Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Portugal

Viimati muudetud: 08-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Portugal

 

SISUKORD

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad 1.
2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 2.
3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes? 3.
4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)? 4.
4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust? 4.a)
5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab: 5.
5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev? 5.a)
5.a)1. Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil viisil sellest, kas adressaat on dokumendi kätte saanud või kas ta on sündmusest või toimingust teadlik. Kui jah, siis kuidas? 5.a)1.
5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi? 5.b)
5.c) Kui selline tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates? 5.c)
5.d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb? Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul? 5.d)
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine kehtib ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus? 6.
7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju? 7.
8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada? 10.
11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele? 11.
12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed? 12.
13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 13.

 

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad

Ajal on õigusküsimustes vaieldamatu mõju. Tsiviilasjades mõjutavad ja piiravad õiguslikke olukordi kaht liiki tähtajad: tsiviilõiguslikud tähtajad ja menetlustähtajad. Tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad ja arvutusmeetodid sõltuvad sellest, kas tegemist on materiaalõiguslike tähtaegadega või menetlustähtaegadega.

Kui ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti, on seaduses ette nähtud tähtajad tsiviilõiguslikud tähtajad.

Tsiviilasjades kohaldatavatest tähtaegadest on Portugali õigusaktides otseselt nimetatud igamistähtaegu, aegumistähtaegu ja mittekasutamise tähtaegu (tsiviilseadustiku artikkel 298).

Igamistähtajale tuginemise õigus tekib, kui teatava õiguse valdaja ei ole seda õigust seaduses sätestatud tähtaja jooksul kasutanud, tingimusel et õiguse omanik saaks seda õigust vabalt kasutada ja et õigus ei ole seadusjärgselt igamisest vabastatud. Õiguskindluse ja õiguste kaitse olulisust kinnitab seega asjaolu, et õiguste kasutamist ei lükata lõpmatuseni edasi. Igamistähtajale võib tugineda isik, kes sellest kasu saab, kohus ei saa seda omal algatusel tõstatada.

Rangelt võttes tähendab igamine õiguse või õigusliku olukorra automaatset äralangemist, aegumine tähendab tagasiulatuva jõuta lakkamist ettenähtud tähtaja möödumisel.

Kui aegumine tuvastatakse küsimustes, mille üle menetlusosalistel ei ole otsustusõigust, tõstatab kohus aegumise küsimuse omal algatusel ja seda saab taotleda igal menetlusetapil. Kui aegumine tuvastatakse küsimustes, mille üle menetlusosalistel on otsustusõigus, tuleb aegumise küsimus tõstatada kohtus või kohtuväliselt, et see kehtiks.

ÜlesÜles

Mittekasutamine tähendab millegi (nt soodustuste või majanduslike hüvede) täieliku või osalise kasutamise õiguse kasutamatajätmist seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Selle tulemuseks on vastava õiguse kustumine.

Kohus ei saa mittekasutamise küsimust omal algatusel tõstatada.

Menetlustähtajad (nt menetluse alustamise või vaidlustamise tähtajad) on sätestatud seaduses, et menetlusele konkreetset mõju avaldada.

Kui toimingu tegemise õigus kustub, on menetlustähtaeg kohustuslik. Kui toimingu tegemise võimalust või mõne muu tähtaja algust saab teatavale ajahetkele edasi lükata, on tähtaeg pikendatav.

Menetlustähtaeg võib olla kindlaks määratud seaduses või kohtu otsuses.

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71

Portugali puhkepäevad vastavalt kõnealusele määrusele on järgmised:

1. jaanuar, suur reede (liikuv püha; 2005. aastal langes 25. märtsile), 25. aprill, 1. mai, Kristuse ihu ja vere püha (liikuv püha; 2005. aastal langes 26. maile), 10. juuni, 15. august, 5. oktoober, 1. november, 1. detsember, 8. detsember, 25. detsember

3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes?

Portugali tsiviilkohtumenetluses kehtib üldine põhimõte, et erisätte puudumise korral võivad pooled mis tahes toimingut, kohtumenetlust või õigustühiseks tunnistamist taotleda, kaasnevaid nõudeid esitada või mis tahes muud menetlusõigust kasutada kümne päeva jooksul, kusjuures teise poole nõudele vastamise tähtaeg on samuti kümme päeva (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 153 lõige 1).

ÜlesÜles

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)?

Reeglina on toimingule reageerimise tähtaja alguseks kõnealusest toimingust teavitamine (artikli 153 lõige 2).

Pooltele edastatakse menetluse käigus teateid nende õigusesindajate kaudu. Kui poolt kutsutakse isiklikult kohale ilmuma, saadetakse lisaks esindaja teavitamisele ka poolele endale posti teel tähitud kohtukutse, millele on märgitud ilmumise kuupäev, koht ja eesmärk. Esindaja teavitamiseks saadetakse talle äriruumi või teabe edastamiseks määratud aadressile tähitud kohtukutse. Kohtutäitur võib neid ka isiklikult teavitada, kui nad asuvad kohturuumides. Posti teel saadetud teadet käsitletakse kättetoimetatuna kolmandal päeval pärast kirja tähtimist või kui kõnealune päev ei ole tööpäev, siis esimesel tööpäeval pärast seda. Elektronpostiga saadetud teadet käsitletakse kättetoimetatuna saatmise kuupäeval, mis peab olema nõuetekohaselt tõendatud.

Seega on eespool nimetatud juhtudel tähtaja kulgemise alguseks teate edastamise eeldatav aeg. Teavitatav isik võib siiski alati põhistada, et teade ei jõudnud eeldatud ajal kohale temast sõltumatutel põhjustel (artiklid 253 ja 254).

Dokumentide kättetoimetamist tähitult ja väljastusteatega peetakse toimunuks väljastusteatele allakirjutamise päeval ja dokumenti käsitletakse adressaadile kättetoimetatuna isegi juhul, kui väljastusteatele kirjutas alla kolmas isik (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 238 lõige 1).

ÜlesÜles

Kui isik, kellele dokument kätte toimetatakse, keeldub väljastusteatele alla kirjutamast või kirja vastu võtmast, teeb postiljon selle kohta enne kirja tagastamist märke. Sellisel juhul on tähtaja kulgemise algus keeldumise kohta märke tegemise kuupäev (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 237 lõige 3).

Kui kiri tagastatakse seetõttu, et adressaat ei ole sellele ettenähtud tähtaja jooksul postkontorisse järele läinud, või kuna väljastusteatele keeldub alla kirjutamast või kirja vastu võtmast muu isik kui adressaat, korratakse dokumendi kättetoimetamist ja adressaadile saadetakse uus tähitud kiri koos väljastusteatega ning teda hoiatatakse õiguslike tagajärgede eest. Sellisel juhul jäetakse maha ametlikult heakskiidetud vormil koostatud kiri koos kogu kohustusliku teabe ärakirjaga ning postiljon peab registreerima kirja postitamise kuupäeva ja täpse koha ning edastama kõnealused andmed viivitamata kohtule. Kui kirja ei ole võimalik jätta adressaadi postkasti, jätab postiljon adressaadile teate. Sellisel juhul käsitletakse dokumenti kättetoimetatuna postiljoni poolt registreeritud kuupäeval või kui jäeti teade, siis kaheksandal päeval pärast seda, ning sellest ajast hakkab kulgema dokumendi kättetoimetamisest arvestatav menetlustähtaeg (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 237 ja 238).

Kui dokument toimetatakse kätte õigusesindaja, kohtutäituri või kohtusekretäri kaudu, hakkab tähtaeg kulgema ajast, kui adressaat kirjutab alla kättetoimetamisteatisele (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 239 ja 245).

Tsiviilkohtumenetlusõiguses on ette nähtud tähtaja pikendamine (seadusandja sätestatud lisatähtaja võrra), võtmaks arvesse dokumendi kättetoimetamiskoha ja asja menetleva kohtu geograafilist vahemaad või asjaolu, et dokumenti ei toimetatud adressaadile isiklikult kätte. Sellisel juhul hakkab kohustuslik tähtaeg kulgema alles pikenduse lõpust.

ÜlesÜles

Kui adressaadi viibimiskoht on teadmata, toimetatakse dokument kätte avalike teadete ja teadaannete kaudu. Sellisel juhul käsitletakse dokumenti kättetoimetatuna viimase teadaande avaldamise päevast või kui teadaandeid ei avaldata, siis avaliku teate ülespanemise päevast. Vastuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema seaduses sätestatud tähtajapikenduse lõpust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 248 ja 250).

4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust?

Jah. Vt eelmise küsimuse vastus.

5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab:

5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev?

Kui tähtaeg on väljendatud päevades, on kulgemise alguseks kättetoimetamisele, teatavakstegemisele või muule asjakohasele sündmusele järgnev päev.

Tähtaja alguseks oleva toimingu, sündmuse, otsuse, kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise tegelikku kuupäeva ei võeta arvesse.

5.a)1. Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil viisil sellest, kas adressaat on dokumendi kätte saanud või kas ta on sündmusest või toimingust teadlik. Kui jah, siis kuidas?

Jah. Selles küsimuses kohaldatakse samuti 4. küsimuse vastust.

ÜlesÜles

5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi?

Seaduses sätestatud või kohtu määratud menetlustähtaeg on katkematu. See peatub siiski kohtu puhkuste ajal, välja arvatud kui tähtaja kestus on kuus kuud või rohkem ja seaduse kohaselt kiireloomuliseks tunnistatud menetlustes tehtavate toimingute puhul. Kui menetlustoimingu tegemise tähtaeg lõppeb päeval, mil kohtud on suletud, pikeneb tähtaeg järgmise tööpäevani (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 144).

Sellest järeldub, et kui välja arvata kohtu puhkused, hõlmab menetlustähtaeg kõiki kalendripäevi, kuigi toimingut võib teha järgmisel tööpäeval pärast tähtaja lõppu, kui tähtaja lõpp langeb päevale, mil kohus on suletud.

Kohtute puhkused on 22. detsembrist kuni 3. jaanuarini, palmipuudepühast teise ülestõusmispühani ning 1. kuni 31. augustini.

Näiteks kui menetlusosaline peab 14 päeva jooksul reageerima 4. aprillil 2005. aastal kättetoimetatud dokumendile, peab ta tegutsema enne 18. aprilli.

5.c) Kui selline tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates?

Kui selline tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates, määratakse kulgemise algus samamoodi, st et tähtaeg hakkab kulgema kättetoimetamisele, teatavakstegemisele või muule asjakohasele sündmusele järgnevast päevast.

5.d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb? Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul?

Päevades väljendatud tähtaeg lõppeb siis, kui tähtaja algusele on lisandunud tähtaja päevade arv, nagu kirjeldatud vastuses küsimusele 5b.

ÜlesÜles

Nädalates, kuudes või aastates väljendatud ja teataval kuupäeval algav tähtaeg lõppeb viimase nädala, kuu või aasta vastaval päeval kell 24.00 (keskööl), kuid kui viimases kuus puudub vastav päev, lõppeb tähtaeg selle kuu viimasel päeval (tsiviilseadustiku artikli 279 punkt c).

Seega ei ole olemas erandkorras või eranditult kohaldatavaid tähtaja algusi.

6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine kehtib ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus?

Kohtud on avatud üksnes tööpäevadel.

Kõigi menetlustähtaegade arvutamisel kehtib põhimõte, et kui menetlustoimingu tegemise tähtaja lõpp langeb päevale, mil kohtud on suletud, pikeneb see järgmise tööpäevani.

7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju?

Nimetatud olukorras on oluline dokumentide kättetoimetamise koht, mitte elukoht.

Portugali tsiviilkohtumenetlusõiguse kohaselt pikendatakse tavalist tähtaega 15 päeva võrra, kui dokument toimetatakse kostjale kätte autonoomsete piirkondade territooriumil, kuid menetlus toimub emamaal või mõnel teisel saarel, või vastupidi, või 30 päeva võrra, kui dokument toimetatakse kostjale kätte välismaal (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 252A).

ÜlesÜles

Mõnel seaduses sätestatud juhul kohaldatakse kõnealuseid eeskirju ka teadete kohta (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 252).

8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu?

Jällegi ei ole oluline mitte elukoht, vaid dokumentide kättetoimetamise koht. Eelmise küsimuse vastuses nimetatud tähtajapikendused kehtivad ka siin kirjeldatud asjaoludel, kui dokument toimetatakse adressaadile kätte väljaspool saare territooriumi või välismaal.

9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu?

Arvestades kui laialt tõlgendatakse tsiviilasju Euroopa õigusalase koostöö raames tsiviil- ja kaubandusasjades, tuleb täheldada, et Portugali õiguses on sellised eritähtajad ette nähtud näiteks tööõiguse valdkonnas.

10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada?

Seaduses sätestatud tähtaegu ei saa lühendada. Seaduses kindlaksmääratud menetlustähtaegu saab pikendada seaduses sätestatud juhtudel. Poolte nõusolekul saab tähtaega ühe korra pikendada tähtajaga sama pika aja võrra (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 147).

11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Kostja, kellele on kätte toimetatud tsiviilhagile vastamise ettepanek, peab esitama oma kaitse teatava tähtaja jooksul. Seda võib pikendada vastavalt dokumendi kättetoimetamise koha ja kohtu asukoha geograafilisele vahemaale või vastavalt muudele seaduses sätestatud teguritele, mille hulka ei kuulu adressaadi elukoht. Selle küsimuse vastus on seega, et kirjeldatud olukorras tähtaja pikendamise õigust ei ole.

12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed?

Kohustusliku tähtaja möödumisel lõppeb hagemisõigus (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 145).

Mõne tähtaja möödalaskmine võib kaasa tuua rahatrahvi.

13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Kui tähtaja möödalaskmise tingis põhjendatud takistus, s.o toimingu tegema pidanud isikust või tema esindajast sõltumatu asjaolu, mis takistas toimingu õigeaegset tegemist, võib toimingut teha pärast tähtaega. Sellisel juhul peab menetlusosaline, kes väidab takistuse esinemist, seda viivitamata põhistama (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 146).

Põhjendatud takistuse puudumisel võib toimingu teha esimesel kolmel tööpäeval pärast tähtaja lõppu, kuid tasuda tuleb rahatrahv (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 145).

« Menetlustähtajad - Üldteave | Portugal - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik