Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Malta

Viimati muudetud: 08-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Malta

 

SISUKORD

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad (nt menetlustähtajad, igamis- ja aegumistähtajad, kindlaksmääratud tähtajad jne) 1.
2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 2.
3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluse tähtaegade suhtes? Viidake kehtivatele õigusaktidele. 3.
4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)? (nt toimingu, sündmuse, otsuse või kättetoimetamise kuupäeval ja/või väljakuulutamisel) 4.
5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab: 5.
a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamisekuu päev? a)
b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi? Näiteks kui isik peab tegema toimingu või talle toimetatakse kätte dokument esmaspäeval, 4. aprillil 2005. aastal ja ta peab vastama 14 päeva jooksul alates kättetoimetamisest, kas see tähendab, et ta peab vastama enne: aa) esmaspäeva, 18. aprilli (kalendripäevad) või bb) reedet, 22. aprilli 2005 (tööpäevad)? b)
c) Kui tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates? c)
d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb? d)
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine kehtib ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus? 6.
7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju? 7.
8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada? 10.
11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele? 11.
12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed? 12.
13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 13.

 

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad (nt menetlustähtajad, igamis- ja aegumistähtajad, kindlaksmääratud tähtajad jne)

Malta õiguses tuntakse järgmisi tähtaegu: menetlustähtajad, igamistähtajad, aegumistähtajad ja kohtu määratud tähtajad.

Menetlustähtajad on seaduses sätestatud tähtajad menetlustoimingute tegemiseks.

Igamistähtajad on seaduses sätestatud tähtajad toimingu tegemiseks ja neid saab katkestada.

Aegumistähtajad on seaduses sätestatud tähtajad, mida ei saa katkestada.

Kohtu määratud tähtajad on tähtajad, mille kohus määrab teatava toimingu tegemiseks.

Seaduses sätestatud menetlustähtaegu ja aegumistähtaegu ei saa pikendada. Igamistähtaegu saab katkestada ning kohtu määratud tähtaegu saab vastava taotluse korral pikendada.

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71

Malta õiguses ettenähtud puhkepäevad on järgmised:

Puhkepäevad Riigipühad
1 de enero21. september
10. veebruar 13. detsember
19. märts 31. märts
suur reede8. september
1. mai 7. juuni
29. juuni

15. august

8. detsember

25. detsember
pühapäevad

3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluse tähtaegade suhtes? Viidake kehtivatele õigusaktidele.

Tähtaegade üldsätted on kehtestatud kohtukorralduse ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Code of Organization and Civil Procedure) teises raamatus „Tsiviilkohtumenetlus” (Of The Procedure in the Courts Of Justice Of Civil Jurisdiction) (www.justice.gov.mt English).

ÜlesÜles

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)? (nt toimingu, sündmuse, otsuse või kättetoimetamise kuupäeval ja/või väljakuulutamisel)

Iga seaduses sätestatud või kohtu määratud tähtaja kulgemine algab menetlusdokumendi kättetoimetamisele või avaldamisele vahetult järgnevast päevast.

5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab:

a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamisekuu päev?

Kui seaduses sätestatud või kohtu määratud tähtaega tuleb arvutada kindlaksmääratud päevast, siis ei arvestata kõnealust päeva tähtaja hulka, ja kui tähtaega tuleb arvutada tundides, siis ei arvestata menetlusdokumendi kättetoimetamise tundi tähtaja hulka.

Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil viisil sellest, kas adressaat on dokumendi kätte saanud või toimingust teadlik? Kui jah, siis kuidas?

Menetlustähtaja algus sõltub dokumendi kättetoimetamise kinnitusest. Seaduses on siiski sätestatud ka juhud, mil tähtaja kulgemine algab teadasaamisest. Näiteks haldusasja kohtuliku läbivaatamise puhul hakkab seaduses sätestatud kuuekuuline tähtaeg, mille jooksul tuleb valitsuse vastu hagiavaldus esitada, kulgema päevast, mil isik vaidlustatavast haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama.

ÜlesÜles

b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi? Näiteks kui isik peab tegema toimingu või talle toimetatakse kätte dokument esmaspäeval, 4. aprillil 2005. aastal ja ta peab vastama 14 päeva jooksul alates kättetoimetamisest, kas see tähendab, et ta peab vastama enne: aa) esmaspäeva, 18. aprilli (kalendripäevad) või bb) reedet, 22. aprilli 2005 (tööpäevad)?

Malta menetlusõiguses kohaldatakse mõlemat liiki tähtaegu. Kui tähtaeg ei ole määratud tööpäevadena, tuleb seda arvestada kalendripäevades.

c) Kui tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates?

Tähtaegade arvutamisel on päeva pikkus kakskümmend neli tundi ning kuid ja aastaid arvutatakse vastavalt kalendrile.

d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb?

Kui ei ole sõnaselgelt teisiti sätestatud, lõpeb kahekümne nelja tunni pikkune tähtaeg järgmisel päeval registriosakonna sulgemisajal.

Näiteks kui dokument toimetati kätte 24. mail ja tähtaeg on üks päev, siis tuleb vastus esitada 25. mail enne kella 15.00, sest tsiviilkohtu registriosakonna tööpäev on 1.oktoobrist kuni 15. juunini 8.00-15.00.

Kui dokument toimetati kätte 20. juunil ja tähtaeg on samuti üks päev, tuleb vastus esitada 21. juunil enne kella 13.00, sest tsiviilkohtu registriosakonna tööpäev on 16. juunist kuni 30. septembrini 7.30-13.00.

Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul?

ÜlesÜles

Erandkorras või eranditult kohaldatava menetluse tüüpiline näide on haldusasja kohtulik läbivaatamine. Vt eespool punkti 5 punkti a.

6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine kehtib ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus?

Kui tähtaeg saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, siis pikeneb see esimese järgneva tööpäevani. Seda tähtaja pikendamist kohaldatakse kõigil juhtudel.

7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju?

Ei kohaldata.

8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu?

Ei kohaldata.

9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu?

Jah, tsiviil- ja põhiseadusasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu. Tsiviilasjas tuleb apellatsioonkaebus esitada 20 päeva jooksul kohtuotsuse tegemisest ja apellatsioonkaebuse vastuse esitamise tähtaeg on 20 tööpäeva. Põhiseadusasjade puhul on tähtaeg lühem, täpsemalt kaheksa tööpäeva apellatsioonkaebuse esitamiseks ja kuus tööpäeva apellatsioonkaebuse vastuse esitamiseks. Enne lõplikku kohtuotsust tehtud esialgse määruse edasikaebamise tähtaeg on kuus päeva määruse teatavakstegemisest. Kui esialgne määrus on tehtud kinnisel istungil, loetakse see avalikul kohtuistungil väljakuulutatuks esimesel kohtuistungil pärast määruse tegemist.

ÜlesÜles

10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada?

Pikendada saab üksnes kohtu määratud tähtaegu.

Kohtul on õigus kiireloomuliste asjade korral tähtaegu lühendada ja nõuda, et toiming tehtaks mõnel teisel päeval või tunnil või otsekohe.

11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Ei kohaldata.

12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed?

Tähtaja möödalaskmisel võivad üldiselt olla negatiivsed tagajärjed. Kohtukutsele tuleb näiteks vastata 20 päeva jooksul selle kättetoimetamisest ja kui seda tähtaega ei järgita, on tagajärjeks õiguste kaotamine kohtu ees. Käsitletakse, et kostja on oma kohustused täitmata jätnud, ning ta ei tohi kutsuda tunnistajaid ega osaleda menetluses muul viisil; ta võib kohtule esitada üksnes kirjalikke avaldusi.

13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Kohtu määratud tähtaegu, mis ei ole pikendatavad, ei saa ennistada. Kuid näiteks kostja, kes mõjuva põhjuse tõttu ei vastanud kohtukutsele selleks ettenähtud 20 päeva jooksul, võib oma kohustuse täitmatajätmist põhistada ja kohus võib anda talle loa esitada oma vastus väljaspool tähtaega.

Täiendav informatsioon

www.gov.mt English - Malti

« Menetlustähtajad - Üldteave | Malta - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 08-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik