Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Poola

Viimati muudetud: 08-05-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Poola

 

SISUKORD

1. Tsiviilasjades mitmesuguste menetlusnormide alusel kohaldatavad tähtajad

(nt menetlustähtajad, igamis- ja aegumistähtaeg, eelnevalt kindlaksmääratud tähtajad jne). 1.

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71. 2.
3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes?

Viidake kohaldatavatele õigusaktidele. 3.

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)?

(nt toimingu, sündmuse, otsuse või kättetoimetamise kuupäeval ja/või väljakuulutamisel). 4.

a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust? a)
5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab: 5.
a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev? a)
b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi? b)
c) Kui tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates? Millal nimetatud tähtaeg lõpeb? c)
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine kehtib ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus? 6.
7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju? 7.
8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse kaebuse esitamise eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada? 10.
11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab siis õiguse tähtaja pikendamisele? 11.
12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed? 12.
13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 13.

 

1. Tsiviilasjades mitmesuguste menetlusnormide alusel kohaldatavad tähtajad

(nt menetlustähtajad, igamis- ja aegumistähtaeg, eelnevalt kindlaksmääratud tähtajad jne).

Poola tsiviilkohtumenetluses tuntakse järgmisi tähtaegu:

  1. poolte menetlustoimingute puhul:
    1. seaduses kindlaksmääratud tähtajad
    2. kohtu määratud tähtajad
    3. kokkulepitud tähtajad
  2. kohtu menetlustoimingute puhul:
    1. soovituslikud tähtajad

Lõplike tähtaegade hulka kuuluvad seaduses kindlaksmääratud tähtajad ja kohtu määratud tähtajad.

1a) Seaduses kindlaksmääratud tähtajad

Seaduses on sätestatud aegumistähtajad (nende möödalaskmisel muutub toiming või kohtumenetlus kehtetuks). Kohtud ei saa kõnealuseid tähtaegu pikendada ega lühendada. Seaduses kindlaksmääratud tähtaegade kulgemise algus on seaduses kindlaks määratud.

Seaduses kindlaksmääratud tähtajad on eelkõige:

  • ad quem tähtajad - kui toiming tuleb lõpetada enne tähtaja möödumist
  • post quem tähtajad - kui toimingu võib lõpetada pärast tähtaja möödumist.

Seaduses kindlaksmääratud tähtaegade hulka kuuluvad õiguskaitsevahendite kasutamise tähtajad (nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtajad).

1b) Kohtu määratud tähtajad

Need on samuti aegumistähtajad, ent määratud kohtu või kohtuniku poolt. Kohtu määratud tähtaegu saab pikendada või lühendada (isegi vastaspoolt ära kuulamata), kuid üksnes mõjuval põhjusel ja tähtaegselt esitatud taotluse alusel.

ÜlesÜles

Kõnealused tähtajad algavad vastava otsuse või määruse teatavakstegemisest või kui seadustikus on ette nähtud ex officio kättetoimetamine, siis nimetatud otsuse või määruse kättetoimetamisest.

Kohtu määratud tähtaegade hulka kuuluvad tsiviilkohtumenetlusteovõime või tsiviilkohtumenetlusõigusvõime taastamise tähtaeg ning apellatsioonkaebuse täiendamise tähtaeg.

Kohus on kohustatud ex officio kontrollima seaduses kindlaksmääratud tähtaegade ja kohtu määratud tähtaegade järgimist.

1c) Kokkulepitud tähtajad

Need on tähtajad, milles menetluse pooled lepivad kokku ühisel taotlusel peatatud menetluse taastamiseks.

2. Soovituslikud tähtajad

Need on kohtutoimingute tähtajad, mille eesmärk on tagada kohtuorganite tõhus tegevus tsiviilasjade menetlemisel. Kui kohus kõnealustest tähtaegadest kinni ei pea, ei anna see pooltele õigust kohtu toiminguid vaidlustada.

Poola tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TKMS) kohaselt sõltuvad õiguskaitsevahendite kasutamisega seotud seadusjärgsed menetlustähtajad sellest, millise kohtulahendiga on tegemist (kohtuotsus, lahend hagita asja sisu kohta, tagaseljaotsus, maksekäsk maksekäsu menetluses, maksekäsk maksekäsu kiirmenetluses ja kohtulahend). Eelkõige on seadusega kindlaks määratud järgmised tähtajad:

  • kohtuotsused ja -lahendid hagita asja sisu kohta (TKMS artiklid 328 ja 369):

Kohtuotsuse põhjendused valmistatakse ette poole taotlusel, mis tuleb esitada ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest või, kui poolt ei esinda advokaat, õigusnõustaja või patendivolinik ja kui pool ei viibinud kohtuotsuse teatavakstegemise juures kinnipidamisasutuses viibimise tõttu, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

ÜlesÜles

Apellatsioonkaebus tuleb esitada vaidlustatava kohtuotsuse teinud kohtusse kahe nädala jooksul alates kohtuotsuse ja selle põhjenduste avaldajale kättetoimetamisest. Kui pool ei taotlenud kohtuotsuse põhjenduste esitamist, võib ta esitada apellatsioonkaebuse 21 päeva jooksul alates kohtuotsuse teatavakstegemisest.

  • TKMS artikli 394 lõike 2 sätted:

Kassatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on üks nädal alates otsuse kättetoimetamisest ja kui pool ei taotlenud määratud tähtaja jooksul, et kohtuistungil tehtud otsus talle kätte toimetataks, siis kohtuotsuse teatavakstegemisest.

  • kostja õigused tagaseljaotsuse puhul (TKMS artikkel 344):

Kostja, kelle suhtes on langetatud tagaseljaotsus, võib esitada kaja ühe nädala jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

  • hageja õigused tagaseljaotsuse puhul (TKMS artikkel 342):

Kohus peab tagaseljaotsust põhjendama, kui ta on hagi osaliselt või tervikuna rahuldamata jätnud ja kui hageja on põhjenduste esitamist taotlenud ühe nädala jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest või kui hageja, kes sellist taotlust ei esitanud, esitas määratud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse.

  • maksekäsk maksekäsu kiirmenetluses (TKMS artikkel 502):

Maksekäsuga kohustatakse kostjat nõue täies ulatuses rahuldama ja kulud tasuma kahe nädala jooksul maksekäsu kättetoimetamisest või esitama nimetatud tähtaja jooksul kohtule vastuväite.

ÜlesÜles

  • maksekäsk maksekäsu menetluses (TKMS artikkel 491):

Maksekäsuga määrab kohus, et kostja peab nõude täies ulatuses rahuldama ja kulud tasuma kahe nädala jooksul maksekäsu kättetoimetamisest või esitama nimetatud tähtaja jooksul määruskaebuse.

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

18. jaanuari 1951. aasta puhkepäevade seaduse kohaselt on ametlikud puhkepäevad järgmised päevad:

  • kõik pühapäevad (kohtuotsustes ei käsitata laupäevi ametlike puhkepäevadena),
  • 1. jaanuar - uusaasta,
  • esimene ülestõusmispüha,
  • teine ülestõusmispüha,
  • 1. mai - riigipüha,
  • 3. mai - 3. mai rahvuspüha,
  • esimene nelipüha,
  • Kristuse ihu ja vere püha,
  • 15. august - neitsi Maarja taevavõtmise päev,
  • 1. november - kõikide pühakute päev,
  • 11. november - iseseisvuspäev,
  • 25. detsember - esimene jõulupüha,
  • 26. detsember - teine jõulupüha.

Liikuvad kirikupühad langevad järgmistele kuupäevadele:

2006

2007

2008

2009

2010

Esimene lihavõttepüha 

16.04

08.04

23.03

12.04

03.04

Teine lihavõttepüha 

17.04

09.04

24.03

13.04

04.04

Esimene nelipüha 

04.06

27.05

11.05

31.05

23.05

Kristuse ihu ja vere püha 

15.06

07.06

22.05

11.06

03.06

3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes?

Viidake kohaldatavatele õigusaktidele.

Tähtpäev (dies ad quem) - täpsemalt tähtaja lõppemise päev. Tähtpäev ei pea olema kindlaks määratud tähtajaga, vaid võib olla kindlaks määratud sündmusega, mille toimumist on teatavas poolte olukorras oodata.

Menetlustähtajad määratakse ajaühikute, s.o päevade, nädalate, kuude või aastatega.

TKMS artikli 165 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse tähtaegade arvutamisel tsiviilseadustiku (TS) tähtaegu käsitlevaid sätteid, kui seaduse, kohtu või mõne muu riigiasutuse otsuse või õigustoiminguga on määratud tähtaeg, kuid pole täpsustatud selle arvutamise meetodit (TS artikkel 110). Menetlusdokumendi edastamine Poola riikliku postiettevõtja postkontorisse on samaväärne menetlusdokumendi esitamisega kohtule. Sama kehtib menetlusdokumendi kohta, mille sõdur edastab sõjaväestaapi, kinnipeetav kinnipidamisasutuse kantseleile või Poola merelaeva laevapere liige laeva kaptenile.

ÜlesÜles

  • TS artikkel 111: päevadega määratud tähtaeg lõppeb viimase päeva lõpus.
  • TS artikkel 112: nädalate, kuude või aastatega määratud tähtaeg lõppeb selle päeva lõpus, mis vastab nime või kuupäeva poolest tähtaja esimesele päevale, ja kui viimases kuus ei ole sellist päeva, siis selle kuu viimasel päeval.
  • TS artikkel 113: kui tähtaeg määratakse kuu alguse, keskpaiga või lõpuga, mõistetakse selle all kuu esimest, viieteistkümnendat või viimast päeva. Poole kuu pikkune tähtaeg võrdub viieteistkümne päevaga.
  • TS artikkel 114: kui tähtaeg määratakse kuude või aastatega ja pidevus ei ole nõutav, arvestatakse kuud kolmekümne päevana ja aastat kolmesaja kuuekümne viie päevana.
  • TS artikkel 115: kui toimingu tegemise tähtpäev langeb seaduses sätestatud ametlikule puhkepäevale, lõppeb tähtaeg järgmisel päeval.

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)?

(nt toimingu, sündmuse, otsuse või kättetoimetamise kuupäeval ja/või väljakuulutamisel).

TS artikkel 111: kui päevadega määratud tähtaja alguseks on teatav sündmus, ei võeta tähtaja arvutamisel arvesse selle sündmuse toimumise päeva.

a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust?

Kohus võib dokumente kätte toimetada mitmel viisil: posti teel, kohtutäituri või kohtukordniku ning kohtu kullerteenistuse kaudu. Kättetoimetamine võib toimuda ka nii, et dokument antakse adressaadile isiklikult üle kohtukantseleis. Reeglina toimetatakse dokument kätte siiski posti teel (TKMS artikkel 131). Kõik nimetatud kättetoimetamise viisid on tingimusel, et kättetoimetamine on toimunud nõuetekohaselt, siiski samaväärse kehtivusega ega mõjuta tähtaega.

ÜlesÜles

Tähtaja järgimine eeldab, et menetlusdokument, mis tuleb teatava tähtaja jooksul esitada, jõuab selleks tähtajaks kohtusse, st esitatakse kohtu kantseleisse (määrav on templil olev kuupäev) või edastatakse Poola riikliku postiettevõtja postkontorisse.

Kohtulahendites käsitatakse menetlusdokumendi telefoni teel esitamise kuupäevana telegrammi saatmise kuupäeva ja faksiga saadetud dokumentide puhul käsitatakse sellena kohtu vastuvõtuteatisele märgitud aega. Välispangas tehtud pangaülekande teel kohtulõivu tasumise kuupäev on kuupäev, millal välispanga Poola korrespondentpank maksekäsu kätte saab. Toimingu tegemise tähtaja järgimist ei määra kindlaks mitte dokumendi välismaalt lähetamise kuupäev, vaid kuupäev, millal see jõuab Poola postkontorisse.

5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab:

a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev?

TS artikli 111 kohaselt ei võeta juhul, kui päevadena määratud tähtaja algus on teatav sündmus, sündmuse toimumise päeva tähtaja arvutamisel arvesse.

Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil viisil sellest, kas adressaat on dokumendi kätte või toimingust teada saanud? Kui jah, siis kuidas?

Adressaat tõendab dokumendi kättesaamist ja kättesaamise kuupäeva oma allkirjaga. Kui adressaat ei saa või ei taha seda teha, märgib dokumendi kättetoimetaja ise kättetoimetamise kuupäeva ja allkirja puudumise põhjuse. Dokumendi kättetoimetaja täpsustab väljastusteatel kättetoimetamise viisi ning lisab kättetoimetatud dokumendile kättetoimetamise kuupäeva ja oma allkirja.

ÜlesÜles

Adressaadi allkirja käsitatakse mitte üksnes dokumendi kättesaamise, vaid ka kättesaamise kuupäeva kinnitusena. Dokumenti käsitletakse kättetoimetatuna ka juhul, kui adressaat kättetoimetamise kuupäeva ei kinnita. Kättetoimetamise kuupäevaks tuleb pidada dokumendi kättetoimetanud postkontori templil märgitud kuupäeva. Dokumendi adressaadi allkirja puudumise korral peab dokumendi kättetoimetaja märkima selle põhjused, st täpsustama, kas adressaat ei olnud võimeline alla kirjutama või keeldus seda tegemast (lisaks artikli 139 kohastele kättetoimetamise juhtudele võib põhjuseks olla kirjaoskamatus, puue, haigus), ja kättetoimetamise kuupäeva. Sellise kättetoimetamise kuupäev on artikli 139 lõikes 1 ja osaliselt lõikes 2 kirjeldatud asjaoludel õigusliku tähenduseta kuupäev. Dokumenti käsitletakse ka sellisel juhul kättetoimetatuna, kuna kättetoimetamise kuupäeva määrab kindlaks postitempli kuupäev.

Dokumenti käsitletakse kättetoimetatuna, kui adressaat on dokumendi kätte saanud või kui kättetoimetamine on toimunud seadustiku sätete kohaselt ja sel viisil, et adressaat sai kättetoimetatud dokumenti lugeda. Menetlustähtaegade puhul ei ole oluline, kas adressaat on dokumenti tegelikult lugenud.

b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi?

Näiteks kui isik peab tegema toimingu või talle toimetatakse kätte dokument esmaspäeval, 4. aprillil 2005. aastal ja ta peab vastama 14 päeva jooksul alates kättetoimetamisest, kas see tähendab, et ta peab vastama enne:

ÜlesÜles

i) esmaspäeva, 18. aprilli (kalendripäevad) või

ii) reedet, 22. aprilli 2005 (tööpäevad)?

Päevades väljendatud tähtaegu loetakse kalendripäevades, kuid kui toimingu tegemise tähtpäev langeb ametlikule puhkepäevale, lõppeb tähtaeg järgmisel päeval.

Eeltoodut arvestades on vastus esmaspäev, 18. aprill. Kui 18. aprill oleks ametlik puhkepäev, lõppeks tähtaeg 19. aprillil.

c) Kui tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates? Millal nimetatud tähtaeg lõpeb?

Vt punkt 3: TS artiklid 112–115.

Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul?

Seaduses kindlaksmääratud tähtaegade algus on täpsustatud sätetes, kus need tähtajad on kindlaks määratud. Järelikult võib osa lahendusi sarnaneda kohtu määratud tähtaegadega suhtes kohaldatavatele lahendustele (nt kaebuse esitamise tähtaja alguse puhul) ning osa olla täiesti teistsugused ja põhineda teistsugustel eeldustel (nt menetluse taastamise tähtaja puhul).

Erand on sätestatud TKMS artikli 169 lõikes 4, mille kohaselt võib juhul, kui möödalastud tähtajast on möödunud aasta, tähtaega ennistada üksnes erandjuhul.

6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine kehtib ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus?

Vt punkt 3: TS artikkel 115.

ÜlesÜles

7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju?

Ei kohaldata.

8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu?

Ei kohaldata.

9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse kaebuse esitamise eritähtaegu?

Kohtuotsuse (või hagita asja sisu kohta tehtud kohtulahendi – TKMS artikkel 518) peale kaebuse esitamise suhtes ei kohaldata eritähtaegu. Kaebuste esitamise ja muude õiguskaitsevahendite kasutamise tähtaegade kohta vt punkt 1.

Lihtmenetluse ja hagita asjade puhul algab kaebuse esitamise tähtaeg kohtuotsuse teatavakstegemise päevast, kui pool on loobunud õigusest taotleda kohtuotsuse põhjenduste esitamist. Lisaks sellele võib pool, kes viibib lihtmenetluse raames kohtuistungil, mille käigus kohtuotsus teatavaks tehakse, pärast kohtuotsuse teatavakstegemist teha protokollitava avalduse, loobudes apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kui apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobuvad kõik õigustatud isikud, muutub kohtuotsus õiguslikult siduvaks (TKMS artiklid 5058 ja 517).

ÜlesÜles

10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada?

Kohtu eesistuja võib mõjuval põhjusel ja tähtaegselt esitatud taotluse korral pikendada või lühendada (isegi vastaspoolt ära kuulamata) üksnes kohtu määratud tähtaega. Tal ei ole seaduses kindlaksmääratud tähtaegade pikendamise ega lühendamise õigust (TKMS artikkel 166).

11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab siis õiguse tähtaja pikendamisele?

Ei kohaldata.

12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed?

TKMS artikli 167 kohaselt on pärast tähtaja lõppu sooritatud menetlustoiming kehtetu. Seda põhimõtet kohaldatakse nii seaduses kindlaksmääratud kui ka kohtu määratud tähtaegade suhtes. Lisaks menetlustoimingu kehtetusele, mis on tähtaja möödumise automaatne tagajärg, võib teatavate menetlustähtaegade möödalaskmisel olla ka muid tagajärgi.

13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Kui tähtaeg möödub, võib pool taotleda selle ennistamist või esitada menetluse taastamise avalduse.

Tähtaja ennistamine (TKMS artiklid 167-172):

ÜlesÜles

TKMS artikli 167 kohaselt ennistab kohus tähtaja poole avalduse alusel, kui pool ei olnud menetlustoimingu tegematajätmise eest vastutav. Tähtaja ennistamise avaldus ei ole siiski vastuvõetav, kui tähtaja möödalaskmisel ei ole poolele negatiivseid menetlusõiguslikke tagajärgi. Tähtaja ennistamise avaldus tuleb esitada kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming, ühe nädala jooksul alates päevast, mil tähtaja järgimise takistus ära langes. Avalduses tuleb märkida avalduse aluseks olevad asjaolud. Avalduse esitamisega ühel ajal tuleb teha kõnealune menetlustoiming. Kui möödalastud tähtajast on möödunud aasta, on tähtaja ennistamine võimalik ainult erandjuhtudel (TKMS artiklid 168-169). Abielu kehtetuks tunnistamise, abielu lahutamise või abielu tühisuse tuvastamise otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega ei ole lubatud ennistada, kui üks pool või mõlemad pooled on pärast kohtuotsuse jõustumist uuesti abiellunud (TKMS artikkel 170). Kohtuotsuse täitmisele pööramise korral ei peata tähtaja ennistamise avalduse esitamine menetlust. Kohus võib menetluse või kohtuotsuse täitmisele pööramise olenevalt asjaoludest siiski edasi lükata. Kui avaldus rahuldatakse, võib kohus asja kohe menetlema hakata (TKMS artikkel 172).

Menetluse taastamine:

TKMS artiklites 399-4161 sätestatud juhtudel on võimalik taotleda sellise menetluse taastamist, mis on jõustunud kohtuotsusega lõppenud. Menetluse taastamise avaldus tuleb esitada kolme kuu jooksul alates päevast, millal pool sai taastamise põhjustest teadlikuks, ja kui taastamise põhjus on teovõimetus või nõuetekohase esindaja puudumine, siis alates päevast, mil pool, tema eest vastutav ametiasutus või tema seaduslik esindaja kohtuotsusest teada sai.

Kui kohtuotsuse jõustumisest on möödunud viis aastat, ei saa taastamist taotleda, välja arvatud juhtudel, kui pool oli teovõimetu või kui tal puudus nõuetekohane esindaja.

Menetluse taastamise avaldus ei ole siiski vastuvõetav, kui see on seotud abielu kehtetuks tunnistamise, abielu lahutamise või abielu tühisuse tuvastamise otsusega ja üks pool või mõlemad pooled on pärast otsuse jõustumist uuesti abiellunud.

« Menetlustähtajad - Üldteave | Poola - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-05-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik