Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Holland

Viimati muudetud: 06-03-2008
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Holland

 

SISUKORD

1. Milliseid tähtaegu kohaldatakse? 1.
2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 2.
3. Milliseid üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes? 3.
4. Millise formaalse toimingu sooritamisest algab tähtaja kulgemine? 4.
4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust? 4.a)
5. Millest tähtaja kulgemine algab? 5.
5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu tegemise, otsuse kätteandmise või sündmuse toimumise kuupäev? 5.a)
5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi? 5.b)
5.c) Kuid kui tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates? 5.c)
5.d) Millal tähtaeg lõpeb? 5.d)
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? Kas see pikeneb ka siis, kui tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus? 6.
7. Kui taotlus esitatakse Hollandi kohtule, kas siis pikendatakse tähtaegu isikute suhtes, kes elavad Hollandi Antillidel, Arubal või väljaspool Madalmaid? 7.
8. Kas punktis 7 kirjeldatule vastupidisel juhul, kui taotlus esitatakse Hollandi Antillide või Aruba kohtule, pikendatakse tähtaegu isikute suhtes, kes seal ei ela või kes elavad/viibivad välismaal? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muul põhjusel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas kõnealuseid tähtaegu saab pikendada? 10.
11. Kui menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse toimingust kohas, mille elanike suhtes seesugust pikendamist ei kohaldata, kas ta siis kaotab õiguse saada tähtaja pikendust? 11.
12. Millised on tähtaegade möödalaskmise tagajärjed? 12.
13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 13.

 

1. Milliseid tähtaegu kohaldatakse?

Üldiselt tunneb tsiviilkohtumenetluse õigus järgmist liiki tähtaegu:

  1. Vastaspoole, kolmandate isikute ja tunnistajate kohtusse kutsumise minimaalne tähtaeg. Tavaline tähtaeg on üks nädal. Üldiselt on huvitatud isikute kohtusse kutsumise minimaalne tähtaeg avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses samuti üks nädal, kui kohus ei otsusta teisiti.
  2. Õiguskaitsevahendite rakendamise maksimaalne tähtaeg. Tavaline õigusliku vastulause esitamise tähtaeg on neli nädalat. Üldiselt on kaebuste esitamise tähtaeg seoses faktiliste ja õiguslike asjaoludega kolm kuud. Kohtuotsuse tühistamise taotluse esitamise tähtaeg on samuti kolm kuud.
  3. Menetlustoimingute tähtajad poolte jaoks ja kohtuotsuse vastuvõtmise tähtaeg. Need tähtajad võivad varieeruda kahest kuni kuue nädalani. Kohus võib teatavatel tingimustel menetlustoimingu tähtaega pikendada.
  4. Nõudeõiguse aegumistähtajad. Üldine aegumistähtaeg on 20 aastat. Paljudel juhtudel kohaldatakse siiski lühemat, viieaastast aegumistähtaega. Karistusmaksete nõudeõigus aegub juba kuue kuu möödumisel nõudeõiguse tekkimisest. Aegumine võib peatuda või katkeda, pärast mida algab aegumine uuesti. Näiteks võib nõudeõiguse aegumise peatada kohtuotsuse või täitedokumendi kätteandmine.

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71

Lisaks laupäevadele ja pühapäevadele sätestab Algemene Termijnenwet (üldine tähtaegade seadus) järgmised kuupäevad riigipühadena:

uusaasta

1. jaanuar

suur reede

ülestõusmispühadele eelnev reede

2. ülestõusmispüha

ülestõusmispühade 1. pühale järgnev esmaspäev

taevaminemispüha

neljapäev 40 päeva pärast ülestõusmispühi

2. nelipüha

1. nelipühale järgnev esmaspäev

esimene ja teine jõulupüha

25. ja 26. detsember

kuninganna päev (tähistatakse kuninganna sünnipäeva)

30. aprill

vabastamise päev

5. mai

3. Milliseid üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes?

Punkti 1 alapunktis a nimetatud tähtajad on sätestatud Hollandi tsiviilkohtumenetluse seadustikus. Vt artiklid 114-119 ja artikkel 276 (poolte ja kolmandate isikute kohtusse kutsumine) ning artiklid 170 ja 284 (tunnistajate kohtusse kutsumine).

Samas seadustikus on kehtestatud ka punkti 1 alapunktis b nimetatud tähtajad. Vt artikkel 143 (vastulause esitamine), artiklid 339 ja 358 (kaebuse esitamine seoses faktilise asjaoluga), artiklid 402 ja 426 (kaebuse esitamine seoses õigusliku asjaoluga) ning artiklid 383 ja 391 (kohtuotsuse tühistamine).

Punkti 1 alapunktis c nimetatud tähtajad on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus, mida täiendavad kohtuistungite päevakavaga seotud eeskirjad. Näiteks on tavakohtute istungite päevakava reguleerivates riiklikes normides sätestatud kohtuotsuse vastuvõtmiseks ja poolte menetlustoimingute sooritamiseks kuuenädalane tähtaeg, samas kui ringkonnakohtud lähtuvad põhimõtteliselt neljanädalasest tähtajast, mis on kehtestatud ringkonnakohtu istungite päevakava koostamist reguleerivate riiklike normidega.

ÜlesÜles

Aegumistähtajad (vt punkti 1 alapunkt d) on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustikus (Burgerlijk Wetboek 3, artiklid 306-325).

Seadusest tulenevatele aegumistähtaegade suhtes kohaldatakse veel üldise tähtaegade pikendamise seaduse eeskirju.

4. Millise formaalse toimingu sooritamisest algab tähtaja kulgemine?

Kohtukutse

Ei kasutata.

Õiguskaitsevahendid

Kaja (ainult tagaseljaotsuse puhul) esitamise tähtaja kulgemine võib alata järgmisest kolmest formaalsest toimingust:

  1. süüdimõistetud isikule otsuse isiklikult kätteandmisest;
  2. muude kätteandmisviiside kasutamise puhul süüdimõistetud isiku toimingust, millega ta tunnistab otsuse või selle jõustamise teatise kättesaamist;
  3. muudel juhtudel kohtuotsuse jõustumise hetkest.

Kohtuotsuse peale seoses faktilise või õigusliku asjaoluga kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast.

Kohtumääruse peale seoses faktilise või õigusliku asjaoluga kaebuse esitamise tähtaeg hakkab hageja ja teiste menetluses osalenud huvitatud isikute jaoks kulgema määruse kuulutamise päevast, kuid teiste huvitatud isikute jaoks määruse kätteandmise päevast või alates muul viisil neile määruse teatavaks tegemisest.

Kohtuotsuse ja määruse tühistamise tähtaja kulgemine algab tühistamise aluste ilmnemisest ning hageja või taotluse esitaja sellest teavitamisest, kuid mitte enne otsuse lõplikuks muutumist, st kui otsust ei saa enam tühistada kaja või seoses faktilise või õigusliku asjaoluga apellatsiooni esitamise kaudu.

ÜlesÜles

Alati on tähtaja esimeseks päevaks järgmine päev pärast formaalset toimingut.

Menetlustähtajad

Üldiselt arvestatakse menetlustähtaegu nädalates kohtuistungite päevakavasse kantud kohtuistungi päevast arvates. Näiteks pärast kohtuistungite päevakava kohaselt kolmapäeval toimunud kohtuistungit on kohtuistung samas asjas taas päevakavas kolmapäeval neli nädalat hiljem.

Juhul kui näiteks tõendite kogumise tõttu kohtuistungit päevakavas ei ole, määrab kohus kuupäeva, millal kohtuistung taas kohtuistungite päevakavasse kantakse.

Aegumistähtajad

Nõudeõiguse aegumistähtaja algus sõltub nõudeõiguse liigist. Näiteks on kaupade või teenuste pakkumise lepingust tuleneva kohustuse täitmise nõudeõiguse aegumistähtaeg viis aastat alates järgmisest päevast pärast nõudeõiguse tekkimist. Teise näitena võib tuua õigusrikkumisest tuleneva nõudeõiguse - selline nõue aegub viis aastat pärast süülise käitumise lõppemisele järgnevat päeva.

Nõudeõiguse aegumistähtaeg on 20 aastat alates päevast pärast kohtuotsuse kuulutamist.

Üldiselt algab aegumistähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast formaalset toimingut.

4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust?

Ei. Kuigi teatavatel juhtudel mõjutab viis, kuidas poolele otsus teatavaks tehakse, õiguskaitsevahendi kohaldamise tähtaja kulgemise algust. Vt punkt 4.

5. Millest tähtaja kulgemine algab?

5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu tegemise, otsuse kätteandmise või sündmuse toimumise kuupäev?

Ei. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval.

ÜlesÜles

5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi?

Näiteks kui isik saab esmaspäeval 4. aprillil kätte dokumendi, mis sisaldab nõuet vastata 14 päeva jooksul, kas sellisel juhul tuleb isikul vastata enne:

esmaspäeva, 18. aprilli (kalendripäevade järgi) või enne

reedet, 22. aprilli (tööpäevade järgi)?

Hollandi õigus arvestab tähtaegu kalendripäevade järgi, kui seadus ei sätesta teisiti. Üldine tähtaegade pikendamise seadus näeb ette, et tähtaeg, mis lõpeb laupäeval, pühapäeval või riigipühal, pikeneb päeva võrra, mis ei ole laupäev, pühapäev ega riigipüha. Eeltoodud näite puhul on vastus, et enne esmaspäeva, 18. aprilli, kuid selleks pikendatakse tähtaega nii, et esmaspäev, 18. aprill arvatakse tähtaja sisse.

Lisaks pikendatakse vajaduse korral vähemalt kolmepäevast seadusest tulenevat tähtaega nii, et see sisaldab vähemalt kahte päeva, mis ei ole laupäev, pühapäev ega riigipüha.

5.c) Kuid kui tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates?

Ka sellisel juhul toimub arvestus kalendrikuude ja kalendriaastate alusel. 26. veebruaril kuulutatud kohtuotsuse peale saab kaebuse esitada hiljemalt 26. mail juhul, kui tähtpäev ei lange laupäevale, pühapäevale ega riigipühale; kui langeb, siis tähtaeg pikeneb (vt punkt 5b). 31. märtsil kuulutatud kohtuotsuse peale saab kaebuse esitada hiljemalt 30. juunil juhul, kui tähtpäev ei lange laupäevale, pühapäevale ega riigipühale; kui langeb, siis tähtaeg pikeneb.

ÜlesÜles

5.d) Millal tähtaeg lõpeb?

Kohtukutse

Ei kasutata.

Õiguskaitsevahendid

Kohtukutsega algavate menetluste puhul hakkab õiguskaitsevahendite kohaldamise tähtaeg kulgema kohtukutse kätteandmise päevast. Kohtutäituril ei ole lubatud toimetada kohtukutset kätte pärast kella 20.00, välja arvatud asja menetleva kohtu nõusolekul. Seega lõpeb tähtaeg viimasel päeval kell 20.00.

NB! Kõnealuse menetluse puhul tuleb tähele panna, et tähtaja hulka ei arvata kohtukutse kätteandmise päeva ega ka esimese kohtuistungi toimumise päeva. Seega peab minimaalne kohtusse kutsumise tähtaeg mahtuma nende päevade vahele.

Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluse puhul algab menetlus avalduse või hagiavalduse esitamisega kohtusekretärile. Avalduse või hagiavalduse võib kohtusekretärile edastada tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00ni kas posti teel, isiklikult vastuvõtuajal kohale ilmudes või faksiga.

Kaebuse esitamise tähtajad perekonnaasjade puhul erinevad kaebuste esitamise tähtaegadest avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses (vt punkt 4. Õiguskaitsevahendid). Perekonnaasjade puhul saab taotluse esitaja ja isikud, kellele on määruse koopia isiklikult kätte toimetatud või edastatud, esitada kaebuse kolme kuu jooksul alates otsuse kuulutamisest ning teised huvitatud isikud saavad esitada kaebuse kolme kuu jooksul alates määruse kätteandmisest või muul viisil neile määruse teatavaks tegemisest.

Menetlustoimingud

Kui kohtuistung on kantud kohtuistungite päevakavasse, siis kohaldatakse menetlusdokumentide esitamise suhtes alljärgnevat. Kohtu tsiviilõigusesektoris esitatakse menetlusdokumendid kohtule. Kui kohtuistungit ei toimu põhjusel, et vaidlus lahendati kirjalikus menetluses, siis esitatakse menetlusdokumendid kohtusekretärile kas enne kohtuistungit või päeval, mil toimub kohtuistung vastavalt kohtuistungite päevakavale.

ÜlesÜles

Ringkonnakohtus toimub kohtuistung alati, sest menetlustoiminguid saab teha ka suulises vormis. Menetlusdokumendid esitatakse kas kohtuistungil või kohtusekretärile enne kuupäeva, mil toimub kohtuistung vastavalt kohtuistungite päevakavale.

Menetlusdokumenti saab kohtusekretärile edastada kas posti teel, isiklikult vastuvõtuajal kohale ilmudes või faksiga enne kella 24.00.

Aegumistähtajad

Vt punkti 4 osa „Aegumistähtajad“. Mitme nõude puhul on oluline teatava asjaolu selgumise aeg. Näiteks on tasumata summa nõudeõiguse aegumistähtaeg viis aastat, mis algab järgmisel päeval pärast seda, kui võlausaldaja sai teada nõude olemasolust ja võlgniku isikust, kuid üldiselt on aegumistähtaeg 20 aastat alates nõudeõiguse tekkimisest.

6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? Kas see pikeneb ka siis, kui tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus?

Juhul kui tähtpäev langeb laupäevale, pühapäevale või riigipühale, pikeneb tähtaeg järgmise päevani, mis ei ole laupäev, pühapäev ega riigipüha. Üldise tähtaegade pikenemise seaduse kohaselt ei kehti see tähtpäevade suhtes, mis saadakse kuupäevast või sündmusest tagasi arvutamise tulemusel. Teisisõnu: kõnealust põhimõtet kohaldatakse maksimaalsete ja mitte minimaalsete tähtaegade suhtes.

NB! Tähtaegade suhtes, mis on pikemad kui kolm kuud või väljendatud aastates, ei kohaldata tähtaegade pikenemise reeglit, mis on sätestatud üldises tähtaegade pikenemise seaduses.

ÜlesÜles

7. Kui taotlus esitatakse Hollandi kohtule, kas siis pikendatakse tähtaegu isikute suhtes, kes elavad Hollandi Antillidel, Arubal või väljaspool Madalmaid?

Erinevad on kohtusse kutsumise tähtajad.

Juhul kui kohtukutsega algatatava menetluse puhul on teada, et kostja elukoha aadress või tema tegelik elukoht on väljaspool Madalmaid asuvas välisriigis, kus kohaldatakse ELi nõukogu määrust kohtu- ja kohtuväliste dokumentide kätteandmise kohta (ELT L 160, 30.6.2000, lk 37), või Euroopa riigis, mis on 1965. aasta Haagi konventsiooni (kohtudokumentide kätteandmise kohta; Tractatenblad nr 91, 1966) osalisriik, on kohtusse kutsumise minimaalne tähtaeg neli nädalat.

Juhul kui ei teata kostja elukoha aadressi ega tegelikku elukohta Madalmaades või mõnes muus eelnimetatud riigis, on kohtusse kutsumise tähtaeg kolm kuud. Seda tähtaega kasutatakse isikute suhtes, kes elavad Hollandi Antillidel ja Arubal, mis ei kuulu Euroopa Liitu.

Juhul kui kaja kui õiguskaitsevahendi esitamise tähtaja kulgemise alguses (vt punkti 4 osa „Õiguskaitsevahendid“) ei ole teada tagaseljaotsusega süüdimõistetud isiku elukoha aadressi või tegelikku elukohta Madalmaades, kuid on teada tema elukoha aadress või tegelik elukoht väljaspool Madalmaid, on kaja esitamise tähtaeg kaheksa nädalat tavapärase nelja nädala asemel.

Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses väljastab kohtukutsed kohtusekretär. Kohtukutsed väljastatakse niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui üks nädal enne kohtuistungi algust, kui kohus ei otsusta teisiti. Juhul kui hageja või teised huvitatud isikud elavad välisriigis, arvestab (võib arvestada) kohus selle asjaoluga tähtaja määramisel.

ÜlesÜles

8. Kas punktis 7 kirjeldatule vastupidisel juhul, kui taotlus esitatakse Hollandi Antillide või Aruba kohtule, pikendatakse tähtaegu isikute suhtes, kes seal ei ela või kes elavad/viibivad välismaal?

1. augustil 2005 jõustunud ja hiljem muudetud Hollandi Antillidel ja Arubal kohaldatava tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Hollandi ametlik teataja, osa A, nr 59, 2005) kohaselt esitab hageja hagiavalduse esimese astme kohtusse. Juhul kui hageja ei oska kirjutada, võib ta esitada oma nõude suuliselt kohtule, kes kirjutab nõude üles või laseb selle üles kirjutada. Seejärel kannab kohtusekretär asja üldregistrisse. Registrikande kuupäevast alates peetakse kohtuasja käimasolevaks. Seejärel määrab kohus kohtuistungi kuupäeva ja kellaaja. Kostja kutsutakse kohtuse kohtumääruse alusel väljastatud täitedokumendiga. Kohtusse kutsumise puhul ei ole kehtestatud minimaalset tähtaega. Teatavatel juhtudel võib kohus arvesse võtta asjaolu, et kostja elab välisriigis.

Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses järgitakse norme, mis on sarnased Madalmaades kohaldatavatega. Kohtukutse väljastab kohtusekretär. Kohtukutse väljastatakse niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui kaks nädalat enne kohtuistungi algust, kui kohus ei otsusta teisiti. Ka selle menetluse puhul otsustab kohus, kas arvestada asjaoluga, et taotluse esitaja ja huvitatud isikud elavad välisriigis.

9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu?

Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses kehtivad faktiliste või õiguslike asjaoludega seoses esitatud kaebuse puhul tavalisest kolmekuulisest tähtajast lühemad tähtajad – vastavalt neli ja kaheksa nädalat.

ÜlesÜles

10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muul põhjusel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas kõnealuseid tähtaegu saab pikendada?

Kohtukutse

Kohus võib hageja taotluse alusel ja mõjuvate põhjuste esinemise korral lühendada kohtusse kutsumise tähtaega. Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses võidakse kohtukutsed väljastada alles pärast seda, kui kohtunik on teinud otsuse kohtuistungi toimumise kuupäeva ja kellaaja suhtes, mis võib langeda isegi pühapäevale. Vajadusel võidakse edastada kohtukutsed ka väga lühikest aega enne istungit. Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses võib kohus määrata kohtusse ilmumise kuupäeva väga lühikese etteteatamistähtajaga.

Kohtusse kutsumise tähtaegu ei saa kohus pikendada. Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses võib kohus määrata kohtusse ilmumiseks pikema tähtaja (vt punktid 7 ja 8).

Menetlustoimingud

Kohus võib poolte ühise taotluse alusel pikendada menetlustoimingute sooritamise tähtaega. Ühepoolse taotluse puhul pikendab kohus tähtaega üksnes mõjuval põhjusel või force majeure’i juhtudel. Mõjuvad põhjused on näiteks vaidluse faktiline või õiguslik keerukus, asjakohastes menetlustes tehtavate otsuste äraootamine, haigus, poole või poole seadusliku esindaja puudumine.

11. Kui menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse toimingust kohas, mille elanike suhtes seesugust pikendamist ei kohaldata, kas ta siis kaotab õiguse saada tähtaja pikendust?

Kui ei ole teada kostjana kohtusse kutsutud isiku elukoha aadressi ega tema tegelikku elukohta Madalmaades, ei kehti selle isiku suhtes välismaalaste suhtes kehtiv kohtusse kutsumise tähtaja pikenemine (vt punkt 7) juhul, kui kohtukutse toimetatakse kostjale isiklikult kätte Madalmaades või edastatakse aadressil, mille kostja on asjaomase kohtuasjaga seoses ise andnud. Sellisel juhul on tähtaeg vähemalt üks nädal.

ÜlesÜles

12. Millised on tähtaegade möödalaskmise tagajärjed?

Kohtukutse

Juhul kui kostja kutsutakse kohtusse liiga lühikese etteteatamistähtajaga, muutub kohtukutse kostja ilmumata jätmise korral kehtetuks. Kuid kui kostja siiski ilmub kohtuistungile ning kõnealusele puudusele viitab, võib kohus määrata puuduse kõrvaldamise hageja kulul. Juhul kui kostja ilmub kohtuistungile ja kõnealusele puudusele ei viita, loetakse puudus kõrvaldatuks.

Juhul kui kostja ei ilmu esimesele kohtuistungile, mis on kantud kohtuistungite päevakavasse, kontrollitakse kohtukutse kehtivust. Kui kohtukutse vastab nõuetele, teeb kohus kostja suhtes tagaseljaotsuse ja nõue jääb jõusse ühepoolsena.

Õiguskaitsevahendid

Kui õiguskaitsevahendi kohaldamise tähtaeg on mööda lastud, on ainus karistus nõude vastuvõetamatus. Õiguskaitsevahendi kohaldamise taotluse aluseks olev kohtuotsus muutub res judicata'ks.

Menetlustoimingud

Kui menetlust ei algatata määratud tähtaja jooksul, siis võidakse teatavatel juhtudel tähtaega pikendada (vt punkt 10). Kui tähtaja pikenemine ei ole võimalik, siis on menetluse algatamise õigus kaotatud.

Aegumistähtajad

Juhul kui huvitatud isik ei esita nõuet aegumistähtaja jooksul, jääb nõue jõusse kaitstud isikliku õigusliku nõudena, kuid selle nõude suhtes ei saa enam kohtusse pöörduda. Kõik selle nõudega seonduv muutub loomulikuks kohustuseks.

13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Kohtukutse

ÜlesÜles

Kui kostja ei ilmu esimesele kohtuistungile, mis toimub vastavalt kohtuistungite päevakavale, siis tehakse tavaliselt tema suhtes tagaseljaotsus. Enne kohtuotsuse lõplikuks muutumist võib kostja oma eksimuse heastamise eesmärgil ilmuda menetlusosalisena kohtuistungile. Pärast kohtuotsuse lõplikuks muutumist võib tagaseljaotsusega süüdimõistetud isik esitada kaja.

Avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses ei ole ette nähtud tagaseljaotsuse tegemist, eksimuse heastamist ega kaja esitamise võimalust. Kohtuistungile ilmumata jätnud pool võib esitada kaebuse.

Õiguskaitsevahendid

Õiguskaitsevahenditega seoses kohaldatakse tähtaegu automaatselt. Õiguskindluse suhtes on kohtud väga ranged. Siiski on ülemkohus üles näidanud paindlikkust kaebuste esitamise suhtes avalduse või hagiavaldusega algatatud menetluses. Kaebus peab sisaldama kaebuse aluseid, kuid juhul, kui otsus on tehtud, kuid pole veel kätte toimetatud, mistõttu kaebuse esitaja ei ole teadlik kohtuotsuse põhistusest, on lubatud esitada kaebuse alused hilisemas taotluses. Kaebus tuleb esitada määratud tähtaja jooksul. Ainult ühel korral on kohtu kahekordse eksimuse tõttu pikendatud tähtaega 14 päeva võrra otsuse kätteandmisest. Nimetatud juhtumi puhul ei teadnud kaebuse esitaja ega saanudki kohtu (sekretäri) eksimuse tõttu teada, millal otsus tehti, ning lisaks toimetati talle otsus teise isiku eksimuse tõttu kätte alles siis, kui kaebuse esitamise tähtaeg oli möödunud.

Kohtukutsega algatatud menetluses ei sisalda kaebust edastatav kohtukutse kaebuse aluseid; need esitatakse hiljem kohtuistungil.

Menetlustoimingud

Teatavatel asjaoludel võib taotleda menetlustoimingute tähtaja pikendamist (vt punkt 10). Kui kohus tähtaega ei pikenda, on menetluse algatamise õigus mööda lastud.

Aegumistähtajad

Aegumistähtaja möödalaskmise puhuks puuduvad õiguskaitsevahendid, välja arvatud aegumise peatumine (vt punkti 1 alapunkt d).

« Menetlustähtajad - Üldteave | Holland - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 06-03-2008

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik