Navigation path

Avaleht
Mis on konkurentsipoliitika?
Miks on konkurentsipoliitika oluline tarbijatele?
Kuidas komisjon kohaldab konkurentsipoliitikat?
ELi institutsioonid ja konkurentsipoliitika
Kontaktid

Teave tarbijatele

Konkurentsi piiravad kokkulepped

Äriühingud võivad konkurentsi moonutada konkurentidega koostööd tehes, hindu kindlaks määrates või turgu omavahel ära jagades, nii et iga osaline on oma turuosas monopoolses seisundis. Konkurentsi piiravad kokkulepped võivad olla avalikud või salajased (nt kartellikokkulepped). Need võivad olla kirjalikud (nt äriühingutevaheliste lepingute või kutseühingute otsuste või eeskirjade vormis) või vähem ametlikul kujul.

Miks on kartellid majandusele nii kahjulikud ja kuidas neid avastada?

Kartell on rühm sarnaseid iseseisvaid äriühinguid, mis liituvad hindade kontrollimiseks või turgude jagamiseks ja konkurentsi piiramiseks. Kartellis osalejad ei pea pakkuma uusi tooteid, parandama kvaliteeti või langetama hindu. Seepärast peavad tarbijad madalama kvaliteedi eest rohkem maksma.

See on põhjus, miks kartellid on ELi konkurentsiõiguse kohaselt ebaseaduslikud ja miks Euroopa Komisjon määrab kartellis osalevatele äriühingutele suuri trahve. Kuna kartellid on ebaseaduslikud, hoitakse neid üldiselt rangelt saladuses ja tõendite leidmine kartellide kohta ei ole kerge.

Trahvide vähendamise või nendest vabastamise põhimõtted julgustavad äriühinguid esitama Euroopa Komisjonile sisetõendeid kartellide kohta. Kartellis osalevatest äriühingutest esimesena sellest teavitav äriühing ei pea trahvi maksma. Kõnealused põhimõtted on alates nende rakendamisest ELis osutunud väga edukaks.


Äriühingud sõlmivad iga päev kokkuleppeid: kas need on kõik ebaseaduslikud?

Peaaegu alati on keelatud kokkulepped, mille kohaselt konkurendid lepivad kokku

  • hindades
  • tootmise piiramises
  • turgude või klientide jagamises
  • edasimüügihindades (tootjate ja turustajate vahel).

Lubatud on siiski kokkulepped,

  • mille positiivne mõju on negatiivsest suurem
  • mida ei sõlmi konkurendid
  • mille osalistele kuulub ainult väike osa turust
  • mis on vajalikud toodete või teenuste täiustamiseks, uute toodete arendamiseks või uute ja paremate mooduste leidmiseks, et muuta tooted tarbijatele kättesaadavaks.

Näited

Uurimis- ja arenduskokkulepped ning tehnosiirde kokkulepped on seega sageli konkurentsiõigusega kokkusobivad, sest mõnikord on uute toodete arendamine kallis ja üheainsa äriühingu jaoks liiga kulukas. Samuti võivad konkurentsiõigusega kokkusobivad olla koostöölepingud, mis käsitlevad ühist tootmist, ostmist või müüki või standardimist.

Konkurentsiõigusega ei pruugi kokkusobivad olla turustuskokkulepped, mis kehtestavad jaemüüjatele mõningaid piiranguid seoses müügipinna kujundamise või personali väljaõppega. Teisest küljest võivad need kokkulepped konkurentsiõigusega kokkusobivad olla siis, kui nende eesmärk on luua toote hoidmiseks või müümiseks sobiv keskkond, anda klientidele individuaalset nõu või vältida olukorda, mille puhul üks turustaja kasutab ise kulutusi tegemata ära teise turustaja reklaamitegevust. Iga juhtumit tuleb hinnata eraldi, võttes arvesse osalevate turuosaliste turuseisundit ja asjaomaseid summasid.


  
tagasi järgmine