Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Rumeenia

Viimati muudetud: 08-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Rumeenia

 

SISUKORD

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad, 1.
2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71. 2.
3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes? 3.
4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)? 4.
4.1. Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust? 4.1.
5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab? 5.
5.1. Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev? 5.1.
5.2. Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis tähendab nimetatud päevade arv kalendripäevi või ainult tööpäevi? 5.2.
5.3. Millal väljendatakse tähtaega kuudes või aastates? 5.3.
5.4. Millal nimetatud tähtaeg lõpeb? 5.4.
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas siis pikendab see tähtaega esimese järgneva tööpäevani? Kas see pikendab tähtaega ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus? 6.
7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused1), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute puhul või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju? 7.
8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas siis isikute puhul, kes ei ela/asu nimetatud üksustes, või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada? 10.
11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele? 11.
12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed? 12.
13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 13.

 

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad,

näiteks menetlustähtajad, igamis- ja aegumistähtajad, eelnevalt kindlaksmääratud tähtajad jne.

Tsiviilõiguses on tähtaeg õigustoimingute (laiemas mõttes) üks menetluslikke aspekte.

Tsiviilõiguse teoorias on tähtaeg määratletud kindlasti aset leidva tulevikusündmusena, mille saabumiseni lükkub edasi subjektiivsete õiguste teostamise algus või lõpp ning tsiviilõiguslike kohustuste täitmine.

Vastavad sätted leiduvad tsiviilseadustiku artiklites 1022–1025 või tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 101–104.

Tagajärgede põhjal eristatakse kaht liiki tähtaegu. Edasilükkav tähtaeg lükkab edasi subjektiivsete õiguste teostamise ja nendega seotud kohustuste täitmise alguse; lõpetav tähtaeg lükkab aga edasi subjektiivse õiguse ja sellega seotud kohustuse täitmise lõppemise.

Tähtajaga seonduvate tagajärgede üldpõhimõte on, et tähtaeg mõjutab üksnes toimingu sooritamist, mitte selle olemasolu.

Tsiviilmenetlustes kohaldatavad tähtajad jagunevad seadusest tulenevateks, kohtu poolt määratud ja kokkuleppelisteks tähtaegadeks olenemata sellest, kas tegemist on menetlustähtaegade, aegumistähtaegade või teatava toimingu sooritamiseks määratud tähtaegadega. Seadusest tulenevad aegumistähtajad sätestatakse õigusaktides. Need tähtajad on reeglina kindlaks määratud, mis tähendab, et kohus ega menetlusosalised ei saa neid lühendada ega pikendada. Kohtu poolt määratud tähtajad kehtestab kohus kohtumenetluse käigus ning need on seotud näiteks kohtusse ilmumise, tunnistajate ülekuulamise ja tõendite (nt kirjalike dokumentide, eksperdiarvamuste jms) kogumisega. Menetlusosalised võivad menetluse vältel ette näha kokkuleppelised tähtajad (nt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 341 lõikes 2 viidatud vahekohtumenetlusega seotud tähtaeg).

ÜlesÜles

Üksnes menetluse seisukohast vaadatuna tähendab menetlustähtaeg laiemalt ajavahemikku, mille vältel tuleb sooritada teatavad menetlustoimingud, või ajavahemikku, mille vältel on keelatud sooritada teatavaid menetlustoiminguid.

Menetlustähtajad võivad olla kohustavad või keelavad. Kohustav tähtaeg on tähtaeg, mille jooksul tuleb sooritada teatud menetlustoiming (nt tähtaeg, mille jooksul tuleb esitada teatud avaldus, nt esimene või viimane edasikaebamine). Keelav tähtaeg on tähtaeg, mille jooksul ei või teatavat menetlustoimingut teha.

Veel ühe liigituse järgi, mis on seotud tähtaja mittejärgimise tagajärgedega, jagunevad tähtajad absoluutseteks ja suhtelisteks. Kui absoluutse tähtaja mittejärgimine mõjutab menetlustoimingu kehtivust, siis suhtelise tähtaja (nt kohtuotsuse tegemise tähtajad, dokumendi koostamise tähtajad) mittejärgimine ei pruugi menetlustoimingu kehtivust mõjutada, ent võib kaasa tuua distsiplinaarkaristuse või rahatrahvi rikkumise eest vastutavale isikule.

Sõltuvalt kestusest võidakse tähtaegu väljendada tundides, päevades, nädalates, kuudes ja aastates, nagu on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 101. Lisaks on teatavad olukorrad, mille puhul seaduses ei ole sätestatud konkreetset tähtaega (minutid, tunnid, päevad jne), vaid viidatakse teatavale sündmusele, mille saabumiseni võib menetlustoimingu sooritada (nt täitmise võib vaidlustada kuni viimase täitmisotsuse tegemiseni), või osutatakse, et menetlustoiming tuleb teha „viivitamata”, „kohe” või „kiiresti”, nagu on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 383, 448 ja 579.

ÜlesÜles

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

Rumeenia õigusaktide kohaselt on puhkepäevad kõik laupäevad ja pühapäevad, riiklikud pühad (Rumeenia rahvuspäev – 1. detsember ja kevadpüha – 1. mai) ning olulisemad usupühad (jõulud – 25. ja 26. detsember, lihavõttepühad – 2 päeva vastavalt kreeka-katoliku kalendrile) ning uusaasta – 1. ja 2. jaanuar.

3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes?

Viidake kohaldatavatele õigusaktidele

Aegumistähtaegu käsitlevad sätted sisalduvad tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 101-104:

Artikkel 101.

  1. Tähtaegu väljendatakse täispäevades, tähtaja algus- ja lõppkuupäeva arvesse ei võeta.
  2. Tundides väljendatud tähtaeg hakkab kulgema järgmisel päeval kell 00.00.
  3. Aastates, kuudes või nädalates väljendatud tähtaeg lõpeb tähtaja alguspäevaga samal aasta-, kuu- või nädalapäeval.
  4. Tähtaega, mis algab 29., 30. või 31. kuupäeval ja lõpeb lühemal kalendrikuul, käsitletakse nii, et see lõpeb sellise kuu viimasel päeval.
  5. Tähtaega, mis lõpeb riiklikul pühal või puhkepäeval, pikendatakse kuni järgmise tööpäeva lõpuni.

Artikkel 102.

  1. Kui õigusaktides ei ole teisiti sätestatud, hakkab tähtaeg kulgema alates menetlustoimingutest teatamise kuupäevast.
  2. Toimingust teatamist taotlenud poole puhul hakkab tähtaeg kulgema alates taotlemise kuupäevast.

Artikkel 103.

ÜlesÜles

  1. Kui kaebust ei esitata või muud menetlustoimingut ei tehta seaduses sätestatud tähtaja jooksul, kaotab isik kaebuse esitamise või muu menetlustoimingu tegemise õiguse, välja arvatud juhul, kui õigusaktides on teisiti sätestatud või kui isik tõendab, et ta ei saanud kaebust esitada või muud menetlustoimingut teha temast mitteolenevatel põhjustel.
  2. Viimasel juhul tuleb menetlustoiming sooritada 15 päeva jooksul pärast takistuse äralangemise kuupäeva; sama ajavahemiku jooksul tuleb teatada ka takistuse põhjusest.

Artikkel 104. - Kohtule postiga saadetavate menetlusdokumentide puhul käsitletakse, et tähtajast on kinni peetud, kui need registreeriti postiga saatmiseks enne tähtaja lõppu.

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)?

(Näiteks: tähtaja kulgemise alguseks peetakse toimingu, sündmuse, otsuse või teate kuupäeva).

Igal tähtajal on algus ja lõpp, mille vahele jääb tähtaja kestus.

Tähtaja alguse kohta on tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 102 lõikes 1 sätestatud, et kui õigusaktidest ei tulene teisiti, hakkab tähtaeg kulgema alates menetlustoimingutest teatamise kuupäevast.

On ka olukordi, mille puhul tähtaja algusena määratletud toimingu võib asendada muu samaväärse toiminguga. Näiteks artikli 102 lõikes 2 on sätestatud, et toimingust teatamist taotlenud poole jaoks hakkab tähtaeg kulgema alates konkreetse sõnaselge taotluse kuupäevast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 284 lõigete 2 ja 3 ning artikli 301 kohaselt kulgeb edasikaebamise või viimase edasikaebamisega seotud tähtaeg ka siis, kui otsusest teatati täitmise teatega samal ajal, ja kui isik esitab esimese või viimase edasikaebuse enne otsusest teatamist, siis käsitletakse, et otsusest on teatatud esimese või viimase edasikaebamise kuupäeval. Seega asendatakse tähtaja algust tähistav teatamine sellistel juhtudel muude toimingutega, mis muutuvad tähtaja alguspunktiks (nt toimingust teatamise taotlus vastaspoolelt, edasikaebuse või viimase edasikaebuse esitamine või kohtuotsuse täitmisest teatamine).

ÜlesÜles

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 102 lõikes 1 sätestatud üldreeglist on ette nähtud erandid juhtudel, kui tähtaeg hakkab kulgema muul ajal kui teatamise kuupäevast, nimelt kohtuotsuse tegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 22 viimane lõige, artikkel 252 ja artikkel 281), tõendite vastuvõtmise hetkest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 170 või 186) või teatavate dokumentide avaldamisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 507).

Tähtaja lõpp on hetk, mil toimingut, mille tegemiseks tähtaeg oli ette nähtud, ei või enam teha (kohustavate tähtaegade puhul), või hetk, alates millest võib teha teatavaid menetlustoiminguid (keelavate tähtaegade puhul).

4.1. Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust?

Reeglina kulgeb tähtaeg kulgemise algushetkest kuni lõpphetkeni katkematult ning seda ei või katkestada ega peatada. Nagu ka igamise puhul, puudub tsiviilmenetlusõiguses menetluse katkemise üldine süsteem, ent õigusteooria ja kohtupraktika kohaselt on isikust mitteolenevad asjaolud, nagu on märgitud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 103, tähtaja katkemise aluseks kõikide menetlustähtaegade puhul, mille jooksul tuleb teha teatav menetlustoiming. Muud katkemise erijuhud on seotud näiteks edasikaebamise tähtaja katkemisega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 285–286) ja aegumistähtaja katkemisega (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 249). Samas on seaduses sätestatud, et menetlustähtaegu ja õigusaktidest tulenevaid aegumistähtaegu on võimalik peatada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 250 sätestatud aegumistähtaja puhul). Kõikidel katkemise juhtudel hakkab tähtaeg uuesti kulgema algusest, olenemata katkemisele eelnenud ajavahemiku pikkusest. Kui tähtaeg katkes tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 103 lõike 1 alusel, algab uus 15-päevane tähtaeg pärast takistuse äralangemist, olenemata katkestuse pikkusest. Peatamise korral tähtaeg jätkub, s.t arvesse võetakse peatamiseni kulunud aega.

ÜlesÜles

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 104 kohaselt juhul, kui dokumendid saadetakse kohtule või kohtu poolt postiga või kohtutäituri kaudu, käsitletakse, et tähtajast on kinni peetud, kui dokumendid registreeriti postiga saatmiseks enne tähtaja möödumist. Seega reeglina ei mõjuta ega muuda dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (postiga või kohtutäituri kaudu) tähtaja kulgemise algust. Samas võivad erandjuhtudel seda korda mõjutada isikust mitteolenevad asjaolud, mistõttu kohaldatakse eelmises lõigus osutatud reegleid.

5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab?

5.1. Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 101 lõike 1 järgi arvutatakse päevades väljendatud tähtaegu erikorra kohaselt, nimelt täispäevadena, kusjuures arvesse ei võeta esimest (dies a quo) ja viimast (dies ad quem) päeva. Tähtaja kulgemise alguse määramisel kohaldatakse punktis 4 esitatud reegleid.

[Kas mõne tähtaja kulgemise algus sõltub kuidagi sellest, kas adressaat on dokumendi kätte saanud või kas ta on toimingust teadlik? Kui jah, siis kuidas?]

Päevades väljendatud tähtajad arvutatakse alati täispäevadena, ent dokumente saab esitada ja toiminguid teha üksnes ajal, mil kohus on üldsusele avatud. Selle probleemi vältimiseks võib menetlusdokumendi saata postiga nii, et postiasutuse ametnik paneb kirja, mis kuupäevaks ja mil viisil dokument adressaadile edastati.

ÜlesÜles

5.2. Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis tähendab nimetatud päevade arv kalendripäevi või ainult tööpäevi?

Näiteks, kui isik peab teostama toimingu või talle toimetatakse kätte dokument esmaspäeval, 4. aprillil 2005. aastal ja ta peab vastama 14 päeva jooksul alates kättetoimetamisest, kas see tähendab, et ta peab vastama enne:

  1. esmaspäeva, 18. aprilli (kalendripäevad) või
  2. reedet, 22. aprilli (tööpäevad)?

See isik peab vastama 18. aprilli lõpuks.

5.3. Millal väljendatakse tähtaega kuudes või aastates?

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 101 lõigete 3–5 kohaselt lõpeb aastates, kuudes või nädalates väljendatud tähtaeg samal aasta-, kuu- või nädalapäeval, mil see algas.

Tähtaega, mis algab 29., 30. või 31. kuupäeval ja lõpeb lühemal kalendrikuul, käsitletakse lõppevana sellise kuu viimasel päeval.

Tähtaega, mis lõpeb riiklikul pühal või puhkepäeval, pikendatakse kuni järgmise tööpäeva lõpuni.

5.4. Millal nimetatud tähtaeg lõpeb?

Nädalates, kuudes ja aastates väljendatud tähtaeg lõpeb alguspäevaga samal nädala, kuu- või aastapäeval. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 101 lõike 4 kohaselt käsitletakse tähtaega, mis algab 29., 30. või 31. kuupäeval ja lõpeb lühemal kalendrikuul, lõppevana sellise kuu viimasel päeval. Olenemata tähtaja määramise viisist pikendatakse tähtaega, mis lõpeb riiklikul pühal või puhkepäeval kuni järgmise tööpäeva lõpuni. Seega võetakse sellisel juhul arvesse tähtaja sisse jäävaid riiklikke pühasid.

ÜlesÜles

Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul?

Jah, on teatavaid tähtaja alguse määratlusi, mida ei mõjuta dokumendi kättetoimetamise kuupäev, vaid teatavad eelnevad kindlaks määratavad hetked, seda nii tsiviilmenetlusõiguses kui ka tsiviilõiguses üldiselt.

6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas siis pikendab see tähtaega esimese järgneva tööpäevani? Kas see pikendab tähtaega ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus?

Olenemata tähtaja määramise viisist pikendatakse tähtaega, mis lõpeb riiklikul pühal või puhkepäeval, kuni järgmise tööpäeva lõpuni. Seega võetakse sellisel juhul arvesse tähtaja sisse jäävaid riiklikke pühasid.

7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused1), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute puhul või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju?

8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas siis isikute puhul, kes ei ela/asu nimetatud üksustes, või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu?

9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu?

Jah, teatavates õigusvaldkondades on kehtestatud eritähtajad, näiteks töövaidluste puhul on vaidluse lahendamise ja edasikaebamise tähtaegu lühendatud; sama kehtib isikute liikumisvabadust käsitleva seaduse nr 248/2005 alusel algatatud kohtuvaidluste kohta.

ÜlesÜles

Tavalisest lühemad tähtajad on kehtestatud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 581 ja 582 sätestatud kohtumäärustega seotud küsimuste puhul.

10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada?

Jah. Teatavate erakorraliste asjaolude puhul võimaldab seadus kohtunikul tähtaega pikendada (nt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 303 lõike 5 alusel teise/viimase edasikaebuse esitamise puhul) või lühendada (nt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 89 lõike 1 alusel kohtukutsete esitamise puhul). Neid tähtaegu nimetatakse osaliselt seadusest tulenevateks tähtaegadeks.

11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Sellises olukorras kohaldatakse kohtu, kelle alluvusse asi kuulub, asukohariigi menetlusõigust (lex fori).

12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed?

Nagu eespool märgitud, mõjutab absoluutsete tähtaegade järgimata jätmine menetlustoimingute kehtivust. Suhteliste tähtaegade järgimata jätmine ei pruugi menetlustoimingu kehtivust mõjutada, ent võib kaasa tuua distsiplinaarkaristuse või rahatrahvi rikkumise eest vastutavale isikule (otsuse tegemise tähtaja, otsuse vormistamise tähtaja jms ületamise korral).

Menetlustähtaegade järgimata jätmisel võivad olla järgmised tagajärjed:

  • menetlustoimingu tühistamine;
  • toimingu tegemiseks ette nähtud tähtaja kasutamise õiguse kaotamine;
  • kohtule esitatud taotluse aegumine;
  • täitmise õiguse aegumine;
  • trahvid;
  • distsiplinaarkaristused;
  • kohustus sooritada õigusnõudeid eirates tehtud toiming uuesti või viia see lõpule;
  • kohustus maksta hüvitist isikule, kes on menetlusnõuete rikkumise tõttu kahju kandnud.

13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Sellisel juhul on sanktsiooniks õiguse kaotamine, mida kohtunik võib muuta tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 103 alusel. Asjaomane isik peab taotlema tähtaja ennistamist, esitades asjaolud, mille tõttu tal ei olnud võimalik tähtajast kinni pidada, ja tõendades neid asjaolusid. Kõnealused asjaolud peavad olema ületamatud ja isiku tahtest sõltumatud.

Täiendav informatsioon

[1] Näiteks: Portugali puhul Assoorid või Madeira, Prantsuse Vabariigi ülemeredepartemangud ja ülemereterritooriumid, Hispaania puhul Kanaari saared jne.

« Menetlustähtajad - Üldteave | Rumeenia - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik