Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Saksamaa

Viimati muudetud: 05-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Saksamaa

 

SISUKORD

1. Määratlege teie liikmesriigis tsiviilasjades kohaldatavad tähtajad, näiteks menetlustähtajad, igamis- ja aegumistähtajad, eelnevalt kindlaksmääratud tähtajad jne 1.
2. Teie riigi õigusaktides sätestatud puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 2.
3. Milliseid tsiviilmenetluse tähtaegu reguleerivaid üldsätteid kohaldatakse teie riigis? Viidake tsiviilasjades kohaldatavatele õigusaktidele. 3.
4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama enne tähtaja lõppemist, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (dies a quo)? 4.
4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust? 4.a)
5.
5.a) Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil viisil sellest, kas adressaat on dokumendi kätte saanud või kas ta on sündmusest või toimingust teadlik. Kui jah, siis kuidas? 5.a)
5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi? 5.b)
5.c) Millal väljendatakse tähtaega kuudes või aastates? 5.c)
5.d) Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul? 5.d)
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb siis esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine toimub ka juhul, kui tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus 6.
7. Kui taotlus tuleb esitada kohtule, mis asub liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis sellistes eraldi asuvates üksustes elavate/asuvate isikute või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju? 7.
8. Vastupidiselt, kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse kaebuse esitamise suhtes eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas kõnealuseid tähtaegu saab pikendada? 10.
11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse toimingust kohas, mille elanike suhtes seesugust pikendamist ei kohaldata, kas ta siis kaotab õiguse tähtaja pikendamisele? 11.
12. Millised on tähtpäevade möödalaskmise tagajärjed? 12.
13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 13.

 

1. Määratlege teie liikmesriigis tsiviilasjades kohaldatavad tähtajad, näiteks menetlustähtajad, igamis- ja aegumistähtajad, eelnevalt kindlaksmääratud tähtajad jne

a) Menetlustähtajad

Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadustiku (ZPO) artiklites 214-229 on sätestatud kohtumenetluste tähtaegade üldeeskirjad, konkreetseid tähtaegu reguleerivad sätted sisalduvad ZPO asjaomastes artiklites.

Üldjuhul eristatakse „tegelikke” tähtaegu (eigentliche Fristen), st tähtaegu, mille jooksul menetlusosalised võivad sooritada toimingu või formaalsuse või peavad seda tegema (et mitte õigusi kaotada), ning nn „mittetegelikke” tähtaegu (uneigentliche Fristen), mille jooksul kohus peab seaduse kohaselt sooritama teatavad ametlikud toimingud.

Tegelikud tähtajad on sätestatud seaduses või määratud kohtu äranägemisel. Seaduses sätestatud tähtaegade hulka kuulub ZPO artikli 224 lõikes 2 sätestatud „siduv tähtaeg” (Notfristen), mille pikkus on ZPO-s kindlaks määratud ning mida ei või lühendada ega pikendada.

Poolte kokkuleppel võib lühendada kohtu määratud või seaduses sätestatud tähtaegu, kuid mitte siduvaid tähtaegu või mittetegelikke tähtaegu. Seejuures ei tohi siiski ületada piiranguid. Põhimõtteliselt võib kohus enda poolt määratud tähtaega pikendada või lühendada, kuid seaduses sätestatud tähtaegu võib muuta üksnes vastava õigusnormi olemasolul ning kui poolel on selleks mõjuvad põhjused.

Tsiviilkohtumenetluse pooltele on olulised järgmised tähtajad:

a) Maksekäsu menetlus

Vastavalt ZPO artikli 692 lõikele 2 võib maksekäsu menetluses esitada maksekäsundi suhtes vastuväite ja vastavalt ZPO artiklitele 700 ja 339 tuleb kaebus täitmismääruse peale esitada kahe nädala jooksul.

ÜlesÜles

b) Uurimismenetlus
  1. ZPO artiklis 132 on sätestatud üldreegel, mille kohaselt võistlevas menetluses toimuva kohtuistungi ettevalmistamise tagamiseks tuleb ettevalmistavad menetlusdokumendid esitada kohtule õigeaegselt, et need saaks edastada teisele poolele vähemalt üks nädal enne kohtuistungi toimumist.
  2. Kui kohtunik määrab eelistungi toimumise kuupäeva, peab ta ZPO artikli 275 lõike 1 ja artikli 277 kohaselt jätma kostjale vähemalt kaks nädalat vastamiseks. Kui kohtunik algatab kirjaliku eelotsusemenetluse, antakse kostjale ZPO artikli 276 lõike 1 kohaselt kahe nädala pikkune siduv tähtaeg, mille jooksul ta peab teatama, kas ta kavatseb hagile vastu vaielda, ZPO artikli 276 lõike 2 kohaselt jätab kohus talle lisaks vähemalt kaks nädalat vastuväite esitamiseks.
  3. Kui kostja ei teata ettenähtud tähtaja jooksul kavatsusest hagile vastu vaielda, võib hageja ZPO artikli 331 kohaselt taotleda tagaseljaotsuse tegemist. Kohus teeb tagaseljaotsuse ka juhul, kui hageja või kostja ei ilmu kohtuistungile või jätab vastuväite esitamata. Vastavalt ZPO artiklitele 338 ja 339 on poolel, kelle suhtes tagaseljaotsus tehti, aega kaja esitamiseks kaks nädalat alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kui kaja on vastuvõetav (ja mis kõige olulisem, esitatud ettenähtud tähtaja jooksul), taastatakse menetlus tagaseljaotsusele eelnenud etapis.
  4. Vastavalt ZPO artiklile 517 tuleb apellatsioonkaebus esitada ühe kuu jooksul, samas kui ZPO artikli 520 kohaselt võib apellatsioonkaebuse toetuseks esitada väiteid kahe kuu jooksul. Mõlemad tähtajad algavad täieliku kohtuotsuse kättetoimetamisest või hiljemalt viis kuud pärast kohtuotsuse väljakuulutamist. Kohus määrab apellatsioonkaebusele vastamiseks vähemalt kahe nädala pikkuse tähtaja.
  5. Kui apellatsioonikohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, võib ZPO artikli 544 lõigete 1 ja 2 kohaselt kuu aja jooksul täieliku kohtuotsuse kättetoimetamisest esitada menetluse uuendamise taotluse.
  6. ZPO artiklis 548 apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud kuu on samuti siduv tähtaeg, samas kui ZPO artikli 551 kohaselt võib väiteid apellatsioonkaebuse toetuseks esitada kahe kuu jooksul. Mõlemad tähtajad algavad täieliku kohtuotsuse kättetoimetamisest või hiljemalt viis kuud pärast kohtuotsuse väljakuulutamist.
  7. Vastavalt ZPO artikli 569 peab kohese kaebuse kohtuotsuse peale esitama kahe nädala jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest ning mitte hiljem kui viis kuud ja kaks nädalat selle väljakuulutamisest. Kaebused õigusküsimustes, mis võivad põhineda üksnes õiguste rikkumisel, tuleb vastavalt ZPO artikli 575 lõikele 1 esitada ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, samas kui ZPO artikli 575 lõike 2 kohaselt tuleb väited esitada järgneva kuu jooksul.
  8. Kui pool ei järgi ZPO artikli 233 sätestatud menetlusnõudeid (nt siduvat tähtaega või kaebuse väidete esitamise tähtaega) temast mitteolenevatel põhjustel, võib pool taotleda tähtaja ennistamist (restitutio in integrum). ZPO artikli 234 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb taotlus esitada kahe nädala jooksul takistavate asjaolude kõrvaldamisest.

2. Teie riigi õigusaktides sätestatud puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71

  • Uusaasta: 1. jaanuar
  • Kolmekuningapäev: 6. jaanuar (ainult Baden-Württembergis, Baieris ja Saksi-Anhaltis)
  • Suur reede: liikuv püha, märtsi lõpus või aprilli alguses
  • Esimene ülestõusmispüha: liikuv püha, märtsi lõpus või aprilli alguses
  • Teine ülestõusmispüha: liikuv püha, märtsi lõpus või aprilli alguses
  • 1. mai/kevadpüha
  • Taevaminemispüha: liikuv püha, mais
  • Esimene suvistepüha: liikuv püha, mais
  • Teine suvistepüha: liikuv püha, mais
  • Issanda ihu püha: liikuv püha, mai lõpust kuni juuni keskpaigani (ainult Baden-Württembergis, Baieris, Hessenis, Nordrhein-Westfalenis, Rheinland-Pfalzis, Saarimaal, Saksimaal ja Tüüringis)
  • Rukkimaarjapäev: 15. august (ainult Baieris ja Saarimaal)
  • Saksamaa ühtsuse päev: 3. oktoober
  • Reformatsioonipäev: 31. oktoober (ainult Brandenburgis, Mecklenburg-Vorpommernis, Saksimaal, Saksi-Anhaltis ja Tüüringis)
  • Kõikide pühakute päev: 1. november (ainult Baden-Württembergis, Baieris, Nordrhein-Westfalenis, Rheinland-Pfalzis ja Saarimaal)
  • Patukahetsuspäev: liikuv püha, novembri keskpaigast novembri lõpuni (ainult Saksimaal)
  • Esimene jõulupüha: 25. detsember
  • Teine jõulupüha: 26. detsember.

3. Milliseid tsiviilmenetluse tähtaegu reguleerivaid üldsätteid kohaldatakse teie riigis? Viidake tsiviilasjades kohaldatavatele õigusaktidele.

ZPO artiklis 222 on sätestatud, et kõik kohtumenetluse tähtajad tuleb arvutada vastavalt tsiviilseadustiku artiklites 187-193 sätestatud eeskirjadele.

ÜlesÜles

Tähtaegade arvutamise üksikasjade kohta vt vastused 5. ja 6. küsimusele.

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama enne tähtaja lõppemist, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (dies a quo)?

Kui küsimus on seotud toimingu sooritamisega tähtaja jooksul ning tähtaja järgimisega, on vastus järgmine:

Menetlustähtaega on järgitud, kui toiming või formaalsus on sooritatud tähtaja viimase päeva lõpuks, st reeglina edastatakse dokument kohtule ettenähtud aja jooksul. Otsustav on päev, mil dokument jõuab kohtusse, mitte selle saatmise päev. Lubatud tähtaja võib siiski täielikult ära kasutada, st kuni viimase päeva lõpuni, isegi kui on ebatõenäoline, et keegi tegelikult sel ajal dokumenti näeb.

Kui küsimuse eesmärk on kindlaks teha, kuidas algab tähtaja kulgemine, on vastus järgmine:

Kui tähtaja alguse jaoks on määrav sündmus või päeva kulgu langev ajahetk, siis tsiviilseadustiku artikli 187 kohaselt tähtaja arvutamisel seda päeva ei arvestata.

4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust?

Ei. Kui tähtaja kulgemine algab kättetoimetamise hetkest (vt vastus 5. küsimusele), ei ole kättetoimetamise viis oluline. Dokumendid on kätte toimetatud hetkel, mil need antakse saajale üle (ZPO artikkel 177) või ZPO artiklites 178, 180 ja 181 loetletud muul viisil (nt andes üle täiskasvanud pereliikmele või pannes kirjakasti).

ÜlesÜles

5.

5.a) Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil viisil sellest, kas adressaat on dokumendi kätte saanud või kas ta on sündmusest või toimingust teadlik. Kui jah, siis kuidas?

Kui tähtaja kulgemine algab dokumentide kättetoimetamise hetkest (vt vastus 5. küsimusele), tuleb kindlaks teha, kas dokumendid on tegelikult kätte toimetatud. Dokumentide muul viisil kättetoimetamisel ei ole määrav asjaolu, kas saaja on tegelikult dokumendid kätte saanud. Otsustavaks asjaoluks on, et kättetoimetamise aadress on (ikka veel) dokumentide adressaadi kodune või töökoha aadress.

Kui saaja ei ole menetlusest teadlik ning ei saa seetõttu otsust edasi kaevata, võib ta teatavatel asjaoludel taotleda tähtaja ennistamist (vt vastus 13. küsimusele). Tähtaja kulgemise tegeliku alguse kohta vt vastus küsimusele 5d).

5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi?

Näiteks, kui isik peab teostama toimingu või talle toimetatakse kätte dokument esmaspäeval, 4. aprillil 2005. aastal ning ta peab vastama 14 päeva jooksul alates kättetoimetamisest, kas see tähendab, et ta peab vastama enne:

  1. esmaspäeva, 18. aprilli (kalendripäevad) või
  2. reedet, 22. aprilli (tööpäevad)?

Nimetatud päevade arv tähendab ainult kalendripäevi, mitte tööpäevi. Eespool toodud näites lõpeb tähtaeg 18. aprillil, mitte 22. aprillil. Kui tähtaeg lõpeb pühapäeval, laupäeval või üldiselt tunnustatud riigipühal, pikeneb tähtaeg järgmise tööpäevani (kui näiteks 18. aprill oleks laupäev, lõpeks tähtaeg esmaspäeval, 20. aprillil).

ÜlesÜles

5.c) Millal väljendatakse tähtaega kuudes või aastates?

Kui tähtaega ei arvutata tähtaja alguse kindlaks määranud sündmuse või ajahetke kuupäevast, vaid see on väljendatud kuudes või aastates, lõpeb tähtaeg viimase nädala või kuu selle päeva lõpus, mis nimeliselt või arvuliselt vastab sündmuse toimumise või ajahetke alguse päevale. Kui tähtaja kulgemise alguse määramisel on otsustavaks hetkeks päeva algus, lõpeb tähtaeg viimase nädala või kuu selle päeva lõpus, mida on nimetatud või mis on tähtaja kulgemise alguseks.

Kui tähtaja möödumise kuus ei ole kuudes väljendatud tähtaja viimasele päevale vastavat päeva, lõpeb tähtaeg kuu viimasel päeval (nt algab tähtaeg 30. jaanuaril ja lõpeb 28. veebruaril).

5.d) Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul?

Üldjuhul algab tähtaja kulgemine dokumentide, millele tuleb vastata, või otsuse, mida saab edasi kaevata, kättetoimetamisest (vt näiteks ZPO artikli 276 lõike 1 punkt 1, artikli 329 lõike 2 punkt 2 või artikli 339 lõige 1). Samuti on ZPO artiklites 517, 548 ja artikli 569 lõike 1 punktis 2 sätestatud, et vaidlusavalduste, apellatsioonkaebuste või kaebuste esitamise tähtaja kulgemine algab otsuse kättetoimetamisest; kui dokument jäetakse kätte toimetamata või ei toimetata kätte nõuetekohaselt ja olukorda ei lahendata ZPO artikli 189 tähenduses, algab tähtaja kulgemine viis kuud pärast otsuse väljakuulutamist. Seega asendab viiekuuline ajavahemik dokumentide kättetoimetamise. ZPO artikli 544 lõike 1 punktis 2 on sätestatud sama tingimus menetluse uuendamise taotluse esitamiseks, kuid nimetatud juhul ei jõustu muul viisil kättetoimetamine enne kuue kuu möödumist.

ÜlesÜles

Tähtaja kulgemise algus on erinev õiguskaitsevahendite kasutamise puhul, mis võivad erandjuhul kohtuotsuse tühistada:

  • Tähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaeg hakkab kulgema takistuse kõrvaldamise päeval (ZPO artikli 234 lõige 2);
  • ZPO artiklis 321a ette nähtud ärakuulamisõiguse rikkumist käsitlevate taotluste esitamise tähtaeg hakkab kulgema ajast, mil sai teatavaks, et toimunud on ärakuulamisõiguste rikkumine (ZPO artikli 321a lõike 2 punkt 1);
  • Menetluse tühistamise või taastamise tähtaeg (ZPO artikli 578 ja järgnevad) hakkab kulgema päeval, mil poolele saavad teatavaks kohtuotsuse vaidlustamise alused, kuid mitte enne, kui kohtuotsus on jõustunud (ZPO artikli 586 lõike 2 punkt 1).

Väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse tühistamiseks kohtuotsuse tegemise taotluse esitamise tähtaeg (ZPO artikli 946 ja järgnevad) hakkab kulgema päevast, mil taotleja sai teada tema pakkumise tagasilükkamise otsusest (ZPO artikli 958 lõike 1 punkt 2).

6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb siis esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine toimub ka juhul, kui tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus

Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, siis seda päeva arvesse ei võeta ning tähtpäev saabub järgmisel tööpäeval.

7. Kui taotlus tuleb esitada kohtule, mis asub liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis sellistes eraldi asuvates üksustes elavate/asuvate isikute või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju?

Kuna Saksamaal sellised üksused puuduvad, siis puudub vajadus erieeskirjade järele. Seetõttu ei ole Saksamaa tsiviilkohtumenetluse seadustikus ette nähtud tähtaja pikendamine isikute puhul, kes elavad kohtu tööpiirkonnast kaugel. ZPO artikli 141 lõike 1 kohaselt võib kohus siiski mitte nõuda poole isiklikku kohalolekut, kui see ei ole mõistlik tema elukoha ja kohtu asukoha vahelise „pika vahemaa” tõttu. Võttes arvesse tänapäeva üldiselt häid transpordivõimalusi, ei peeta mitmesaja kilomeetrist vahemaad „pikaks”; iga juhtumit tuleb siiski sisuliselt hinnata ning oluliseks võib osutuda näiteks poole tervislik seisund.

ÜlesÜles

8. Vastupidiselt, kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu?

Vt vastus 7. küsimusele.

9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse kaebuse esitamise suhtes eritähtaegu?

Saksa tsiviilseadustikus ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud näiteks järgmised tähtajad:

  1. ZPO artikli 957 lõike 2 ja artikli 958 kohaselt peab kohtuotsuse tühistamise hagi esitama ühe kuu jooksul.
  2. ZPO artikli 1059 lõike 3 kohaselt võib vahekohtu otsuse vaidlustada tühistamistaotlusega, mis esitatakse kohtule kolme kuu jooksul otsuse kättesaamisest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
  3. ZPO artikli 586 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud ühekuuline siduv tähtaeg alates päevast, mil poolele said teatavaks tühistamishagi või täitmisele pööratava lõpliku kohtuotsusega lõpetatud menetluse taastamist käsitleva kohtuotsuse tühistamise alused.
  4. Samuti võib kohus määrata hagi esitamise tähtaja artikli 494a lõikes 1 (sõltumatu tõendite kogumise menetlus) ja artikli 926 lõikes 1 (vahistamine) sätestatud juhtudel.
  5. Kui üürnik ei nõustu üüri suurendamisega kahe kuu möödudes taotluse saamisest, annab tsiviilseadustiku artikli 558b lõige 2 üürileandjale õiguse esitada loataotlus järgmise kolme kuu jooksul.
  6. Kui töötaja taotleb töölt vabastamise otsuse tühistamist, võib ta töölt vabastamise õiguspärasust käsitleva seaduse artikli 4 lõike 1 kohaselt esitada kolme nädala jooksul hagi töökohtusse. Kui ta kõnealusest tähtajast kinni ei pea, käsitletakse, et töölt vabastamine oli seaduslik.

10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas kõnealuseid tähtaegu saab pikendada?

Peamiselt määrab kohtusse ilmumise aja ja kuupäeva kohus, kuigi tema kaalutlusõigust piirab kohustus kiirendada menetlust ning määrata laupäev, pühapäev või riigipüha kohtusse ilmumise päevaks ainult erakorralisel juhul.

ÜlesÜles

Kohtuasjades, kus kohalolek on kohustuslik, tuleb kohtukutse väljastada vähemalt üks nädal enne kohtuistungit. Teistel juhtudel on etteteatamise aeg kolm päeva, kõnealuseid tähtaegu võib ühe poole taotlusel lühendada, kui teised pooled sellega nõustuvad.

ZPO artikli 141 lõike 1 kohaselt nõuab kohus mõlemalt poolelt suulisel menetlusel osalemist, kui see on kohtuasja asjaolude väljaselgitamiseks vajalik. Kui tegemist on pika vahemaaga, võib kohus siiski loobuda isiku kohaloleku nõudest, kui on ebamõistlik eeldada poolelt kaugele sõitmist (vt 8. küsimus) või ilmnevad muud olulised põhjused. „Muud olulised põhjused” ZPO artikli 141 lõike 1 tähenduses on poole jaoks olulised põhjused, sh näiteks haigus, kavandatud puhkus, ületunnitöö või teise poolega kokkupuutest tõenäoliselt tuleneda võivad psühholoogilised probleemid.

Lisaks on ZPO artikli 227 lõikes 1 sätestatud, et kohus peab suulisele arutamisele ilmumise aja edasi lükkama või tühistama, kui pool esitab taotluse, milles on ära näidatud „olulised põhjused”. Kõnealuse sättega seoses ei loeta oluliseks põhjuseks asjaolu, et pool jättis mõjuva põhjuseta kohtusse ilmumata või jättis põhjendamatult ettevalmistused tegemata. Olulisteks põhjusteks on teate tähtaegadest kinni pidamata jätmine kohtukutsete väljastamisel, vajalik kaitsja väljavahetamine, tunnistaja, seadusjärgse esindaja või poole haigus või kui pool ei saa kohtusse ilmuda lähisugulase surma tõttu. Kohus võib nõuda edasilükkamise taotluse oluliste põhjuste tõendamist ning kõnealuseid põhjuseid tuleb uurida seda kriitilisemalt, mida lähemal määratud kuupäevale taotlus esitati. Isegi kui kohtu puhkused on tühistatud, võimaldab ZPO artikli 227 lõige 3 ikkagi olla paindlikum, kui pool taotleb edasilükkamist ajavahemikus 1. juuli kuni 31. august.

ÜlesÜles

11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse toimingust kohas, mille elanike suhtes seesugust pikendamist ei kohaldata, kas ta siis kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Kuigi kaugel elavate poolte tähtaegade pikendamise eeskirjad puuduvad, tunnistab Saksa õigussüsteem, et mujal võivad kõnealused sätted olemas olla.

12. Millised on tähtpäevade möödalaskmise tagajärjed?

Tähtpäeva möödalaskmisel võivad olla erinevad õiguslikud tagajärjed, näiteks:

  1. ZPO artikli 296 lõike 1 kohaselt võetakse pärast tähtaja möödumist esitatud väited vastu üksnes siis, kui kohus on veendunud, et nende vastuvõtmine ei lükka edasi vaidluses otsuse tegemist või kui pool esitab piisavad põhjendused nende esitamisega viivitamise kohta. Kõnealuse sätte kohaselt tagasilükatud väiteid ei või esitada apellatsioonikohtule (ZPO artikli 531 lõige 1).
  2. Kui kostja ei teata ZPO artikli 276 ettenähtud kirjaliku eelmenetluse käigus kahe nädala jooksul hagiavalduse kättetoimetamisest, et ta on valmis hagiavaldusele vastu vaidlema, tehakse tema suhtes pärast hagejalt taotluse saamist tagaseljaotsus (ZPO artikli 276 lõike 1 punkt 1, artikli 276 lõige 2, artikli 331 lõige 3).
  3. Kui võlgnik laseb maksekäsu edasikaebamise tähtaja mööda maksekäsu menetluse ajal (ZPO artikli 692 lõike 1 punkt 3 ja artikli 694), tehakse pärast võlausaldaja taotluse saamist täitmismäärus (ZPO artikli 699 lõike 1 punkt 1).
  4. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja järgimata jätmisel muutub otsus õiguslikult siduvaks (ZPO artikli 705). See kehtib ka tagaseljaotsuse või täitmismääruse peale vastuväite esitamise tähtaja järgimata jätmise korral. (Tehniliselt ei ole vastuväide apellatsioonkaebus, kuna seda uurib sama kohus, mitte kõrgema astme kohus).
    Vaidlusavalduse, apellatsioonkaebuse või järgneva kaebuse põhjenduste esitamise tähtaja järgimata jätmisel jäetakse kaebus vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata (vt ZPO artikli 522 lõige 1, artikli 552 lõige 1, artikli 577 lõige 1).
  5. Sama kehtib ka menetluse uuendamise taotluse puhul (ZPO artikli 544 lõige 2).

13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Tähtaja lõppemisel on poolel seoses 12. küsimuse vastuses nimetatud tagajärgedega võimalik kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid:

  1. Juhtudel, mida reguleerib ZPO artikli 296 lõige 1, on poolel võimalik viivitust vabandada (vt eespool). Sellisel juhul võib kohus nõuda, et pool selgitaks, miks tähtaja järgimata jätmine ei olnud tema süü. Kui selgitus on vastuvõetav, võib kohus hilinenud väiteid arvesse võtta.
  2. Pool, kelle suhtes on tehtud tagaseljaotsus, võib otsuse edasi kaevata (ZPO artikli 338). Kui apellatsioonkaebus on vastuvõetav, st esitatud nõuetekohases vormis ja ettenähtud tähtaja jooksul (ZPO artiklid 339 ja 340), ning põhjendatud, taastatakse menetlus tähtaja möödalaskmisele eelnenud etapis (ZPO artikkel342).
  3. Samuti võib edasi kaevata täitmismääruse, mis on tehtud seoses maksekäsu menetlusega, sest ZPO artikli 700 kohaselt on täitmismäärus samaväärne tagaseljaotsusega.
  4. Apellatsioonkaebuste ja vastuväidete esitamise tähtaeg on nn siduv tähtaeg. Kui pool ei saa siduvat tähtaega järgida, võib ta taotleda tähtaja ennistamist (ZPO artiklid 233 ja järgnevad). Seda tuleb teha nõuetekohases vormis ja ettenähtud tähtaja piires (ZPO artikkel 234 ja artikli 236 lõige 1). Tähtaja möödalaskmise asjaolusid tuleb selgitada ning need peavad olema vastuvõetavad (ZPO artikli 236 lõige 2). Sooritamata menetlustoimingud, nt apellatsioonkaebuse esitamine, tuleb sooritada taotlusperioodi jooksul.
  5. Tähtaja ennistamist on võimalik taotleda ka siis, kui vaidlusavalduse, apellatsioonkaebuse või järgneva kaebuse põhjenduste esitamise tähtaeg on möödunud.

« Menetlustähtajad - Üldteave | Saksamaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 05-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik