Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Ungari

Viimati muudetud: 31-10-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Ungari

 

SISUKORD

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad: 1.
2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71. 2.
3. Millised üldsätteid kohaldatakse erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes? 3.
4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine („terminus a quo”)? 4.
4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust? 4.a)
5. Millal nimetatud tähtaja kulgemine algab: 5.
5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev? (Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil viisil sellest, kas adressaat on dokumendi kätte saanud või kas ta on sündmusest või toimingust teadlik? Kui jah, siis kuidas?) 5.a)
5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi? 5.b)
5.c) Aga kui tähtaega väljendatakse kuudes või aastates? 5.c)
5.d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb? (Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul?) 5.d)
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb siis esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine toimub ka juhul, kui tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus? 6.
7. Kui taotlus tuleb esitada kohtule, mis asub liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis sellistes eraldi asuvates üksustes elavate/asuvate isikute või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju? 7.
8. Vastupidiselt, kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse kaebuse esitamise suhtes eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas kõnealuseid tähtaegu saab pikendada? 10.
11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse toimingust kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele? 11.
12. Millised on tähtpäevade möödalaskmise tagajärjed? 12.
13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 13.

 

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad:

Soovitud õigusliku tagajärje saavutamiseks asjakohaseid menetlustoiminguid võib üldjuhul sooritada õigusaktides sätestatud konkreetsete tähtaegade jooksul. Sellised sätted kehtivad nii materiaalõiguses kui ka menetlusõiguses.

  1. Materiaalõiguse asjaomased tingimused on sätestatud osaliselt kohtumenetluse eeskirjades ning osaliselt reguleeritakse neid õigusnormidega aegumise kohta, milles on sätestatud tsiviilkohtumenetluste algatamise suhtes kohaldatavad tähtajad. Seaduse kohaselt on erandid kõnealustest piirangutest võimalikud üksnes siis, kui eesmärgiks on tagada nõuete tingimusteta täitmine (näiteks seoses varaliste nõuetega).
  2. Menetlusseadustik reguleerib menetluse käigus sooritatud toimingute kestust. Seadustikus on sätestatud üksnes erimenetluste, nt haldust (sotsiaalkindlustust) käsitlevate otsuste ümbervaatamiseks alustatud kohtumenetluste [1952. aasta III seadusega kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 330 lõige 1 ja artikli 341 lõige 1] ja laimu käsitlevate kohtumenetluste [tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 343 lõige 3] algatamise tähtajad.

Menetlustoimingud:

  • mõnda toimingut võib õiguspäraselt teostada üksnes teatava tähtaja jooksul (teatavaks tähtpäevaks). Teatavatel juhtudel on tähtaeg seaduses selgelt sätestatud, näiteks hüvitise nõude esitamine (kohustuslikud tähtajad), samas kui muudel juhtudel, näiteks puuduste kõrvaldamisel, sõltub tähtaeg kohtuotsusest (kohtu määratud tähtajad).
  • muudel juhtudel, näiteks vastunõuete [tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 147 lõige 1] või sekkumistaotluste puhul [tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 51 lõige 1], piirab toimingute sooritamist menetluskoodeks, milles viidatakse menetluse etapile.
  • teatavat liiki toiminguid võib teostada üksnes konkreetsel kuupäeval. Sellise kuupäeva sätestamine kuulub kohtu või vajadusel eksperdi pädevusse (näiteks kohtuistungid, ametialased kontrollid).

Tähtaegade arvutamise meetodid ning kõnealuste kahte liiki tähtaegade möödalaskmise õiguslikud tagajärjed on materiaalõiguses ja menetlusõiguses erinevad.

ÜlesÜles

Tähtajad materiaalõiguses

Materiaalõiguses kohaldatavad tähtajad lõpevad rangelt õigusaktides sätestatud tähtpäeval. Nende arvutamist reguleerivad 1960. aasta dekreetseaduse nr 11 artiklid 3-4.

Materiaalõigusliku tähtaja järgimata jätmine tähendab teatava õiguse kaotamist ja seda ei saa taastada põhjenduste esitamisega. Tähtaja järgimata jätmine on vabandatav üksnes materiaalõiguses sätestatud eeskirjade kohaselt.

Tähtajad menetlusõiguses

Menetlusõiguses kohaldatavaid tähtaegu reguleerib menetlusseadustik. Tähtaegu väljendatakse päevades, kuudes või aastates või viidatakse konkreetsele kuupäevale või kindlaksmääratud ajavahemikule. Tähtaja esimeseks päevaks on üldjuhul toimingu teostamise või muu tähtaja kindlaksmääramise aluseks oleva mis tahes sündmuse toimumise päev. Kui menetlustoimingu tähtaeg on määratud kohtuotsusega (parandus jne), on esimeseks päevaks otsusest teatamise päev.

Kui tähtpäev langeb laupäevale või pühapäevale, st kahele iganädalasele puhkepäevale, siis kohtupraktika kohaselt käsitletakse kõnealuseid päevi puhkepäevadena.

Menetlustähtajad võib täiendavalt jagada subjektiivseteks ja objektiivseteks tähtaegadeks. Subjektiivsed tähtajad on tähtajad, mille kulgemine algab pärast asjaomase isiku teavitamist ja mille puhul võib üldjuhul esitada tähtaja pikendamise taotluse, samas kui objektiivsed tähtajad ei sõltu sellest, kas nendest ollakse teadlik ja nende järgimata jätmise korral ei saa pikendust taotleda.

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

Puhkepäevade loetelu on sätestatud 1992. aasta XXII seadusega kehtestatud tööseadustiku artikli 125 lõikes 3:

ÜlesÜles

Vastavalt kõnealusele seadusele on puhkepäevad järgmised: 1. jaanuar, 15. märts, 2. ülestõusmispüha, 1. mai, 2. nelipüha, 20. august, 23. oktoober, 1. november ja 25. ning 26. detsember.

3. Millised üldsätteid kohaldatakse erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes?

Tsiviilmenetluste tähtaegade üldeeskirjad on sätestatud 1952. aasta III seadusega kehtestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklites 103–111.

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikul, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine („terminus a quo”)?

Tähtaegade kulgemise algust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 103 lõige 2:

„Päevades väljendatud tähtaja hulka ei kuulu tähtaja esimene päev. Esimene päev on õigustoimingu või tähtaja määratlemise aluseks oleva mis tahes muu sündmuse (nt kättetoimetamine, väljakuulutamine) toimumise päev.”

Otsuse läbivaatamise taotluse esitamise tähtaja kulgemine algab päeval, mil vaidlustatav otsus muutub lõplikuks, v.a juhul, kui tähtaja kulgemine algab otsusest teadasaamise või takistuste kõrvaldamise kuupäevast. (tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 261).

Teise astme kohtu otsusega lõplikuks muutunud otsuse vaidlustamise (uue kohtumenetluse või kohtuasja uuesti läbivaatamise taotluse esitamise) tähtaja kulgemine algab siiski asjaomasele isikule apellatsioonimenetluse otsusest teatamise päevast (päevast, mil otsus on edastatud asjaomasele isikule).

ÜlesÜles

4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust?

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus dokumentide edastamise erinevaid viise ei eristata.

5. Millal nimetatud tähtaja kulgemine algab:

5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev? (Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil viisil sellest, kas adressaat on dokumendi kätte saanud või kas ta on sündmusest või toimingust teadlik? Kui jah, siis kuidas?)

Kõnealuste tähtaegade kulgemise algust reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 103 lõige 2. Päevades väljendatud tähtaja hulka ei kuulu esimene päev, st toimingu, sündmuse või otsuse kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev. Pole oluline, kuidas saaja toimingust teada sai.

5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi?

Kõik tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtajad on väljendatud kalendripäevades. Kui aga tähtaja viimane päev langeb puhkepäevale, pikeneb tähtaeg esimese järgmise tööpäevani. Kui tähtpäeva saabumine langeb laupäevale või pühapäevale, st kahele iganädalasele puhkepäevale, siis kohtupraktika kohaselt käsitletakse kõnealuseid päevi puhkepäevadena. Seega laieneb tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 103 lõikes 4 sätestatud tingimus ka laupäevadele ja pühapäevadele.

ÜlesÜles

5.c) Aga kui tähtaega väljendatakse kuudes või aastates?

Kuudes või aastates väljendatud tähtaja kulgemine algab samuti nagu päevades väljendatud tähtaja kulgemine ja lõpeb tähtaja alguse kuupäevale vastaval päeval või kui tähtaja lõppemise kuus vastav kuupäev puudub, siis kuu viimasel päeval.

5.d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb? (Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul?)

Tähtaeg lõpeb viimase päeva lõpus; kohtule kaebuse esitamise või kohtus sooritatava menetlustoimingu tähtaeg lõpeb siiski juba tööpäeva lõpus. Kuudes või aastates väljendatud tähtaeg lõpeb tähtaja alguse kuupäevale vastavalt päeval või kui tähtaja lõppemise kuus vastav kuupäev puudub, siis kuu viimasel päeval. Erandlikud tähtpäevad puuduvad.

6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb siis esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine toimub ka juhul, kui tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus?

Üldiselt ja kõikidel juhtudel, isegi eespool nimetatud tulevikus toimuvate sündmuste puhul, kui tähtaja viimane päev on puhkepäev, saabub tähtpäev esimesel järgmisel tööpäeval. Kui tähtpäev saabub laupäeval või pühapäeval, käsitletakse kõnealuseid päevi kohtupraktika kohaselt puhkepäevadena.

7. Kui taotlus tuleb esitada kohtule, mis asub liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis sellistes eraldi asuvates üksustes elavate/asuvate isikute või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju?

8. Vastupidiselt, kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu?

Riigi geograafilisi omadusi arvesse võttes ei ole 7. ja 8. küsimus Ungari tsiviilmenetlusõiguses asjakohased.

ÜlesÜles

9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse kaebuse esitamise suhtes eritähtaegu?

Teatavate tsiviilasjade puhul eritähtaegu käsitlevad erieeskirjad puuduvad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku üldsätetes on ette nähtud konkreetsete menetlustoimingute sooritamise tähtajad, millest eri valdkondi reguleerivad seadused võivad kõrvale kalduda. Samas on tsiviilkohtumenetluse seadustiku osas, mis käsitleb teatavaid erimenetlusi, sätestatud erinevate õigusasutuste puhul seadustiku üldsätetes kehtestatud tähtaegadest erinevad tähtajad. See kehtib siiski üksnes tähtaja kestuse kohta, samas kui arvutusmeetodid on kõikide tsiviilasjade puhul samad.

10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas kõnealuseid tähtaegu saab pikendada?

Tavaliselt määrab kohus poolte kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva. Eriolukorras võib kohus menetlust kiirendada, määrates kohtusse ilmumise päeva telefoni teel või teatades sellest suuliselt kohtuistungil.

Tähtaegade lühendamise ja pikendamisega seoses tuleks eristada tähtaegu, mis kohus on kehtestanud kooskõlas asjaomaste kohustuslike sätetega, ja seaduses sätestatud kohustuslikke tähtaegu.

Kohtuotsusega toimingute sooritamiseks kehtestatud tähtaegu ei saa lühendada. Kohustuslikke tähtaegu saab lühendada üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Tsiviilkohtumenetluse seadustik lubab tähtaega lühendada ainult ühel juhul seoses kaheksapäevase tähtajaga, mille jooksul võib esitada märkusi määruse peale esitatud kaebuse suhtes [artikli 257 lõige 1].

ÜlesÜles

Tähtaegade pikendamist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikkel 104. Selle kohaselt „võib kohus enda kehtestatud tähtaega mõjuvatel põhjustel pikendada üks kord; tähtaeg koos pikendusega ei tohi olla pikem kui nelikümmend viis päeva, v.a juhul kui ekspertarvamuse esitamiseks on vajalik pikem aeg. Kohustuslikke tähtaegu võib pikendada üksnes seaduses sätestatud juhtudel. Kui tähtaja pikendamist taotleb üks menetluspool, tuleb asjaomane taotlus esitada enne tähtpäeva saabumist; kohus võib taotluse lahendada vastaspoolt ära kuulamata.”

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on seega sätestatud ka tähtaegade pikendamisega seotud kohtulikud ja kohustuslikud tähtajad. Alati kui õigusaktides on sätestatud, et otsus tuleb teha kohe, määratakse kohtulikud tähtajad kohtupraktika kohaselt nii, et need ei ole pikemad kui on vaja selleks, et asjaomane pool saaks sooritada vajaliku toimingu.

Tähtaja pikendamise taotluse lahendab kohus formaalselt (määrusega), millest teatatakse taotlejale. Kohus otsustab omal äranägemisel, kas ta soovib vastaspoolega enne taotluse lahendamist konsulteerida. Määrust ei saa edasi kaevata [tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 233 lõike 3 punkt b]; pooltel on siiski vastuväite esitamise õigus, mida nad võivad kasutada kohtuotsuse edasikaebamisel.

Kumbki pool võib esitada kohtuliku tähtaja pikendamise taotluse ainult üks kord. Kui pool ei järgi toimingu sooritamise tähtaega, kaotab ta üldjuhul toimingu sooritamise õiguse. Kõnealust ranget tagajärge saab vältida üksnes tähtaja pikendamise taotluse esitamisega.

Kohustuslikke tähtaegu võib muuta üksnes seaduses sätestatud erijuhtudel. Menetlusseadus ei sisalda ühtegi eeskirja, mis sellist pikendamist lubaks.

ÜlesÜles

11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse toimingust kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Küsimus ei ole Ungari puhul asjakohane.

12. Millised on tähtpäevade möödalaskmise tagajärjed?

Tähtpäevade möödalaskmise tagajärjed on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 105. Need on järgmised:

„Kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei tohi pooled toimingut, mille tähtpäev on mööda lastud, enam sooritada. Tähtpäeva möödalaskmise tagajärjed tulenevad automaatselt, ilma eelneva teatamiseta, v.a seaduses sätestatud juhtudel. Kui seaduse kohaselt tulenevad tähtpäeva möödalaskmise tagajärjed üksnes nendest eelneval teatamisel või vastaspoole taotlusel, võib toimingu, mille sooritamise tähtaeg on mööda lastud, sooritada teates näidatud aja jooksul või kuni taotluse esitamiseni või kuni vastava otsuse tegemiseni, kui selline taotlus esitatakse kohtuistungil. Kui toimingu sooritamist takistab üldiselt teadaolev loodusõnnetus või muu pooltest mitteolenev takistus, ei peeta seda tähtpäeva möödalaskmiseks. Tähtpäeva möödalaskmise tagajärgi ei kohaldata, kui kohtule esitatav kaebus on postitatud tähtkirjaga hiljemalt tähtaja viimasel päeval.”

Teatavad õigusnormid reguleerivad toimingute tähtaegu ilma tähtpäeva möödalaskmise õiguslikke tagajärgi sätestamata. Sellistel juhtudel määrab kohus tähtpäeva möödalaskmise tagajärjed üldeeskirju kohaldades.

ÜlesÜles

Seaduses on sätestatud mitu erandit tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 105 sätestatud üldeeskirjadest:

Viivitamist ei peeta tähtpäeva möödalaskmiseks, kui see on põhjendatud tähtaja pikendamise taotluse esitamisega [tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 109 lõige 3] või kui selle põhjuseks on üldiselt teadaolev loodusõnnetus või muu pooltest mitteolenev takistus. Viimasega seoses kehtib kriteerium „üldiselt teadaolev” mõlemal juhul. Kui tähtpäeva möödalaskmise põhjuseks ei ole üldiselt teadaolev loodusõnnetus või muu pooltest mitteolenev takistus, saab selle tagajärgi vältida üksnes tähtaja pikendamise taotluse esitamisega.

Tähtpäeva möödalaskmise teatavatel juhtudel välistab seadus asjakohaste õiguslike tagajärgede kohaldamise võimaluse (nt tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklid 288 ja 265).

Kohus võib vastaspoole nõudmisel jätta taotluse rahuldamata, kui teine poole ei täida kulude tagatise esitamise kohustust [tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 157 punkt c] või kui hageja ei ilmu esimesele kohtuistungile [tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 157 punkt d]. Kohtusse ilmumata jätmise tagajärgi kohaldatakse vastaspoole taotlusel isegi juhul, kui kohtusse ilmumata jätnud pool ei esita tõendeid esindusõiguse kohta [artikli 135 lõiked 4–5]. Sellisel juhul võib tähtaja mööda lasknud pool vea parandada kuni kohtuotsuse tegemiseni.

13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Kui pool või tema esindaja jätab kohtusse ilmumata või laseb tähtpäeva mööda endast mitteoleneval põhjusel, võib tähtaja möödalaskmise tagajärgi vältida põhjenduse esitamisega, v.a allpool loetletud juhtudel. Põhjendust ei saa esitada, kui:

ÜlesÜles

  1. põhjenduse esitamine on seadusega välistatud;
  2. tähtaja möödalaskmise tagajärgi saab vältida põhjendust esitamata või ei põhjusta tähtaja möödalaskmine mingit kohtuotsuses nimetatud kahju;
  3. pool laseb mööda uue tähtaja, mis on kehtestatud pikendamise taotluse alusel ja
  4. taotleja ei saa põhjendust esitada vara aresti alt vabastamise hagis.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt võib põhjenduse esitamisega heastada üksnes tähtpäeva möödalaskmisi, mis toimusid poolest mitteolenevatel põhjustel, st tahtmatult. Süütus tähendab süü puudumist, seega käsitletakse isegi väiksema hooletuse või ettevaatamatuse tõttu tähtpäeva möödalaskmist möödalaskmisena poole süül. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 109 lõikes 3 ettenähtud õiglase kohtuotsuse tingimuse tõttu võib vajadusel kõnealusest rangest sättest siiski erandi teha.

Tähtaja pikendamise taotluse võib esitada viieteistkümne päeva jooksul. Kõnealuse tähtaja kulgemine algab möödalastud tähtpäevast või järgimata jäetud tähtaja viimasest päevast. Kui pool või tema esindaja saab möödalaskmisest teada siiski hiljem või kui takistus kõrvaldatakse hiljem, algab pikendamise taotluse esitamise tähtaja kulgemine teadasaamise või takistuse kõrvaldamise hetkest. Pikendamise taotlust ei saa esitada pärast kolme kuu möödumist tähtaja möödalaskmisest. Pikendamise taotluses näidatakse tähtpäeva möödalaskmise põhjused ja asjaolud, mis tõendavad, et möödalaskmine toimus tahtmatult. Kui tähtpäev on mööda lastud, sooritatakse pikendamise taotluse esitamisel ka sooritamata jäänud toiming.

Pikendamise taotlus ei peata menetlust või otsuse täitmist. Kui aga on piisavalt tõenäoline, et pikendamise taotlus rahuldatakse, võib kohus vastaspoolt ära kuulamata teha ametiülesande korras määruse menetluse või otsuse täitmise peatamise kohta.

Pikendamise taotluse lahendab kohus, kes asja tähtaja möödalaskmise ajal menetles, või apellatsioonkaebuse esitamise tähtpäeva möödalaskmisel teise astme kohus. Kui kohus pikendamise taotluse rahuldab, käsitletakse, et tähtpäeva möödalasknud poole sooritatud toiming on sooritatud möödalastud tähtaja jooksul, ning toimumata jäänud kohtuistungile määratakse uus sobiv kuupäev. Samuti lahendatakse küsimus, kas kohtusse ilmumata jätmise tõttu tehtud otsus tuleks peatada või täielikult või osaliselt tühistada, sõltuvalt uuesti toimuva kohtuistungi tulemusest.

« Menetlustähtajad - Üldteave | Ungari - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 31-10-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik