Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Sloveenia

Viimati muudetud: 08-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Sloveenia

 

SISUKORD

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad; nt menetlustähtajad, igamis- või aegumistähtajad, eelnevalt kindlaksmääratud tähtajad jne. 1.
2. Puhkepäevade loetelu vastavalt nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71. 2.
3. Milliseid üldsätteid kohaldatakse erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes? Nimetage vastavad õigusaktid. 3.
4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo) (nt toimingu, sündmuse, otsuse kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev)? 4.
4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust? 4.a)
5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab? 5.
5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev? Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil moel toimingu kinnituse või teate edastamisest vastuvõtjale? Kui sõltub, siis kuidas? 5.a)
5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis tähendab nimetatud päevade arv kalendripäevi või ainult tööpäevi? Näiteks kui isikule toimetatakse kätte dokument 4. aprillil 2005. aastal ja ta peab vastama 14 päeva jooksul alates kättetoimetamisest, kas see tähendab, et ta peab vastama enne:

i)  esmaspäeva, 18. aprilli 2005 (kalendripäevad) või

ii)  reedet, 22. aprilli 2005 (tööpäevad)? 5.b)

5.c) Kui selline tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates? 5.c)
5.d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb? 5.d)
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas siis pikendab see tähtaega esimese järgneva tööpäevani? Kas see pikendab tähtaega isegi juhul, kui kõnealuse tähtaja kulgemise alguseks on mingi tulevikus toimuv sündmus? 6.
7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute puhul või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? 7.
8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas siis isikute puhul, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada? 10.
11. Kas isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele, kui talle teatatakse toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata? 11.
12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed? 12.
13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 13.

 

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad; nt menetlustähtajad, igamis- või aegumistähtajad, eelnevalt kindlaksmääratud tähtajad jne.

Sloveenia menetlusõiguse kohaselt on tähtaeg ajavahemik, mis on piiratud ajaliselt kahe punktiga - ajavahemiku algus ja lõpp - ning mille jooksul võib teostada konkreetset menetlustoimingut, või erandjuhul ajavahemik, mille jooksul ei tohi teostada konkreetset menetlustoimingut.

Sloveenia õiguses on sätestatud eri liiki tähtajad (tähtaeg/ajavahemik):

  • tähtajad materiaalõiguses ja menetlusõiguses: materiaalõiguses on tähtajad sätestatud õiguste teostamiseks ning need on jaotatud aegumistähtaegadeks, mille puhul õigus lakkab olemast seaduse enda alusel, ja igamistähtaegadeks, mille puhul õigust ei või enam teostada lihtsalt poole vastuväite alusel. Menetlustähtajad on sätestatud menetlustoimingute teostamiseks;
  • seadusjärgsed ja kohtu määratud tähtajad: seadusjärgsed tähtajad ja nende kestus on ette nähtud otse seadusega, samas kui kohtu tähtajad määrab kohus, võttes arvesse kõiki konkreetseid asjaolusid;
  • pikendatavad ja pikendamisele mitte kuuluvad tähtajad: kohtu määratud tähtajad on pikendatavad, kuid seadusjärgsed tähtajad ei ole;
  • subjektiivsed ja objektiivsed tähtajad: subjektiivne tähtaeg hakkab kulgema siis, kui asjaomast isikut on teavitatud konkreetsest sündmusest või kui talle on antud võimalus teostada teatav menetlustoiming. Objektiivne tähtaeg hakkab kulgema siis, kui tekib konkreetne objektiivne olukord;
  • menetluslikud aegumistähtajad ja uurimistähtajad: menetlusliku aegumistähtaja möödumisel ei ole enam võimalik teostada tõhusalt konkreetset menetlustoimingut, kuid uurimistähtaegade edasilükkumisel puuduvad otsesed seadusjärgsed tagajärjed.

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

Määruse nr 1182/71 kohaselt on tööpäevad kõik päevad, välja arvatud riigipühad, laupäevad ja pühapäevad. Sloveenias on Sloveenia Vabariigi pühade ja puhkepäevade seadusega[1] määratud riigipühadeks järgmised päevad:

ÜlesÜles

  • 1. ja 2. jaanuar - uusaasta;
  • 8. veebruar - Prešereni päev, Sloveenia kultuuripüha;
  • 27. aprill - okupatsioonile vastuhaku päev;
  • 1. ja 2. mai - töörahvapüha;
  • 25. juuni - rahvuspäev;
  • 1. november - kõigi pühakute päev;
  • 26. detsember - iseseisvuspäev.

Sloveenia Vabariigis on ka järgmised riigipühad:

  • lihavõttepühade laupäev ja esmaspäev - lihavõtted;
  • nelipühade pühapäev - nelipühad;
  • 15. august - püha neitsi Maarja taevavõtmine;
  • 31. oktoober - reformatsioonipäev;
  • 25. detsember - jõulud.

[1] Avaldatud Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 26/1991.

3. Milliseid üldsätteid kohaldatakse erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes? Nimetage vastavad õigusaktid.

Sloveenia õiguses on menetlustähtaegade üldreeglid sätestatud tsiviilkohtumenetluse seaduses - ZPP ([2]). ZPP artikleid 110-112 ja 116-121 kohaldatakse otse tsiviilkohtumenetluses ning mutatis mutandis hagita tsiviilkohtumenetluses (hagita tsiviilkohtumenetluse seaduse [3] artikkel 37), täite- ja nõuete tagamise menetluses (tsiviilasjades kohtuotsuste täitmise ja nõuete tagamise seaduse [4] artikkel 15) ning sundtäitmise või pankrotimenetluses, mille põhjuseks on majandusliku üksuse maksejõuetus või likvideerimine (sundtäitmise, pankroti ja likvideerimise seaduse[5] artikkel 15).

ÜlesÜles


[2] Ametlikult konsolideeritud tekst on avaldatud Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 36/2004.

[3] Avaldatud Sloveenia Sotsialistliku Vabariigi ametlikus väljaandes nr 30/1986.

[4] Ametlikult konsolideeritud tekst on avaldatud Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 40/2004.

[5] Avaldatud Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 67/93, 39/97 ja 52/99.

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo) (nt toimingu, sündmuse, otsuse kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev)?

Sündmuseks, millest algab tähtaja kulgemine, on enamasti kohtuotsuse seaduslik kättetoimetamine, teise poole sooritatud tegu või menetlusvälise sündmuse toimumine. Kui tähtaeg on määratud päevades, ei võeta arvesse kättetoimetamise või teatamise päeva ega sellise sündmuse toimumise päeva, millest tuleb hakata arvestama tähtaja kulgemist, vaid tähtaeg hakkab kulgema järgmisest päevast.

4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust?

Sloveenia õiguse kohaselt toimetatakse dokumendid kätte posti teel, kohtuametniku vahendusel, kohtus või muul seaduses sätestatud viisil. Kui asjaomane tähtaeg hakkab kulgema dokumendi kättetoimetamise hetkest, ei mõjuta asjaomase dokumendi kättetoimetamise viis tähtaja kulgemise algust. Tähtaeg hakkab kulgema seaduse kohaselt siis, kui kättetoimetamine tegelikult toimub või käsitletakse, et see on toimunud.

ÜlesÜles

5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab?

5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev? Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil moel toimingu kinnituse või teate edastamisest vastuvõtjale? Kui sõltub, siis kuidas?

Kui tähtaeg on väljendatud päevades, ei võeta arvesse kättetoimetamise või teatamise päeva ega sellise sündmuse toimumise päeva, millest alates tuleb hakata arvestama tähtaja kulgemist, vaid tähtaeg hakkab kulgema järgmisest päevast (ZPP artikli 111 lõige 2). Tähtaja kulgemise alguse tingimuseks ei ole kunagi dokumendi kättesaamise või sündmusest teate saamise kinnitus.

5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis tähendab nimetatud päevade arv kalendripäevi või ainult tööpäevi? Näiteks kui isikule toimetatakse kätte dokument 4. aprillil 2005. aastal ja ta peab vastama 14 päeva jooksul alates kättetoimetamisest, kas see tähendab, et ta peab vastama enne:

i)  esmaspäeva, 18. aprilli 2005 (kalendripäevad) või

ii)  reedet, 22. aprilli 2005 (tööpäevad)?

Päevades väljendatud tähtaeg kulgeb katkematult ja hõlmab kalendripäevi. Selle ajavahemiku sees olevad puhkepäevad (laupäevad, pühapäevad, riigipühad ega muud töövabad päevad) ei pikenda tähtaega, välja arvatud juhul, kui tähtaja viimane päev on puhkepäev.

Sellega seoses tuleb arvesse võtta kohtute seaduse ([6]) artiklit 83, mille kohaselt ei kulge tähtajad menetlusõiguses kohtute puhkuse ajal ajavahemikus 15. juulist kuni 15. augustini, välja arvatud kiireloomuliste asjade puhul (nt riigi võlakirjade, pankroti jm seotud hagid).

ÜlesÜles

Kui vastamiseks antud 14 päeva pikkune tähtaeg hakkab kulgema dokumendi kättetoimetamisest 4. aprillil 2005, on tähtaja viimaseks päevaks esmaspäev, 18. aprill 2005.


[6] Ametlikult konsolideeritud tekst on avaldatud Sloveenia Vabariigi ametlikus väljaandes nr 23/2005.
5.c) Kui selline tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates?

Kuudes või aastates väljendatud tähtaja algust ja kestust arvutatakse mutatis mutandis eespool kirjeldatud viisil.

5.d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb?

Päevades väljendatud tähtaeg lõpeb tähtaja viimase päeva lõpus. Kuudes või aastates väljendatud tähtaeg lõpeb viimase kuu või aasta sellel päeval, mis vastab kõnealuse tähtaja esimesele päevale. Kui viimases kuus puudub selline päev, lõpeb tähtaeg kõnealuse kuu viimasel päeval (ZPP artikli 111 lõige 3).

Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul?

Ei ole.

6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas siis pikendab see tähtaega esimese järgneva tööpäevani? Kas see pikendab tähtaega isegi juhul, kui kõnealuse tähtaja kulgemise alguseks on mingi tulevikus toimuv sündmus?

Kui tähtaeg saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal või muul töövabal päeval, mis on sätestatud pühade seaduses, lõpeb tähtaeg esimesel järgneval tööpäeval (ZPP artikli 111 lõige 4). See ei sõltu tähtaja kulgemise alguse hetkest ega põhjusest.

ÜlesÜles

7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute puhul või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu?

Sloveenia on ühtse territooriumiga riik ja tal puuduvad geograafiliselt eraldi asuvad üksused. Kohtuvõim kehtib ühetaoliselt kogu riigis. Seega puuduvad tähtaegadega seoses vastavad erinevused.

8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas siis isikute puhul, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu?

Sloveenia on ühtse territooriumiga riik ja tal puuduvad geograafiliselt eraldi asuvad üksused. Kohtuvõim kehtib ühetaoliselt kogu riigis. Seega puuduvad tähtaegadega seoses vastavad erinevused.

9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu?

Tsiviil- ja kaubandusasjades tuleb apellatsioonkaebus esimese astme kohtu lahendi (määrus või otsus) peale esitada 15 päeva jooksul kohtulahendi kättetoimetamise kuupäevast, kui ZPPs ei ole sätestatud teistsugust tähtaega. Kaheksapäevane tähtaeg on ette nähtud apellatsioonkaebuse esitamiseks juhul, kui kohtuasi on seotud riigi võlakirjade või tšekkidega või sissetungimise või väikeste nõuetega. Kaheksapäevast tähtaega kohaldatakse ka maksekäsu vaidlustamise ja apellatsioonkaebuse esitamise suhtes kaubandusasjadega seotud väikeste nõuete menetluses ja maksekäsu menetluses tehtud kohtuotsuste suhtes. Lühemaid eritähtaegu kohaldatakse ka täite- ja nõuete tagamise menetluses (tsiviilasjades kohtuotsuste täitmise ja nõuete tagamise seaduse artikkel 9) ning majandusliku üksuse maksejõuetus- ja likvideerimismenetluses (sundtäitmise, pankroti ja likvideerimise seaduse artikkel 13).

ÜlesÜles

10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada?

Sloveenia õiguses puuduvad erieeskirjad menetlustähtaegade lühendamise kohta. On olemas reegel, et kohtud ei või lühendada ega pikendada seadusjärgseid tähtaegu. Kohtu määratud tähtaegade kestuse otsustab kohus kõikide asjaolude alusel, kui see on ette nähtud seadusega või vajalik menetluse jaoks. Kui see on nõuetekohaselt põhjendatud, võib kohtu määratud tähtaegu pikendada taotluse alusel, mille pool peab esitama enne tähtaja lõppemist (ZPP artikkel 110), kohus võib kindlaksmääratud tähtaega ka edasi lükata (ZPP artikkel 115).

11. Kas isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele, kui talle teatatakse toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata?

Sloveenia õiguses puuduvad eeskirjad tähtaegade pikendamise õiguse kohta, mille aluseks oleks poole elamine konkreetses kohas või konkreetses piirkonnas.

12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed?

Raskeim karistus tähtaja möödalaskmise eest on aegumine (aegumistähtaeg), mis tähendab seda, et pool kaotab õiguse teostada tõhusalt asjaomast menetlustoimingut (nt esitada apellatsioonkaebus). See juhtub automaatselt vastavalt seadusele. Tähtaja möödalaskmine võib ka põhjustada eelduse, et pool on asjaomase menetlustoimingu teostanud (nt hagi tagasi võtnud). Isegi kui tähtaja möödalaskmisel puuduvad seaduse kohaselt otsesed tagajärjed, võib see siiski otsustavalt mõjutada menetluse tulemust (nt ei tasu pool vajalikku rahasummat selliste tõendite kogumiseks ettenähtud kulude katteks, mis on asjaomasele poolele kasulikud, ja kohus jätab selle tulemusel tõendid kogumata).

ÜlesÜles

13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Kui pool on konkreetse menetlustoimingu tähtaja mööda lasknud ja see on selle tulemusel iganud (pool kaotab õiguse menetlustoimingut teostada), võib kohus anda poolele viimase taotluse alusel loa teostada kõnealune toiming hiljem (endise olukorra taastamine; ZPP artiklid 116-121). Endise olukorra taastamise tingimused on järgmised:

  • pool ei järginud tähtaega mõjuvatel põhjustel; mõjuvate põhjuste olemasolu hindab kohus kõikide asjaolude alusel;
  • tähtaja möödalaskmisel on välistav mõju;
  • pool esitab taotluse endise olukorra taastamiseks sellele kohtule, kus tähtaja ületanud toiming oleks tulnud teostada, ettenähtud tähtajaks, st 15 päeva jooksul alates päevast, mil langes ära tähtaja möödalaskmise põhjus. Kui pool sai tähtaja möödalaskmisest teada hiljem, siis tuleb taotlus esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sellest teada sai, ning igal juhul tuleb taotlus esitada hiljemalt kolme kuu jooksul ja kaubandusasjade puhul 30 päeva jooksul alates tähtaja möödalaskmise päevast;
  • pool teostab samal ajal taotluse esitamisega teostamata jäänud menetlustoimingu.

Üldjuhul ei avalda endise olukorra taastamise taotlus mingit mõju menetluse käigule, kuid kohus võib otsustada, et menetlus tuleb peatada, kuni jõustub taotluse kohta tehtud otsus. Pärast seda, kui kohus on endise olukorra taastamise taotluse ettenähtud tähtaja jooksul kätte saanud, määrab ta tavaliselt kuupäeva, millal ta teeb taotluse kohta otsuse. Kui ta annab loa endise olukorra taastamiseks, jätkub menetlus seisundist, milles see oli enne tähtaja möödalaskmist, ja kõik kohtu poolt tähtaja möödalaskmise tõttu tehtud otsused tühistatakse.

« Menetlustähtajad - Üldteave | Sloveenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik