendamiseks, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) toetamiseks, uurimis- ja arendustegevusele, keskkonnakaitsele, koolitusele, tööhõivele ja kultuurile.

Lubatud ei ole üldine investeeringuabi suurtele äriühingutele väljaspool kindlalt määratletud ebasoodsaid piirkondi, ekspordiabi ja tegevusabi (äriühingute jooksvate kulude katmiseks).

Toetusi kolme aasta kogusummas kuni 200 000 eurot ei loeta riigiabiks, kuna see summa ei ole nii suur, et mõjutaks ELi liikmesriikide vahelist kaubandust. Selline lihtsustus võimaldab ka komisjonil pöörata rohkem tähelepanu olulisematele juhtumitele.


Riigiabi järelevalve

Üldiselt on ELi liikmesriigid kohustatud saatma Euroopa Komisjonile teatise riigiabi kavade kohta enne nende rakendamist.

Kõikidest teatatud riigiabimeetmetest kiidab komisjon pärast esialgset hindamist heaks umbes 85%.

Kui vaieldavate juhtumite puhul vajalik on ametlik uurimine, avaldatakse selle algatamisotsus Euroopa Liidu Teatajas ja komisjoni riigiabiregistri leheküljel. Menetlus võimaldab huvitatud pooltel teha abi kohta märkusi ja komisjonil kaaluda enne lõpliku otsuse langetamist kõiki aspekte.

Samuti uurib Euroopa Komisjon ELi liikmesriikide antud abi, millest ei ole ette teatatud (n-ö ebaseaduslik abi), kuid millest ta on teada saanud tänu äriühingute või üksikisikute kaebustele või meedias avaldatule. Kui Euroopa Komisjon leiab, et ebaseaduslik abi on kokkusobimatu ausa konkurentsiga ühisturul ja kujutab endast ELi õiguse rikkumist, nõuab ta, et liikmesriik meetme tühistaks ja antud abi abisaajalt tagasi nõuaks.


Statistika

Komisjoni riigiabi tulemustabeli lehekülgedel on statistika iga ELi liikmesriigi poolt antud riigiabi kogusumma ja laadi kohta.

Komisjoni analüüs näitab, et liikmesriigid on viimastel aastatel suunanud ümber enamiku varem üksikutele äriühingutele või tööstussektoritele antud riigiabist, et soodustada Euroopa Liidule üldist huvi pakkuvaid tegevusi. See aitab muuta Euroopa majandust maailmaturul konkurentsivõimelisemaks.


Finantskriis – mida teeb komisjon?

Komisjon püüab tagada, et liikmesriikide reaktsioonid kriisile ei kahjusta konkurentsi, vaid võtaksid pigem arvesse laiemat Euroopa pilti.

Riigiabi eeskirjad on selleks, et riigid ei püüaks üksteist üle trumbata – oma äriühingute toetamine on kulukas ja paneb elujõulised äriühingud ebaausalt halvemasse olukorda.

Ajutised eeskirjad pankade toetamise kohta

Komisjon mõistab siiski, et riikidel võib olla vaja võtta meetmeid, et lahendada probleemid finantssektoris, ning on spetsiaalselt selleks välja andnud ajutised eeskirjad pankade toetamise kohta.

Nende eeskirjade kohaselt ei tohi pangad riiklikke toetusi vastu võtta, võtmata ise meetmeid oma probleemide lahendamiseks.

Ajutised eeskirjad teiste äriühingute toetamise kohta

Et ELi liikmesriikidel oleks rohkem võimalusi tulla toime krediidinappuse tagajärgedega, on komisjon vastu võtnud 2010. aasta lõpuni kehtivad ajutised eeskirjad, mille kohaselt on lubatud järgmised meetmed:

  • piiratud toetused summas kuni 500 000 eurot äriühingu kohta
  • riiklikud tagatised väiksema preemiaga laenudele
  • subsideeritud laenud (eriti keskkonnasõbralike toodete arendamiseks)

Vt ka ELi riigiabiõigus

Rohkem ELi riigiabieeskirjade kohta


  
eelmine tagasi järgmine