Keskkond

Maailma lõppu

Polaaralad – Arktika põhjas ja Antarktis lõunas – kogevad praegu enneolematuid keskkonnamuutusi, mis mõjutavad oluliselt inimesi, ilma ja ökosüsteeme üle kogu maailma. Teadlastele on polaarpiirkonnad tähtsaimad teabeallikad kliimamuutuse uurimiseks.

Rahvusvaheline polaaraasta 2007-2008 on mastaapne teaduslik programm, mis koondab sadu uurimismeeskondi kogu maailmast ja mille eesmärk on uurida lähemalt Maa külmimate piirkondade jää, ookeanide, loomade ja taimedega toimuvaid muutusi.

Polaaralade erilistest omadustest tuleneb nende suur mõju meie planeedi kliimale. Poolused toimivad Maa külmaallikatena, absorbeerides kuumust ja mõjutades ookeanihoovusi, tuule ja vihma mustreid. Pooluste jäämütsid sisaldavad ka ligikaudu 3/4 maailma mageveevarudest. Sedamööda, kuidas nad globaalse soojenemise tõttu sulama hakkavad, valgub neist maailma ookeanidesse lisavett.

Kiired muutused

Polaaralad soojenevad kuni kaks korda kiiremini ülejäänud maailmast. Kõige märgatavam on see Arktikas, kus keskmised temperatuurid on mõnes piirkonnas 1950. aastatega võrreldes tõusnud tervelt 2°C võrra. See tähendab, et merejää sulab eriti kiiresti. NASA (USA riiklik lennundus- ja kosmoseagentuur) andmetel on Arktikas merelt kõigest aastaga kadunud USA Texase osariigi suurune ala püsivat jääkatet. Prognoosidest selgub, et Arktika merejää sulab suviti täielikult käesoleva sajandi lõpuosaks, mõnede oletuste järgi võib see juhtuda juba 2040. aastal.

„Satelliitseire näitab, et jää kahanemine jätkub ja 2007. aasta septembriks saabus kõigi aegade väikseima jäähulga rekord,“ ütles Don Perovich, ühes rohkem kui 30st merejääd mõõtvast rahvusvahelise polaaraasta projektist osalev teadlane. „Välimõõtmiste, satelliidiandmete, autonoomsete seiresüsteemide ja mudelitega tegelevad teadlased teevad koostööd, et mõista jääkatte muutuste põhjuseid.“

Prantsuse laev Tara sooritab kaheaastase ekspeditsiooni ümber Põhja-Jäämere, et vaadelda merejääd ELi toetatud projekti DAMOCLES raames. DAMOCLES, kus osaleb üle 45 teadusasutuse 10 Euroopa Liidu riigist, Norrast, Venemaalt ja Valgevenest, on kõigi aegade suurim üheaegselt toimuvate Arktika atmosfääri, jää ja ookeanisüsteemi vaatluste koondamise katse. Tööd koordineeritakse meeskondadega USAst, Kanadast ja Jaapanist.

Niidiotsad minevikust

Antarktis on unikaalne manner, sest sealsed temperatuurid ei tõuse kunagi üle külmumispunkti. Antarktise jää võib olla kuni 3,5 kilomeetrit paks ja üle miljoni aasta vana. Jääs peitub väärtuslikku teavet Maa varasema kliima kohta, mis aitab paremini mõista praegu toimuvat kliimamuutust ja selle tõenäolisi tagajärgi. Muistsest jääst proovide võtmise ja selles leiduvate õhumullide analüüsimise abil saavad teadlased näha seost varasemate süsinikdioksiidi – peamise inimtekkelise kliimamuutuse eest vastutava kasvuhoonegaasi – tasemete ja temperatuurimuutuste vahel läbi sajandite.

Nullaasta

Üks viimase aja kõige dramaatilisemaid kliimamuutuse teetähistest oli Antarktise jääkilbi 3000 ruutkilomeetrise osa äkiline kokkulangemine 2002. aastal. Ent see murettekitav sündmus on samal ajal andnud teadlastele võimaluse uurida üle 12 000 aasta jääkatte all peidus olnud mereala. Seeläbi said nad nullaasta, millele tuginedes mõõta tulevasi kliimamuutuse tagajärgi.

Saksa laev Polarstern asus möödunud aasta lõpul teele nimetatud piirkonda uurima. Sealse mereelustiku põhjalikuks uurimiseks on kavandatud on veel mõniteist ekspeditsiooni. Antarktise mereuurimisprogramm (CAML) on suurim rahvusvahelise polaaraasta raames toimuv bioloogiaalaste teadusuuringute programm.

Haridus

Polaaraasta üritused ei piirdu teadusuuringute valdkonnaga. Toimuvad ka ekspeditsioonid, haridusprojektid ja kunstinäitused, et muuta kõiki teadlikumaks Maa kummaski tipus toimuvatest muutustest.

Projekt „Arktika hääled“ seob Gröönimaa ja Kanada arktiliste piirkondade koole Suurbritannia koolidega videokonverentside, elektroonilise suhtluse ja muu tegevuse kaudu. Maadeuurija Glen Morris käivitas juunis projekti, kus ta alustas kajakiga 2000-miilist teekonda üle jäätunud arktiliste merede. Ta külastab mõnesid vahetusprogrammiga liitunud koole ja lindistab intervjuusid teemal, kuidas kliimamuutus mõjutab inuiidi rahvast.

„Arktika on maailma varase hoiatuse süsteem. Inuiitide jaoks, kelle kogu elulaad võib kaduda kõigest paari aasta jooksul, kui kliimamuutuse peatamiseks midagi ette ei võeta, lõpeb aeg otsa,“ ütles Morris. „Traditsiooniliselt on nad elatanud end küttimisest, kuid nüüd kogevad nad oma keskkonnale industrialiseeritud riikide tegevuse otsese tulemusena rakenduvaid järske muutusi.

Top