Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Hispaania

Viimati muudetud: 08-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Hispaania

 

SISUKORD

1. Mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt tsiviilasjades kohaldatavad tähtajad. 1.
2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71. 2.
3. Millised üldsätted kehtivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (7. jaanuari 2000. aasta seadus nr 1/2000) reguleerimisalasse kuuluvate eri tsiviilasjade menetlemise tähtaegade suhtes? 3.
4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemiku jooksul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal hakkab tähtaeg kulgema (terminus a quo)? 4.
5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab? 5.
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine kehtib ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus? 6.
7. Kui avaldus või taotlus tuleb esitada kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis sellistes üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju? 7.
8. Vastupidi, kui avaldus või taotlus tuleb esitada kohtule, mis asub emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas siis isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksuses või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade korral või muul põhjusel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Vastupidi, kas selliseid tähtaegu saab pikendada? 10.
11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes sellist pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele? 11.
12. Millised on tähtpäevade möödalaskmise tagajärjed? 12.

 

1. Mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt tsiviilasjades kohaldatavad tähtajad.

Tsiviilõiguses võib aja möödumine kui õiguslik asjaolu olla aluseks subjektiivse õiguse, õigusvõime või lihtsalt ootuse omandamisele või kaotusele. Eespool nimetatud omandamist nimetatakse üldiselt „igamiseks” ning kaotust „aegumiseks”.

Tähtaja möödumine või aegumine (caducidad) tähendab, et kui õigusliku tähendusega toimingu sooritamiseks on seaduses sätestatud kindel tähtaeg, lõppeb kõnealuse toimingu sooritamise õigus tähtaja lõppemisel automaatselt. Vastupidi igamisele võib kohus sellise tähtaja määrata omal algatusel ning see kehtib üksnes seaduses konkreetselt sätestatud juhtudel. Kui tähtaeg katkeb, peatub see seaduses määratud ajavahemikuks ning arvesse läheb aeg kuni katkemiseni; ülejäänud aeg hakkab uuesti kulgema seaduses sätestatud peatamisaja lõppemise päevast.

Aegumine” on rangelt võttes õiguste ja nõuete kaotamine, kui neid ei kasutatud selleks ette nähtud aja jooksul. Selleks et aegumine oleks õiguslikult kehtiv, peab aegumisele toetuv pool selle kohaldamist taotlema. Aegumise katkestab õiguse valdaja mis tahes tegevus, mis ei ole ühitatav õigusest loobumisega õiguse kasutamata jätmise tõttu. Sellised tegevused on loetletud tsiviilseadustiku artiklis 1973 (õiguse kasutamine kohtus, võlausaldaja kohtuväline nõue ja võlgniku poolt võla mis tahes viisil omaksvõtt). Pärast katkemist hakkab tähtaeg uuesti kulgema. Hispaania kohtud on järjepidevalt kasutanud kohustuste sellise lõppemise puhul kitsendavat tõlgendust.

ÜlesÜles

Tähtaega võib väljendada päevades, nädalates, kuudes või aastates.

Kui ei ole sätestatud teisiti, algab tähtaja arvestamine päevades väljendatud tähtaja puhul esimesele nimetatud päevale järgnevast päevast, st esimest päeva arvesse ei võeta. Kui tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates, kulgeb see ühest kuupäevast teiseni. Kui tähtaja viimases kuus puudub alguskuupäevale vastav kuupäev, saabub tähtpäev kuu viimasel päeval. Sellisel juhul puhkepäevi arvesse ei võeta (tsiviilseadustiku artiklid 5 ja 1130).

Tähtaegade arvestamise kohta tsiviilasjades vt 3. küsimust.

LINGID VEEBILEHTEDELE:

  • TSIVIIL- JA KAUBANDUSÕIGUSE AKTID español
  • CONSEJO GENERAL DEL PODER JUDICIAL (justiitsnõukogu) (otsene pääs paljude avalikkusele huvi pakkuvate õigusalaste veebilehtede juurde) español
  • JUSTIITSMINISTEERIUM (õigusteave) English - español

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

Seoses haldusmenetlusi reguleerivate eeskirjadega on määrus nr 1182/71 üle võetud riiklikke haldusorganeid ja üldist halduskorda reguleeriva õigusakti artikliga 48, milles on sätestatud järgmine:

ÜlesÜles

  1. Kui seaduses või Euroopa Ühenduse õigusaktides ei ole sätestatud teisiti, arvestatakse päevades väljendatud tähtaega tööpäevades, st välja arvatakse pühapäevad ja riigipühad. Kui tähtaeg on väljendatud kalendripäevades, tuleb sellest teavitada.
  2. Kui tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates, arvestatakse seda alates päevast, mis järgneb toimingust teatamise või selle avaldamise päevale, või alates päevast, mis järgneb taotluse vastuvõtmise või vaikides tagasilükkamise päevale. Kui tähtaja viimases kuus puudub alguskuupäevale vastav kuupäev, loetakse tähtaja lõppemise kuupäevaks kuu viimane päev.
  3. Kui tähtaja viimane päev on puhkepäev, pikeneb tähtaeg järgmise tööpäevani.
  4. Kui tähtaeg on väljendatud päevades, arvestatakse seda alates päevast, mis järgneb toimingust teatamise või selle avaldamise päevale, või alates päevast, mis järgneb taotluse vastuvõtmise või vaikides tagasilükkamise päevale.
  5. Kui omavalitsuses või autonoomses piirkonnas, kus asjaomane pool elab, on päev tööpäev, kuid haldusorgani asukohas puhkepäev või vastupidi, loetakse see kõikidel juhtudel puhkepäevaks.
  6. Asjaolu, et päev on tähtaja arvestamisel kuulutatud töö- või puhkepäevaks, ei määra tingimata seda, kuidas riigiasutused töötavad, millised on nende tööajad või kuidas toimub kodanike juurdepääs registritele.
  7. Kesk- ja kohalikud riigiasutused koostavad tähtaegade arvestamiseks puhkepäevade kalendri, mis põhineb ametlike tööpäevade kalendril. Kalendris, mille kiidavad heaks autonoomsed piirkonnad, näidatakse ära kohalikud pühad, st kohaliku omavalitsuse piirkonnas kehtivad puhkepäevad. Need päevad kehtivad kõnealuste valitsusasutuste suhtes.

Kalender avaldatakse enne aasta algust asjakohases ametlikus väljaandes ning muudes meediaväljaannetes, et tagada selle teatavaks tegemine avalikkusele.

ÜlesÜles

Päevad, mis on menetluse seisukohalt puhkepäevad, on sätestatud kohtuseaduse artiklis 182, milles on sätestatud järgmine:

  1. Menetluse seisukohalt on puhkepäevad laupäevad ja pühapäevad, 24. ja 31. detsember, riigipühad ja kohalikud pühad. Justiitsnõukogu võib anda neil päevadel kohtumenetluseks loa juhtudel, mis ei ole sõnaselgelt seaduses sätestatud.
  2. Tööaeg on 8.00-20.00, v.a juhul, kui seaduses on sätestatud teisiti.

Kohtuseaduse artikli 183 kohaselt kuulub terve augustikuu menetluse seisukohalt puhkepäevade hulka, v.a menetlusseadustes kiireloomulistena sätestatud menetluste puhul. Justiitsnõukogu võib siiski anda loa neil päevadel muu menetluse korraldamiseks (vt vastust küsimusele 5b).

LINGID VEEBILEHTEDELE:

  • Tähtaegade arvestamisel arvesse võetavad Hispaania keskvalitsuse puhkepäevad 2005. aastal español

3. Millised üldsätted kehtivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (7. jaanuari 2000. aasta seadus nr 1/2000) reguleerimisalasse kuuluvate eri tsiviilasjade menetlemise tähtaegade suhtes?

Tsiviilasja menetlemise tähtaegu reguleerivad sätted sisalduvad eespool nimetatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku I köite V jao II peatükis (artiklid 130-136). Peamised sätted on järgmised.

Kõik õiguslikud toimingud tuleb sooritada tööpäevadel ja tööaja jooksul. Tööpäevad on kõik päevad, v.a pühapäevad, riigipühad ja kohalikud pühad ning terve augustikuu. Kui ei ole sätestatud teisiti, kestab tööaeg 8.00-20.00. Teadete edastamise ja täitemenetluse puhul peetakse tööajaks ka ajavahemikku 20.00-22.00.

ÜlesÜles

Kohtutoimingud tuleb sooritada teatavaks tähtpäevaks või teatava tähtaja jooksul, mille möödumisel kaotab pool õiguse asjaomaseid toiminguid sooritada. Kohtusekretär märgib tähtaja möödumise toimikusse ning võtab kohaseid meetmeid, kui tal on selleks volitused, või teatab kohtule, et kohus saaks vastu võtta asjakohase otsuse.

Tsiviilkohtud võivad omal algatusel või poole taotlusel anda loa kohtutoimingute sooritamiseks puhkepäevadel, kui kõnealuste toimingutega viivitamine kahjustaks pooli tõsiselt, takistaks õigusemõistmist või seaks kahtluse alla kohtuotsuse mõjususe. See kehtib kiireloomuliste meetmete puhul (nt sundhospitaliseerimine psühhiaatriahaiglasse või tsiviilvaidlustes alaealiste huvides võetud kohtulikud meetmed). Selliseid meetmeid võib ilma sõnaselge loata võtta ka augustis. Samamoodi ei ole luba vajalik, kui tööajal alustatud kiireloomuliste meetmetega tuleb tingimata jätkata pärast tööaega.

Tähtaja kulgemine algab tähtaja algusest seaduslikult teatamisele järgneval päeval ja tähtaja hulka kuulub ajavahemiku viimane päev, mis lõppeb kell 24.00. Kui aga üks tähtaeg hakkab kulgema kohe pärast teise tähtaja lõppemist, algab uue tähtaja arvestamine eelmise tähtaja lõppemisele järgnevast päevast, ilma et sellest oleks vaja uuesti teatada. Päevades väljendatud tähtaja arvestamisel puhkepäevi arvesse ei võeta. Kuudes või aastates väljendatud tähtaega arvestatakse ühest kuupäevast teiseni. Kui tähtaja viimases kuus puudub alguskuupäevale vastav kuupäev, saabub tähtpäev kuu viimasel päeval.

Kui dokument tuleb esitada kindla tähtaja jooksul, võib selle kohtukantseleile, määratud osakonnale või talitusele (olemasolu korral) esitada 15 päeva jooksul alates tähtaja möödumisele järgnevast tööpäevast. Tsiviilkohtumenetluses ei saa dokumente esitada valvekohtuna tegutsevale kohtule.

ÜlesÜles

Tähtaegu ei saa pikendada. Kui tähtaega või tähtpäeva ei saa järgida vääramatu jõu tõttu, võib tähtaja siiski katkestada või seda pikendada; sellisel juhul hakkab tähtaeg uuesti kulgema pärast seda, kui katkestamise või pikendamise põhjus on ära langenud. Kohus peab omal algatusel või olukorra tõttu kannatanud poole taotlusel esitama sellise vääramatu jõu esinemise kohta tõendid kohtuistungil, kus osalevad teised pooled.

LINGID VEEBILEHTEDELE:

  • TSIVIILKOHTUMENETLUSE SEADUSTIK (7. jaanuari 2000. aasta seadus 1/2000) español

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemiku jooksul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal hakkab tähtaeg kulgema (terminus a quo)?

Tähtaeg hakkab kulgema asjaomase teate avaldamisele järgneval päeval ja tähtaja hulka kuulub ajavahemiku viimane päev, mis lõppeb keskööl (kell 24.00). Kui aga üks seaduses sätestatud tähtaeg hakkab kulgema kohe pärast teise tähtaja lõppemist, algab uue tähtaja arvestamine eelmise tähtaja lõppemisele järgnevast päevast, ilma et sellest oleks vaja uuesti teatada. Kõik kohtulikke teavitamistoiminguid reguleerivad eeskirjad on esitatud tsiviilmenetluse seadustiku artiklites 149-168.

ÜlesÜles

LINK TEABELEHELE: „Dokumentide kätteandmine - HISPAANIA“

5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab?

Tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 132 sätestab, et kohtutoimingud tuleb sooritada kindlaks tähtpäevaks või iga kohtutoimingu jaoks sätestatud tähtaja jooksul, ja kui tähtaega või tähtpäeva ei ole sätestatud, tuleb toiming sooritada nii kiiresti kui võimalik.

  1. Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka ka esimene päev?

    Tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 133 sätestab, et tähtaja kulgemine algab tähtaja algusest teatamisele järgneval päeval ja tähtaja hulka kuulub ajavahemiku viimane päev, mis lõppeb keskööl (kell 24.00).

    Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 151 lõige 2 sätestab, et riigi õigusasutustele ja riigiprokurörile adresseeritud teated ning samuti advokatuuri teavitamistalituse kaudu kättetoimetatud teated loetakse edastatuks dokumendil näidatud kättesaamise kuupäevale järgneval päeval.

  2. Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või tööpäevi?

    Päevades väljendatud tähtaja arvestamisel puhkepäevi tähtaja hulka ei arvata.

    Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 131 lõikes 2 nimetatud kiireloomuliste meetmete (kohtutoimingute, millega viivitamine kahjustaks pooli tõsiselt, takistaks õigusemõistmist või seaks kahtluse alla kohtuotsuse mõjususe) tähtaegade arvestamisel loetakse puhkepäevadeks ainult pühapäevad ja riigipühad, mitte aga augustikuu.

  3. Kuidas arvestatakse kuudes või aastates väljendatud tähtaega?

    Kuudes või aastates väljendatud tähtaega arvestatakse ühest kuupäevast teiseni.

    ÜlesÜles

    Kui tähtaja viimases kuus puudub alguskuupäevale vastav kuupäev, saabub tähtpäev kuu viimasel päeval.

  4. Millal selline tähtaeg möödub?

    Kohtudokumentide esitamise tähtaegade kohta on tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud järgmine:

    1. Kui dokument tuleb esitada kindla tähtaja jooksul, võib selle kohtukantseleile, määratud osakonnale või talitusele (olemasolu korral) esitada 15 päeva jooksul alates tähtaja lõppemisele järgnevast päevast.
    2. Tsiviilkohtumenetluses ei saa dokumente esitada valvekohtuna tegutsevale kohtule.
    3. Kohtusekretärid või nende poolt nimetatud ametnikud registreerivad hagi, menetluse algatamise dokumentide ja muude kindlaksmääratud tähtaja jooksul esitatavate dokumentide esitamise kuupäeva ja kellaaja.
    4. Dokumendi esitanud isikule väljastatakse kõikidel juhtudel kviitung, kuhu on märgitud esitamise kuupäev ja kellaaeg. Kviitung väljastatakse ka üksikute esitatud dokumentide kohta.
    5. Kui kohtul ja pooltel on vajalikud tehnilised vahendid dokumentide edastamiseks nii, et on tagatud nende originaalile vastavus ning nende esitamise ja vastuvõtmise kuupäeva ja sisu kohta saab pidada usaldusväärset arvestust, võib dokumendid edastada nimetatud vahendite kaudu. Õiguste kasutamise või kohustuste täitmise eesmärgil väljastatakse kviitung tavapärasel viisil seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
    6. Tõendeid ning originaaldokumentide ja kinnitatud koopiate esitamist käsitlevate juriidiliste nõuete järgimiseks tuleb originaalid ja kinnitatud koopiad siiski saata kohtule kolme päeva jooksul pärast dokumentide edastamist eelmises lõigus nimetatud vahendite kaudu.

      ÜlesÜles

  5. 6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine kehtib ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus?

    Tähtaega, mis lõpeb pühapäeval või muul puhkepäeval, pikendatakse järgmise tööpäevani.

    Kui aga üks tähtaeg hakkab kulgema kohe pärast teise tähtaja lõppemist, algab uue tähtaja arvestamine eelmise tähtaja lõppemisele järgnevast päevast, ilma et sellest oleks vaja uuesti teatada, ning puhkepäeval lõppevat tähtaega reguleerivat sätet ei kohaldata.

    7. Kui avaldus või taotlus tuleb esitada kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis sellistes üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju?

    Kuigi Hispaania koosseisu kuuluvad lisaks põhiterritooriumile Baleaari saared, Kanaari saared, Ceuta ja Melilla, ei ole erisätteid eraldi asuvate territoriaalsete üksuste menetlustähtaegade kohta.

    8. Vastupidi, kui avaldus või taotlus tuleb esitada kohtule, mis asub emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas siis isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksuses või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu?

    Vt vastust eelmisele küsimusele.

    9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu?

    Kõikides tsiviilasjades kehtivad apellatsioonkaebuste ettevalmistamise (teatamine) ja esitamise (põhjendamine) üldised tähtajad. Apellatsioonkaebuse esitamisest teatamise tähtaeg on viis päeva kohtuotsuse teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 457 ja 479). Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 20 päeva alates kuupäevast, millal kohus apellatsioonkaebuse teate vastu võtab.

    ÜlesÜles

    10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade korral või muul põhjusel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Vastupidi, kas selliseid tähtaegu saab pikendada?

    Suulise menetluse puhul (mille rakendusala on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 250) puudub kohtusse ilmumise ja kaitseargumentide esitamise kirjalik menetlus. Selle asemel peab kaebuse vastuvõtmist käsitlevas kohtumääruses näitama, et kohtuistung toimub 10–20 päeva jooksul alates päevast, kui pooltele saadetakse kohtukutse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 440).

    Tavalise kohtuprotsessi puhul (mille rakendusala on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 249) peab kostja esitama vastuväite 20 päeva jooksul kohtukutse saamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 404).

    Kohtusse ilmumise või vastuväite esitamise tähtaegu ei saa lühendada ega pikendada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku seletuskirjas tehakse ettepanek lühendada oluliselt kohtumenetluse aega ning kehtestada teistes asjades realistlikumad tähtajad, mis põhinevad senise 1881. aasta seaduse kohaldamise kogemustel. Tehakse ettepanek kehtestada lühikesed ja mõistlikud tähtajad, mis vastusena tõhusa kohtuliku kaitse taotlusele võimaldavad teha kohtuotsuse viivituseta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 134 lõikes 1 on sätestatud, et seadustikus ettenähtud tähtaegu ei saa pikendada.

    Erandkorras võib tähtaja katkestada ning tähtpäeva vääramatu jõu tõttu edasi lükata järgmistel juhtudel:

    1. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 134 lõikes 2 toodud üldsätetega peab kohus omal algatusel või vääramatu jõu tõttu kannatanud poole taotlusel esitama kohtuistungil, kus osalevad teised pooled, tõendid sellise vääramatu jõu esinemise kohta.
    2. Kui kohtuistungi kuupäev on kindlaks määratud ja mõni kohtukutse saanud isikutest ei saa istungil osaleda vääramatu jõu tõttu või samalaadsel põhjusel, peab ta kohtule sellest viivitamata teatama, esitates põhjuse kohta tõendid, ning taotlema uut kohtuistungit või otsust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 183 lõige 1, artiklid 189 ja 430). Uus kohtuistung kuulutatakse välja, kui olukorra esinemist kinnitavad tõendid on vastuvõetavad ja olukord takistab kohtuistungil osalemast järgmistel isikutel: advokaat (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 183 lõige 2 ning artikli 188 lõike 1 punktid 5 ja 6); pool, kelle kohalolek on vajalik, sest teda ei esinda advokaat või teda tuleb küsitleda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 183 lõige 3 ja artikli 188 lõige 4); tunnistaja; ekspert. Teise võimalusena võib tunnistaja või eksperdi küsitlemiseks välja kutsuda väljaspool kohtuistungit pärast poolte ärakuulamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 183 lõige 4).
    3. Kohtu suhtes lugupidamatult käitunud isiku poolt lõpliku kohtuotsuse tühistamise taotluse esitamise tähtaega võib pikendada vääramatu jõu ilmnemisel (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 502 lõige 2).
    4. Kui tõendeid uuritakse enne kohtuistungit (kohtunik võib selleks loa anda, kui esineb põhjendatud kartus, et kõnealuseid tõendeid ei saa uurida tavapärases menetluse etapis – vt tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 293 jj), tuleb vastuväide esitada kahe kuu jooksul tõendite uurimisest arvates, v.a juhul, kui on tõendatud, et kohtuistungit ei saanud tähtaja jooksul alustada vääramatu jõu tõttu või samalaadsel põhjusel (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 295 lõige 3).

    11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes sellist pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

    Ei kohaldata.

    12. Millised on tähtpäevade möödalaskmise tagajärjed?

    Isik, kes ei järgi menetlustähtaegu, kaotab asjaomase toimingu sooritamise õiguse (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 136).

    Kui kostja jätab kohtusse ilmumata, loetakse see kohtu suhtes lugupidamatuse avaldamiseks (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 442 lõige 2 ja artikli 496 lõige 1) ning kohtuistung jätkub teda uuesti kohtusse kutsumata. Talle teatatakse ainult otsusest ja kohtumenetluse lõpetavast lõplikust kohtuotsusest (tsiviilmenetluse seadustiku artikkel 497).

    Kui kohus ja kohtu töötajad ei järgi kohtumenetluse tähtaegu mõjuva põhjuseta, rakendatakse nende suhtes kohtuseaduses ettenähtud distsiplinaarmeetmeid, ilma et see piiraks kahju kannatanud poole õigust esitada muid kahjunõudeid (tsiviilmenetluse seadustiku artikli 132 lõige 3).

    « Menetlustähtajad - Üldteave | Hispaania - Üldteave »

    ÜlesÜles

    Viimati muudetud: 08-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik