Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Eesti

Viimati muudetud: 20-03-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Eesti

 

SISUKORD

1. Määratlege Teie liikmesriigis tsiviilasjades kohaldatavad tähtajad; näiteks menetlustähtajad, aegumistähtajad, eelnevalt kindlaksmääratud tähtajad jne... 1.
2. Loetlege 3. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 kohaselt teie õigusaktides puhkepäevadena kindlaksmääratud päevad. 2.
3. Milliseid tsiviilmenetluse tähtaegade kohta käivaid üldsätteid kohaldatakse teie riigis? Viidake tsiviilasjades kohaldatavatele õigusaktidele. 3.
4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama enne tähtaja lõppemist, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (dies a quo)? (nt: tähtaja kulgemise alguseks peetakse toimingu, sündmuse, otsuse või teate kuupäeva)? 4.
5. Millest tähtaja kulgemine algab? 5.
6. Millal tähtaeg lõpeb? 6.
7. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb siis esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine toimub ka juhul, kui tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus? 7.
8. Kui taotlus tuleb esitada kohtule, mis asub liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused 1), kas siis sellistes eraldi asuvates üksustes elavate/asuvate isikute või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju? 8.
9. Kui taotlus esitatakse kohtule, mis asub emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas siis isikute puhul, kes ei ela/asu selles üksuses, või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? 9.
10. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise suhtes eritähtaegu? 10.
11. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas kõnealuseid tähtaegu saab pikendada? 11.
12. Kui menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse toimingust kohas, mille elanike suhtes seesugust pikendamist ei kohaldata, kas ta siis kaotab õiguse saada tähtaja pikendust? 12.

 

1. Määratlege Teie liikmesriigis tsiviilasjades kohaldatavad tähtajad; näiteks menetlustähtajad, aegumistähtajad, eelnevalt kindlaksmääratud tähtajad jne...

Eesti Vabariigi tsiviilõiguses kasutatakse järgmisi tähtajaga seotud mõisteid.

  • Tähtaeg – (seaduse või lepinguga) kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega. Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel.
    (Nõude)õiguse kasutamine võib olla piiratud (eelnevalt kindlaksmääratud) tähtajaga; see tähendab, et õigus aegub (muutub olematuks) pärast kõnealuse tähtaja (kuupäeva) möödumist.
  • Menetlustähtaeg – tähtaja alammõiste tsiviilõiguses. Menetlustähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud tsiviilmenetluse tagajärjed. Menetlustähtaeg määratakse aastate või päevade või kindlalt saabuva sündmusega. Menetlustoiming sooritatakse kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Menetlustoimingu sooritamise õigus lõpeb tähtaja lõppemisega. Pärast menetlustähtaja lõppemist esitatud kaebused ja muud dokumendid jäetakse tähelepanuta ja tagastatakse. Kohus võib tähtaega pikendada või selle ennistada.
  • Aegumistähtaeg – teise isiku vastu nõude esitamise õigus aegub seaduses sätestatud tähtaja jooksul (võib kokkuleppel muuta). Aegumistähtaja möödumine ei lõpeta nõuet kui sellist, kuid pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.

ÜlesÜles

2. Loetlege 3. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 kohaselt teie õigusaktides puhkepäevadena kindlaksmääratud päevad.

  1. 1. jaanuar – uusaasta;
  2. – suur reede;
  3. – ülestõusmispühade 1. püha;
  4. 1. mai – kevadpüha;
  5. – nelipühade 1. püha;
  6. 23. juuni – võidupüha;
  7. 24. juuni – jaanipäev;
  8. 20. august – taasiseseisvumispäev;
  9. 25. detsember – esimene jõulupüha;
  10. 26. detsember – teine jõulupüha;
  11. 24. veebruar – iseseisvuspäev, Eesti Vabariigi aastapäev.

3. Milliseid tsiviilmenetluse tähtaegade kohta käivaid üldsätteid kohaldatakse teie riigis? Viidake tsiviilasjades kohaldatavatele õigusaktidele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustikus on sätestatud, et „protsessitähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik, millega on seotud protsessitagajärjed” (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 40). Menetlustähtaeg määratakse aastate või päevadega või kindlalt saabuva sündmusega.

Menetlustoiming tehakse seaduses kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Kui menetlustähtaega ei ole seaduses kindlaks määratud, määrab mõistliku tähtaja kohus. Menetlustoimingu tegemise tähtpäev määratakse kindlaks kuupäevaga või kindlasti toimuva sündmuse või ajavahemikuga. Viimasel juhul võib toimingut teha kogu ajavahemiku vältel.

Aastate, kuude või päevadega määratud tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Päevadega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval. Aastatega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimase aasta vastaval päeval. Kui tähtpäev ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval.

ÜlesÜles

Menetlustoimingu tegemise õigus lõpeb tähtaja lõppemisega. Seaduses kindlaksmääratud menetlustähtaegade kulg peatub päevast, mil ilmnevad asja menetluse peatamise aluseks olevad asjaolud. Menetlustähtaja kulg jätkub menetluse uuendamise päevast. Kohus võib seaduses kindlaksmääratud menetlustähtaja ennistada, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Möödalastud tähtaja ennistamise avaldus esitatakse kohtule, kus tuli teha menetlustoiming. Avaldus vaadatakse läbi samas kohtus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama enne tähtaja lõppemist, siis mida peetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (dies a quo)? (nt: tähtaja kulgemise alguseks peetakse toimingu, sündmuse, otsuse või teate kuupäeva)?

Aastate, kuude või päevadega määratud tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Kui menetlustähtaeg (toimingu või formaalsuse sooritamise tähtaeg) on määratud kindla ajavahemikuna (ajavahemik ühest sündmusest teiseni; nt: 10 päeva dokumendi kättesaamisest), võib menetlustoimingu sooritada kogu kindlaksmääratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul määrab tähtaja alguse kindlaks tähtaja algamisega seotud sündmuse saabumine.

5. Millest tähtaja kulgemine algab?

  1. Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis selle hulka arvatakse toimingu, sündmuse või otsuse tegelik kuupäev või selle kättetoimetamise või väljakuulutamise kuupäev?
  2. Kuidas on siis, kui tähtaeg on väljendatud kuudes või aastates?

ÜlesÜles

Kui menetlustähtaeg (toimingu või formaalsuse sooritamise tähtaeg) on määratud kindla ajavahemikuna (ajavahemik ühest sündmusest teiseni; nt: 10 päeva dokumendi kättesaamisest), määrab tähtaja alguse kindlaks tähtaja algusega seotud sündmuse saabumine (nt asjaomase dokumendi kättesaamine).

Päevadega määratud tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Sama kehtib ka kuudes või aastates määratud tähtaegade puhul: tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus.

6. Millal tähtaeg lõpeb?

Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Päevadega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimasel päeval. Aastatega määratud tähtaeg lõpeb tähtaja viimase aasta vastaval päeval. Kui tähtpäev ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg järgmisel tööpäeval.

Menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtus, loetakse tähtaja lõpuks kohtu tööpäeva lõpp.

Dokument arvatakse tähtajal esitatuks, kui see on sideasutusele edastamiseks üle antud tähtaja viimasel päeval enne kella 24.00. Sideasutusele esitamisega võrdsustatakse dokumendi teksti edastamine faksi või muu sidevahendiga.

7. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb siis esimese järgneva tööpäevani? Kas pikenemine toimub ka juhul, kui tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus?

Kui tähtpäev ei lange tööpäevale, lõpeb tähtaeg alati järgmisel tööpäeval.

ÜlesÜles

8. Kui taotlus tuleb esitada kohtule, mis asub liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused 1), kas siis sellistes eraldi asuvates üksustes elavate/asuvate isikute või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju?

Eesti Vabariigis kohaldatakse samu menetlustähtaegu kõikide menetlusosaliste suhtes nende elukohast sõltumata; kohus võib siiski pikendada kohtu määratud menetlustähtaega ja ennistada seaduses kindlaksmääratud menetlustähtaja, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud.

9. Kui taotlus esitatakse kohtule, mis asub emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas siis isikute puhul, kes ei ela/asu selles üksuses, või välismaal elavate/asuvate isikute puhul pikendatakse tähtaegu?

Eesti Vabariigis kohaldatakse samu menetlustähtaegu kõikide menetlusosaliste suhtes nende elukohast sõltumata; kohus võib siiski pikendada kohtu määratud menetlustähtaega ja ennistada seaduses kindlaksmääratud menetlustähtaja, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud.

10. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise suhtes eritähtaegu?

Kõikides tsiviilasjades kohaldatakse samu tähtaegu.

11. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas kõnealuseid tähtaegu saab pikendada?

Kohus võib pikendada kohtu määratud menetlustähtaega ja ennistada seaduses kindlaksmääratud menetlustähtaja, kui see on kaalukatel põhjustel mööda lastud. Möödalastud tähtaja ennistamise avaldus esitatakse kohtule, kus tuli teha menetlustoiming. Avaldus vaadatakse läbi samas kohtus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Üheaegselt tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse.

12. Kui menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse toimingust kohas, mille elanike suhtes seesugust pikendamist ei kohaldata, kas ta siis kaotab õiguse saada tähtaja pikendust?

Sellisel juhul otsustab tähtaja pikendamise kohus.

Täiendav informatsioon

________________________

1 Nt: Portugali puhul Assoorid või Madeira, Prantsusmaa ülemeredepartemangud või
-territooriumid, Hispaania puhul Kanaari saared jne...

« Menetlustähtajad - Üldteave | Eesti - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 20-03-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik