Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Rootsi

Viimati muudetud: 08-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Rootsi

 

SISUKORD

1. Milliseid tähtaegu kohaldatakse tsiviilasjades? 1.
2. Millised päevad on puhkepäevad vastavalt nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad? 2.
3. Millised üldsätteid kohaldatakse erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes? 3.
4. Millal algab tähtaja kulgemine? 4.
5. Millal tähtaeg lõppeb? 5.
6. Tähtaegade pikendamine teatavatel juhtudel 6.
7. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu? 7.
8. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada? 8.
9. Kas isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele, kui talle teatatakse toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata? 9.
10. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed? 10.
11. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 11.

 

1. Milliseid tähtaegu kohaldatakse tsiviilasjades?

Tsiviilasjades kohaldatakse eri liiki tähtaegu ning mõned tähtajad on sätestatud ka põhiseaduses. Nende hulka kuuluvad näiteks apellatsioonkaebuse esitamise, kaebuse esitamise ja menetluse taastamise (asja kohtulikule arutelule võtmise) tähtaeg. On ka selliseid norme, milles on lihtsalt ette nähtud meetme võtmine, kuid tähtaja määramine on jäetud kohtu ülesandeks (nt täiendava teabe, tõendi või hagile vastamise tähtaegade puhul).

2. Millised päevad on puhkepäevad vastavalt nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad?

Puhkepäevad on laupäevad, pühapäevad ja riigipühad.

Rootsi riigipühade seaduse (seadus 1989:253) kohaselt on riigipühad järgmised:

  • uusaasta (1. jaanuar)
  • kolmekuningapäev (6. jaanuar)
  • suur reede (ülestõusmispühade eelne reede)
  • ülestõusmispühade 1. püha (esimene pühapäev pärast 21. märtsi või selle järgset täiskuud)
  • ülestõusmispühade 2. püha
  • 1. mai
  • taevaminemispüha (kuues neljapäev pärast ülestõusmispühade 1. püha)
  • nelipühade 1. püha (seitsmes pühapäev pärast ülestõusmispühi)
  • Rootsi rahvuspüha (6. juuni)
  • jaanipäev (20. ja 26. juuni vahele jääv laupäev)
  • kõikide pühakute päev (31. oktoobri ja 6. novembri vahele jääv laupäev)
  • esimene jõulupüha (25. detsember)
  • teine jõulupüha (26. detsember).

3. Millised üldsätteid kohaldatakse erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes?

Peamine tähtaegadega seotud põhimõte on järgmine: kui kohus nõuab isikult mõne menetlustoimingu tegemist, tuleb talle anda selleks piisavalt aega (Rootsi kohtumenetluse seadustiku 32. peatüki paragrahv 1). Enamasti määrab tähtaja kohus, kes peab jätma menetlusosalisele piisavalt aega toimingu tegemiseks.

ÜlesÜles

Mõnel juhul on konkreetne tähtaeg sätestatud Rootsi kohtumenetluse seadustikus. Peamised näited on kohtotsuse või -lahendi edasikaebamise, lõpetatud menetluse taastamise või mõnel juhul tähtaja muutmise taotlemise tähtaeg.

Isik, kes soovib esitada apellatsioonkaebuse tsiviilasjas tehtud piirkonnakohtu otsuse peale, peab seda tegema kolme nädala jooksul kohtuotsuse teatavakstegemisest. Isik, kes soovib esitada kaebuse tsiviilasjas tehtud piirkonnakohtu lahendi peale, peab seda tegema sama tähtaja jooksul. Kui menetluses langetatud otsust ei ole kohtuistungil teatavaks tehtud ja istungil ei ole avaldatud, millal otsus teatavaks tehakse, arvutatakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega päevast, mil kaebaja otsuse kätte sai. Apellatsioonikohtu otsuste ja lahendite edasikaebamise tähtaeg on neli nädalat (Rootsi kohtumenetluse seadustiku 50. peatüki paragrahv 1, 52. peatüki paragrahv 1, 55. peatüki paragrahv 1 ja 56. peatüki paragrahv 1).

Pool, kelle suhtes piirkonnakohus on teinud tagaseljaotsuse, võib ühe kuu jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest taotleda menetluse taastamist (Rootsi kohtumenetluse seadustiku 44. peatüki paragrahv 9).

Kui edasikaebamise õigus on minetatud, kuna kaebaja ei ilmunud apellatsioonikohtu istungile, võib kaebaja kolme nädala jooksul kohtulahendi tegemisest taotleda menetluse taastamist (Rootsi kohtumenetluse seadustiku 50. peatüki paragrahv 22).

Kui pool on lasknud mööda apellatsioonkaebuse, menetluse taastamise avalduse või asja uueks läbivaatamiseks esitamise tähtaja, võib ta taotleda tähtaja ennistamist. Tähtaja ennistamise avaldus tuleb esitada kolme nädala jooksul pärast vabandavate asjaolude äralangemist ja hiljemalt ühe aasta jooksul tähtaja möödumisest (Rootsi kohtumenetluse seadustiku 58. peatüki paragrahv 12).

ÜlesÜles

Rootsi täitevameti lihtmenetluste puhul kohaldatakse samuti mitmesuguseid tähtaegu. Kostja peab esitama avalduse kohta märkused teatava aja jooksul alates teavitamise kuupäevast. Kõnealune tähtaeg ei tohi ületada kaht nädalat, välja arvatud eriasjaolude korral (maksekäsu ja abi lihtmenetluse seaduse (1990:746) paragrahv 25). Kui kostja avalduse vaidlustab, peab hageja nelja nädala jooksul päevast, millal teda vastuväidetest teavitati, taotlema asja üleandmist piirkonnakohtule edasiseks menetlemiseks (paragrahv 34). Kui Rootsi täitevamet langetab maksekäsu või abi menetluses otsuse, võib kostja taotleda asja uut läbivaatamist kuu aja jooksul alates otsuse tegemisest (paragrahv 53). Täitevameti teisi otsuseid võib edasi kaevata kolme nädala jooksul alates otsuse langetamisest (paragrahvid 55–57).

4. Millal algab tähtaja kulgemine?

Kui toiming tuleb sooritada teatava tähtaja jooksul, siis algab tähtaja kulgemine tavaliselt kohtuotsuse või -lahendi tegemise kuupäevast. Kui poolele tuleb kätte toimetada menetlusdokument, algab tähtaja kulgemine siiski alles siis, kui pool on dokumendi kätte saanud (menetlusdokumendi kättetoimetamise kuupäevast).

5. Millal tähtaeg lõppeb?

Kui tähtaeg algab kohtuotsuse või -lahendi tegemise kuupäevast, väljendatakse tähtaega sageli kindla kuupäevaga, mis ajaks peab kohtuotsusest või -lahendist tulenev toiming sooritatud olema. Mõnikord määratakse toimingu sooritamise tähtaeg siiski päevade, nädalate, kuude või aastatega, mis hakkavad kulgema tähtaja alguskuupäevast. Kui alguskuupäev on menetlusdokumendi kättetoimetamise kuupäev, määratakse toimingu sooritamise tähtaeg alati teatava arvu päevade, nädalate, kuude või aastatega alates menetlusdokumendi kättetoimetamise kuupäevast ehk kuupäevast, millal pool dokumendi kätte saab.

ÜlesÜles

Kui tähtaeg on väljendatud päevades, hõlmab see kalendripäevi, mitte üksnes tööpäevi. Seadusjärgsete tähtaegade arvutamise seaduses (1930:173) on sätestatud, et kui tähtaeg on väljendatud nädalates, kuudes või aastates, lõppeb tähtaeg päeval, mis vastab oma nime või numbri poolest tähtaja kulgemise alguspäevale. Kui viimases kuus vastavat päeva ei ole, lõppeb tähtaeg kuu viimasel päeval.

Kui toimingu tegemise tähtpäev langeb laupäevale, pühapäevale või riigipühale (vt eespool punkt 2), jaanilaupäevale (jaanipäeva eelne päev), jõululaupäevale (24. detsember) või vana-aastaõhtule (31. detsember), pikendatakse toimingu tegemise tähtaega järgmise tööpäevani. Seda tehakse ka siis, kui tähtaeg algab menetlusdokumentide kättetoimetamise kuupäevast.

Juhul, kui tuleb kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad, järgitakse kõnealuse määruse sätteid.

6. Tähtaegade pikendamine teatavatel juhtudel

Puuduvad erisätted tähtaja pikendamiseks juhul, kui pool elab, on asutatud või asub väljaspool Rootsit või kõrvalises piirkonnas. Nagu eespool märgitud, määrab kohus tähtaja kestuse siiski paljudel juhtudel ise ja tagab, et poolele jääks toimingu sooritamiseks piisavalt aega.

7. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu?

Ei.

8. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada?

Kui tähtaeg on sätestatud seaduses (nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg), siis ei saa seda lühendada ega pikendada. Kui poolele on antud korraldus ilmuda kohtusse või sooritada mõni muu toiming, võib kohus tähtaega pikendada, määrates uue tähtaja. Kiireloomuliste asjade puhul võib kohus kavandatud kohtuistungi ära jätta ja korraldada istungi varasemal kuupäeval. Pooltele tuleb siiski jätta piisavalt aega valmistumiseks.

ÜlesÜles

9. Kas isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele, kui talle teatatakse toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata?

Ei (vt eespool punkt 6).

10. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed?

Määruste täitmise jm tähtajad

Kui hageja jätab täitmata määruse esitada hagiavaldusega seoses täiendavat teavet või kui kohtumõistmist takistab mõni muu asjaolu, jäetakse nõue rahuldamata. Kui kostja ei vasta hagile, võib tema suhtes teha tagaseljaotsuse. Kui määrust ei täideta õigeaegselt, võib kohus sellest olenemata asja lahendada.

Kohtusse ilmumata jätmine

Kui tegemist on asjaga, mida on võimalik kohtuväliselt lahendada (nt kaubandusvaidlused), võidakse juhul, kui üks pool jätab piirkonnakohtusse ilmumata, teha tagaseljaotsus. Teistel juhtudel võidakse määrata rahatrahv. Kui aga on tegemist asjaga, mida ei ole võimalik kohtuväliselt lahendada (nt pereküsimustega seotud hagi), võidakse juhul, kui hageja kohtusse ei ilmu, hagi rahuldamata jätta, samal ajal kui ilmumata jätnud vastaspoole suhtes võidakse kohaldada rahatrahvi või sundtoomist. Kui hageja ei ilmu apellatsioonikohtu istungile, võidakse apellatsioonimenetlus lõpetada. Kui ilmumata jätab vastaspool, võidakse talle määrata rahatrahv.

Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg

Kui pool hilineb apellatsioonkaebuse esitamisega, jäetakse see rahuldamata.

11. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Kui tähtaega ei ole sätestatud seaduses, võib pool enne tähtaja lõppu taotleda kohtult tähtaja pikendamist. Kui tähtaeg on lõppenud ja kohus on pärast seda samme astunud (nt kohtuasjas otsuse teinud), võib pool võtta mitmesuguseid tavalisi ja erakorralisi meetmeid. Meetmete eesmärk on saavutada lõpetatud menetluse taastamine või mõnel juhul tähtaja muutmine (vt eespool punkt 3).

« Menetlustähtajad - Üldteave | Rootsi - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik