Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Prantsusmaa

Viimati muudetud: 07-04-2009
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Prantsusmaa

 

SISUKORD

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad 1.
2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 2.
3. Millised üldsätted kehtivad tsiviil- ja kaubandusõiguses kohaldatavate tähtaegade suhtes? 3.
4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)? 4.
a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust? a)
5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab: 5.
a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev? a)
b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis tähendab nimetatud päevade arv kalendripäevi või ainult tööpäevi? b)
c) Kui selline tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates? c)
d) Millal nimetatud tähtaeg lõppeb? d)
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas siis pikendab see tähtaega esimese järgneva tööpäevani? 6.
7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute puhul või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju? 7.
8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas siis isikute puhul, kes ei ela/asu nimetatud üksustes, või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada? 10.
11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele? 11.
12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed? 12.
13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 13.

 

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad

Lisaks menetlustähtaegadele on Prantsuse õiguses sätestatud ka aegumis- ja igamistähtajad.

Igamistähtaeg (délai de prescription) on tähtaeg, mille lõppedes võib isik omandada tegeliku õiguse (sel juhul on tegemist omandava ehk positiivse igamisega) või õiguse omanik, kes ei ole oma õigust kasutanud, sellest ilma jääda (kustutav ehk negatiivne igamine). Igamistähtaega saab peatada või katkestada.

Aegumistähtaeg (délai de forclusion) piirab toimingu sooritamise õiguse kestust. See vastab tavaõiguse mõistele „toimingu sooritamise tähtaeg”. Aegumistähtaega ei saa peatada. Tavaliselt ei saa seda ka katkestada. Prantsuse tsiviilseadustiku artikli 2244 kohaselt saab seda siiski katkestada teatavate toimingutega (nt menetlusdokumendi kättetoimetamine, maksekorralduse tegemine või arest).

Menetlustähtajad on tähtajad, mida kohaldatakse kohtutoimingute suhtes, kui kohus on asja menetlusse võtnud. Osa menetlustähtaegu on sätestatud seaduses, osa määrab kohus. Erinevalt aegumistähtaegadest ei kustu menetlustähtaegade möödalaskmisel toimingu sooritamise õigus. Menetlustähtaegu ei saa katkestada ega peatada.

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71

Kehtivates õigusaktides käsitatakse puhkepäevadena järgmisi päevi:

  • pühapäevad;
  • 1. jaanuar;
  • ülestõusmispühade 2. püha;
  • 1. mai;
  • 8. mai;
  • taevaminemispüha;
  • nelipühade 2. püha;
  • 14. juuli;
  • Maarja uinumispüha (15. august);
  • kõikide pühakute päev (1. november);
  • 11. november;
  • esimene jõulupüha (25. detsember).

Mitmes Prantsuse departemangus ja territoriaalühenduses (collectivités territoriales) on kehtestatud orjuse kaotamise pühad: Guadeloupe'is 27. mai, Guajaanas 10. juuni, Martinique'il 22. mai, Réunionil 20. detsember ja Mayotte'il 27. aprill.

ÜlesÜles

Alsace-Moselle'i departemangudes on teine jõulupüha ja suur reede riigipühad.

3. Millised üldsätted kehtivad tsiviil- ja kaubandusõiguses kohaldatavate tähtaegade suhtes?

Tsiviilseadustiku artikli 2262 kohaselt on üldine igamistähtaja pikkus 30 aastat. Sellest reeglist on siiski palju erandeid, näiteks lepinguvälise tsiviilvastutuse nõuete puhul on igamistähtaeg kümme aastat alates kahju või tervisekahju tekkest või süvenemisest.

Käimas on aga tsiviilasjade igamistähtaja seaduse reform. Senatis (kuid mitte veel Rahvusassamblees) vastuvõetud seaduseelnõu kohaselt vähendataks kustutava/negatiivse igamise tähtaega viie aastani.

Aegumis- ja menetlustähtaegade pikkus sõltub asjast ja menetlusest.

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)?

Kui tegemist on menetlustähtaegadega, siis vastavalt uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 640 algab toimingu või formaalsuse sooritamise tähtaeg selle kulgemise alguseks oleva toimingu, sündmuse, otsuse või teate kuupäevast.

Kõnealune reegel kehtib vastavalt erisätetele ka aegumis- ja igamistähtaegade suhtes. Tsiviilseadustiku artikli 2270-1 kohaselt aeguvad lepinguvälise tsiviilvastutuse nõuded kümne aasta möödudes kahju või tervisekahju tekkest või süvenemisest.

a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust?

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 653 kohaselt on juhul, kui menetlusdokumendi toimetab kätte kohtutäitur, dokumendi kättetoimetamise kuupäevaks kuupäev, mil dokument isikule tema alalises asukohas või elukohas kätte toimetatakse, või kuupäev, mil kohtutäitur koostab protokolli adressaadi leidmiseks järgitud menetluste kohta.

ÜlesÜles

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklite 668 ja 669 kohaselt on menetlusdokumendi posti teel kättetoimetamise korral kättetoimetamise kuupäev toimingu sooritaja jaoks dokumendi postitamise kuupäev ja adressaadi jaoks dokumendi kättesaamise kuupäev. Posti teel saadetud dokumendi postitamise kuupäev on lähtepostkontori postitempli kuupäev. Dokumendi kättesaamise kuupäev on vastuvõtuteatise või allkirja andmise kuupäev. Tähitud kirjaga ja väljastusteatega saadetud dokumendi kättesaamise kuupäev on kuupäev, mil postiteenuse osutaja adressaadile kättetoimetatava kirja templiga varustab.

Erandina kõnealustest sätetest on uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 647-1 sätestatud, et ülemereterritooriumidel, Uus-Kaledoonias ja välismaal on dokumendi kättetoimetamise kuupäev toimingu sooritaja jaoks kuupäev, mil kohtutäitur või registriosakond dokumendi edastab, muul juhul aga kuupäev, mil asjaomane prokuratuur dokumendi kätte saab.

5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab:

a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev?

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 641 kohaselt ei arvestata juhul, kui tähtaeg on väljendatud päevades, selle alguseks oleva toimingu, sündmuse, otsuse või teate päeva tähtaja hulka.

Dokumendi edastamise viis ei mõjuta tähtaja kulgemise algust. Kui dokumenti ei ole isikule kätte toimetatud, on tähtaja kulgemise algust siiski võimalik teatavate sätete alusel edasi lükata kuni päevani, mil dokumendid isikule kätte toimetatakse või mil dokumendi alusel täitemeetmeid võetakse.

ÜlesÜles

b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis tähendab nimetatud päevade arv kalendripäevi või ainult tööpäevi?

Näiteks kui isik peab tegema toimingu või talle toimetatakse kätte dokument esmaspäeval, 4. aprillil 2005. aastal ja ta peab vastama 14 päeva jooksul alates kättetoimetamisest, kas see tähendab, et ta peab vastama enne:

  1. esmaspäeva, 18. aprilli (kalendripäevad) või
  2. reedet, 22. aprilli 2005 (tööpäevad)?

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 642 kohaselt pikendatakse tähtaega, mis lõppeks muidu laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kuni järgmise tööpäevani.

Järelikult kulgeb tähtaeg ka pühapäevadel ja riigipühadel, kuid seda pikendatakse, kui see lõppeks muidu laupäeval, pühapäeval või riigipühal.

c) Kui selline tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates?

Vastavalt uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 641 lõppeb tähtaeg, mis on väljendatud kuudes või aastates, viimase kuu või aasta sellel kuupäeval, mis vastab tähtaja kulgemise alguseks olnud toimingu, sündmuse, otsuse või teate kuupäevale. Kui asjaomases kuus ei ole sellist kuupäeva, lõppeb tähtaeg kuu viimasel päeval.

Kui tähtaeg on väljendatud kuudes ja päevades, arvutatakse kõigepealt kuid ja siis päevi.

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 642 sätestatud reeglit (vt eelmine küsimus) kohaldatakse iga tähtaja suhtes, olenemata sellest, kas see on väljendatud päevades, kuudes või aastates.

d) Millal nimetatud tähtaeg lõppeb?

Nagu eespool selgitatud, lõppevad kõik tähtajad uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 642 kohaselt viimase päeva keskööl, välja arvatud juhul, kui neid pikendatakse, kuna tähtaeg lõppeks muidu laupäeval, pühapäeval või riigipühal.

ÜlesÜles

Nagu eespool öeldud, hakkab tähtaeg kulgema selle alguseks oleva toimingu, sündmuse, otsuse või teate kuupäevast.

6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas siis pikendab see tähtaega esimese järgneva tööpäevani?

Nagu eespool öeldud, pikendatakse tähtaega, mis lõppeks muidu laupäeval, pühapäeval või riigipühal, järgmise tööpäevani.

Tähtaja algus peab olema kindlaks määratud või kindlaks määratav. Kohus võib seda vajaduse korral kontrollida. Sellest tulenevalt kohaldatakse tähtaja pikendamist järgmise tööpäevani kõigil juhtudel ja kõigi menetluste puhul.

7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute puhul või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju?

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 643 kohaselt pikendatakse juhul, kui hagiavaldus esitatakse Prantsusmaa põhiterritooriumil asuvasse kohtusse, kohtusse ilmumise ning apellatsioonkaebuse, kaja, teistmisavalduse ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega:

  • ühe kuu võrra isiku puhul, kes elab ülemeredepartemangus või ülemereterritooriumil;
  • kahe kuu võrra isiku puhul, kes elab välismaal.

8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas siis isikute puhul, kes ei ela/asu nimetatud üksustes, või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu?

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 644 kohaselt pikendatakse juhul, kui hagiavaldus esitatakse ülemeredepartemangus asuvasse kohtusse, kohtusse ilmumise ning apellatsioonkaebuse, kaja, teistmisavalduse ja kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega:

ÜlesÜles

  • ühe kuu võrra isiku puhul, kes ei ela kõnealuses departemangus või kes elab selle departemangu sellises paikkonnas, mida on nimetatud kohtu esimehe korralduses;
  • kahe kuu võrra isiku puhul, kes elab välismaal.

9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu?

Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artikli 538 kohaselt on edasikaebamise tähtaeg hagiasjade puhul üks kuu ja hagita asjade puhul viisteist päeva. Kõnealusest reeglist tehakse siiski paljudel juhtudel erandeid. Näiteks esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse, kohtutäituri otsuse, perekonnakohtu määruse ja haridusalast abi käsitleva noorsookohtu lahendi puhul on edasikaebamise tähtaeg 15 päeva.

10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada?

Kohus võib kiireloomuliste asjade puhul lühendada kohtusse ilmumise tähtaega ja määrata kindla kuupäeva. Kohus võib asja uurimise ka hilisemale kuupäevale edasi lükata, et menetlusosalised saaksid kohale ilmuda.

11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas siis selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, siis sisaldab teade vastavalt uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklile 647 üksnes viimatinimetatute suhtes kohaldatavat tähtaega.

ÜlesÜles

12. Millised on tähtaja möödalaskmise tagajärjed?

Igamis- või aegumistähtaja lõppedes lõppeb toimingu sooritamise õigus ja selle tagajärjeks on avalduse vastuvõetamatuks tunnistamine, mis tähendab, et avaldus lükatakse tagasi ilma seda sisuliselt läbi vaatamata.

Seaduses sätestatud või kohtu määratud menetlustähtaja möödalaskmise tagajärjed sõltuvad tähtaja eesmärgist ja toimingust, mis tuleb sooritada. Kohtusse ilmumise tähtaja mittejärgimine muudab enne tähtaja lõppu langetatud kohtuotsuse tühiseks, kui kostja ei ole kohtusse ilmunud. Kui menetlusosalised ei täida hoolsuskohustust, toob see tavaliselt kaasa menetluse lõpetamise. Menetlusnõuete mittejärgimise tagajärg on õigustühisus.

13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Kui menetlustoimingu sooritamise õigus kustub igamis- või aegumistähtaja lõppemise tõttu, ei saa seda taastada.

Kui õigusaktis on nii ette nähtud, võib kohus menetlusosalise siiski tähtaja lõppemisest tingitud toimingu sooritamise takistusest vabastada. Uue tsiviilkohtumenetluse seadustiku artiklis 540 on ette nähtud võimalus vabastada menetlusosaline tagaseljaotsuse või talle ebasoodsa otsuse edasikaebamise tähtaja möödumisest tingitud edasikaebamise takistusest, kui menetlusosaline ei saanud temast sõltumatutel asjaoludel kohtuotsusest teada piisavalt aegsasti, et seda edasi kaevata, või kui ta ei olnud võimeline seda tegema.

Kohtulahendi, millega menetlustoiming aegunuks tunnistatakse, võib edasi kaevata või vaidlustada. Toimingu tühisuse tagajärjeks on menetluse lõpetamine, kuid hagi esitamise õigus jääb alles. Seepärast võib esitada uue hagiavalduse, tingimusel et hagi esitamise õigus ei ole kustunud (eelkõige igamise tõttu).

Menetluse lõpetamise otsust ei saa edasi kaevata. Hagi alus püsib siiski ka pärast menetluse lõpetamist. Seepärast katkeb menetlusdokumendiga määratud igamis- või aegumistähtaeg. Menetluse taastamiseks piisab formaalsuse sooritamisest ja menetluse taastamise taotluse esitamisest.

« Menetlustähtajad - Üldteave | Prantsusmaa - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 07-04-2009

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik