Mida teeb EL
Alates 1990ndate aastate algusest on ELi ja liikmesriikide tasandil rakendatud mitmeid kliimaalaseid algatusi. Euroopa Komisjon käivitas 2000. aastal Euroopa kliimamuutuse programmi (ECCP) koostöös tööstuse, keskkonnaorganisatsioonide ja muude huvirühmadega, et leida tõhusaid meetmeid heitmete vähendamiseks.
ELi kliimamuutuse poliitikate nurgakiviks on ELi heitkoguste kauplemise süsteem (ETS), mis käivitati 2005. aastal. ELi valitsused on määranud piirid, kui palju CO2 on ligikaudu 10 500 elektrijaamal ja energiamahuka tegevusega tehasel, mis toodavad peaaegu poole kogu ELi aastasest CO2 emissioonist, lubatud aastas emiteerida.
ETS loob turupõhise kauplemise süsteemi rajamise kaudu emissioonide vähendamiseks majandusliku stiimuli. Tehased, millede CO2 heide on madalam kui nende piirangud, võivad kasutamata emissioonikvoote müüa teistele ettevõtetele, kelle heitekogus on lubatust kõrgem.
Ettevõtted, mis emissioonipiiride ületamisel ei soovi neid katta teistelt ettevõtetelt ostetud kvootide abil, peavad maksma kõrgeid trahve. Heitkoguste kauplemise süsteem tagab heitmete vähendamise seal, kus see on odavaim ning kahandab heitmete vähendamise üldkulusid.
Muud ECCP meetmed on suunatud autode kütusetõhususe ja ehitiste energiatõhususe parandamisele (parem isolatsioon võib vähendada küttekulusid 90% võrra); taastuvate energiaallikate, nagu näiteks tuule, päikese, tõusu ja mõõna, biomassi (orgaanilise materjali nagu puit, saeveskite jäätmed, taimed, loomade heitmed jne) ja geotermaalse energia (soojus kuumavee allikatest või vulkaanidest) kasutamise suurendamisele ja prügilate metaaniheitmete vähendamisele.
2005. aasta oktoobris käivitati teine ECCP faas. Tähelepanu keskpunktis on ELi heitkoguste kauplemise süsteemi tõhustamine, lennunduse ja maanteetranspordi heitmetega tegelemine, süsiniku kinnipüüdmise ja ladustamise tehnoloogia arendamine ning kliimamuutuse mõjudega kohanemise meetmete finantseerimine. Ettepanekute osas kaasata ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ka lennundusettevõtted ning vähendada uute autode CO2 emissiooni on kokkulepped praeguseks saavutatud.
Tegevus
Euroopa liidrid võtsid 2008. aastal vastu kliima- ja energiapaketi koos mitmete ettepanekutega konkreetseteks tegevusteks ja auahnete eesmärkide kogumiga.
Euroopa on nüüd võtnud endale kohustuse vähendada kogu kasvuhoonegaaside emissiooni 2020. aastaks vähemalt 20% võrra alla 1990. aasta taseme ning juhul, kui teised tööstusriigid nõustuvad tegema sama, tõstetakse eesmärki 30%ni.
Sellise vähendamise taseme tagamiseks on seatud muud sihid: võimendada 2020. aastaks energiatõhusust 20% võrra; suurendada aastaks 2020 taastuvate energiaallikate osakaalu üldises ELi energiatarbimises keskmiselt 20% ja saavutada aastaks 2020 biokütuse 10%line osakaal mootorsõidukikütuses.
Pakett toetab emissioonidega kauplemise skeemi (ETS), et kaasata kõiki peamiseid tööstuslikke emissioonide tekitajaid ja populariseerida enampakkumisi. Valdkondades, mida ETS ei hõlma – nagu hooned, transport, põllumajandus ja jäätmed – tuleb 2020. aastaks vähendada emissioone 10% võrra alla 2005. aasta taseme.
Teised meetmed edendavad süsinikdioksiidi kinnipüüdmise ja ladustamise tehnoloogiad, vähendavad autodest eralduva CO2 hulka ja kehtestavad kütusele rangemaid kvaliteedistandardeid.
Püüdluste juhtimine rahvusvahelisel tasemel
ELi eesmärgiks on juhtida rahvusvahelisi läbirääkimisi suunas, mis võimaldaks kontrolli saavutamist kliimamuutuse üle enne, kui on liiga hilja. See tähendab võitlust uue, meie ees oleva kliimast tuleneva väljakutse tõsidust kajastava auahne kokkuleppe sõlmimise eest ja maailma suunamist kasvuhoonegaaside emissioonide stabiliseerimise poole enne aastat 2020, millele järgneb nende vähendamine aastaks 2050 vähemalt poole võrra alla 1990. aasta taseme.
Eesmärgiks on luua ja rakendada võimalikult kiiresti jätkusuutlik, madala süsinikukasutusega energiasüsteem. See tähendab keskendumist energiatõhususe suurendamisele, mis vähendab olulisel määral globaalseid emissioone ilma sellega kaasnevate või koguni negatiivsete kulutustega; uute, puhaste energiatehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu kiirendamist; kõigi vajalike finantseerimismehhanismide olemasolu tagamist.
Enam kui pool vajalikest investeeringutest suunatakse arengumaadesse ning EL tahab moodustada uuenduslikke rahvusvahelisi, riikide emissiooni tasemel ja maksevõimel põhinevaid, finantseerimise allikaid.
Euroopa Komisjoni roll
Kliimamuutustega toimetulek on Euroopa Komisjoni tähtsamaim prioriteet.
Komisjon esitab ettepaneku kogu kontinendil kehtiva strateegia ja seadusandluse kohta. Õigusaktid kiidab heaks Euroopa Parlament, mis koosneb 785 otsevalimiste teel kõigist 27 ELi liikmesriigist valitud saadikust ja Ministrite Nõukogu, mis esindab ELi valitsusi.
Komisjon tagab ka vastuvõetud meetmete rakendamise liikmesriikides ja esindab ELi rahvusvahelistel läbirääkimistel, hoides Euroopa Liitu rahvusvaheliste kliimamuutustega võitlemise pingutuste esirinnas.
Oluline on seejuures ka kommunikatsioon ning selleks käivitab komisjon kogu Euroopat hõlmavaid teadlikkust tõstvaid kampaaniaid – „Sina mõjutad kliimamuutusi!” ja „Climate Action (Kliimameede)”, et levitada sõnumit kodanike olulise panuse kohta kliimamuutusevastases võitluses. Teised kommunikatiivsed algatused hõlmavad videoklippide, trükiste ja koolidele päevikute tootmist ja levitamist, konverentside korraldamist, näituste organiseerimist ja kliimasaadikute võrgustiku töö koordineerimist.
Lugege rohkem ELi globaalsete tegevuste kohta
