Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Tšehhi Vabariik

Viimati muudetud: 16-04-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Tšehhi Vabariik

 

SISUKORD

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad 1.
1.a) Tähtajad materiaalõiguses 1.a)
1.b) Tähtajad menetlusõiguses 1.b)
1.c) Aegumistähtaeg 1.c)
1.d) Igamistähtaeg 1.d)
2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71. 2.
3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes? 3.
4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida loetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)? 4.
4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust? 4.a)
5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab: 5.
5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelikku kuupäeva või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev? 5.a)
5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi? 5.b)
5.c) Millal väljendatakse tähtaega kuudes või aastates? 5.c)
5.d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb? 5.d)
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? 6.
7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused 1), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju? 7.
8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada? 10.
11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele? 11.
12. Millised on tähtpäevade möödalaskmise tagajärjed? 12.
13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 13.

 

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad

Igamis- ja aegumistähtaegu reguleerib Tšehhi Vabariigi materiaalõigus. Allpool tsiteeritud tsiviilseadustiku §-s 122 on sätestatud tähtaegade arvutamise üldsätted (mida kohaldatakse ka igamis- ja aegumistähtaegade, kuid mitte menetlusõiguslike tähtaegade puhul). Tsiviilasjade menetlustähtaegu ei nimetata üheski põhiseaduse sättes.

Eristatakse tähtaja lõppemise mõistet materiaalõiguses (mille kohaselt tuleb kohustus täita tähtaja viimaseks päevaks, vastasel juhul on tegemist aegumisega) tähtaja mõistest menetlusõiguses, mille puhul tuleb näiteks apellatsioonkaebus sideasutusele edastamiseks üle anda hiljemalt tähtaja viimasel päeval.

1.a) Tähtajad materiaalõiguses

Tsiviilseadustiku (seadus nr 40/1964) § 122 – tähtaegade arvutamise üldsätted

  1. Päevades määratud tähtaja kulgemine algab päevast, mis järgneb sündmuse saabumisele, millega määrati kindlaks tähtaja algus. Pool kuud võrdub viieteistkümne päevaga.
  2. Nädalates, kuudes või aastates määratud tähtaeg lõpeb tähtaja arvutamise alguspäevaga samanimelisel päeval või sama numbriga kuupäeval. Kui tähtaja viimases kuus nimetatud kuupäev puudub, lõpeb tähtaeg kuu viimasel päeval.
  3. Kui tähtaja lõpp langeb laupäevale, pühapäevale või riigipühale, lõpeb tähtaeg esimesel tähtaja viimasele päevale järgneval tööpäeval.
1.b) Tähtajad menetlusõiguses

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (seadus nr 99/1963) § 55 jj

ÜlesÜles

Tähtajad

§ 55

Kui käesolevas seaduses ei ole kohustuse täitmise tähtaega sätestatud, määrab vajadusel tähtaja ülemkohtu esimees. Ülemkohtu esimees võib kehtestatud tähtaega pikendada.

§ 56

  1. Tähtaja kulgemine ei alga isiku suhtes, kes on kaotanud menetluses osalemise õiguse või kohtusse pöördumise õiguse või isiku suhtes, keda kohtu otsuse kohaselt peab esindama seadusjärgne esindaja (§ 23).
  2. Kui menetlusse kaasatakse täiendav menetlusosaline, seadusjärgne esindaja või menetlusosalise eestkostja, algab nimetatud isiku suhtes tähtaja kulgemine tema menetlusse kaasamisest.

§ 57

  1. Tähtaja kulgemise alguse kindlaks määranud sündmuse saabumise päeva tähtaja hulka ei arvata; see ei kehti tundides määratud tähtaja korral.
  2. Nädalates või aastates määratud tähtpäev saabub samal kuupäeval nagu tähtaja alguse kindlaks määranud asjaolude ilmnemise kuupäev ja kui kuus selline kuupäev puudub, siis kuu viimasel päeval. Kui tähtaja lõpp satub laupäevale, pühapäevale või riigipühale, saabub tähtpäev esimesel järgneval tööpäeval. Tundides määratud tähtpäev saabub tunnil, mis on sama tähtaja alguse kindlaks määranud asjaolu ilmnemise tunniga.
  3. Tähtajast on kinni peetud, kui tähtpäevaks on kohustus kohtus täidetud või nõue edastatud selle kättetoimetamise eest vastutavale asutusele.

§ 58

  1. Tähtpäeva möödalaskmine on kohtus vabandatav, kui menetlusosaline või tema esindaja ei pidanud tähtajast kinni mõjuvatel põhjustel ja jäeti seetõttu kõrvale menetlustoimingust, millele tal oli õigus. Nõue tuleb esitada viieteistkümne päeva jooksul pärast nimetatud põhjuste lõppemist ja sellega peab kaasnema tegemata jäänud menetlustoiming.
  2. Kohus võib menetlusosalise hilinenud nõuet tunnustada, st vabandada tähtpäeva möödalaskmist.
1.c) Aegumistähtaeg

Tsiviilseadustiku (seadus nr 40/1964) § 101 jj

ÜlesÜles

§ 101

Kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti, on nõudeõiguse aegumistähtaeg kolm aastat ja selle kulgemine algab varaseimal päeval, millal nõudeõigust saab teostada.

§ 102

Sellise õiguse aegumistähtaeg, mida füüsiline või juriidiline isik peab esmalt tunnustama, algab õiguse tunnustamise päevast.

§ 103

Kui pooled on kokku leppinud kohustuse täitmises osamaksetena, algab üksiku osamakse aegumistähtaja kulgemine selle maksetähtpäeval. Kui ühe osamakse tasumata jätmise tõttu saabub kogu võla maksetähtpäev (§ 565), algab aegumistähtaja kulgemine tasumata jäänud osamakse maksetähtpäeval.

§ 104

tühistatud

§ 105

Õiguspärase pärija õiguse korral nõuda pärandi üleandmist (§ 485) algab aegumistähtaja kulgemine pärimismenetluse lõpetamise otsuse jõustumise hetkest.

§ 106

  1. Kahju hüvitamise nõudeõigus aegub kahe aasta möödumisel päevast, mil kahju kannatanud isik sai teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust.
  2. Kahju hüvitamise nõudeõigus aegub hiljemalt kolme aasta möödumisel ja tahtlikult tekitatud kahju korral kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo toimepanemisest või sündmuse toimumisest; nimetatud säte ei kehti tervise kahjustamisest tuleneva nõude korral.
  3. Kui kahju tekitati seadusliku kohustuse rikkumisega korruptsiooni tulemusel, aegub kahju hüvitamise nõudeõigus hiljemalt kolme aasta möödumisel ajast, mil kahju kannatanud isik sai teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust, hiljemalt kümne aasta möödumisel korruptiivse teo toimepanemisest.

§ 107

ÜlesÜles

  1. Alusetust rikastumisest tulenev nõudeõigus aegub kahe aasta möödumisel päevast, mil õigustatud isik sai teada alusetust rikastumisest ja alusetult rikastunud isikust.
  2. Alusetu rikastumise teel saadu hüvitamise nõudeõigus aegub hiljemalt kolme aasta möödumisel ja tahtliku alusetu rikastumise teel saadu hüvitamise nõudeõigus kümne aasta möödumisel alusetust rikastumisest.
  3. Kui õigustühise või tühistatud kokkuleppe pooltel on kohustus tagastada teineteisele kokkuleppe alusel saadu, võtab kohus aegumise kohaldamise taotlust arvesse ainult juhul, kui ka teisel menetlusosalisel oli võimalik esitada aegumise kohaldamise taotlus.

§ 108

Veolepingust tulenevad nõudeõigused aeguvad ühe aasta möödumisel, välja arvatud reisijateveost tuleneva kahju hüvitamise nõudeõigus.

§ 109

Servituudist tulenev nõudeõigus aegub, kui nõude aluseks olevat õigust ei ole kasutatud kümne aasta jooksul.

§ 110

  1. Kohtu või muu asutuse jõustunud otsusega antud nõudeõigus aegub kümne aasta möödumisel päevast, mil kohustatud isik pidi vastavalt otsusele oma kohustuse täitma. Nõue, mille olemasolu ja suurust on võlgnik kirjalikult tunnistanud, aegub kümne aasta möödumisel selle tunnistamise päevast; kui nõude tunnistamisel määrati kohustuse täitmise tähtaeg, hakkab aegumistähtaeg kulgema nimetatud täitmise tähtaja möödumisel.
  2. Sama aegumistähtaega kohaldatakse ka üksikutele osamaksetele, milleks kohustuse täitmine oli jagatud otsuses või nõude tunnistamisel; üksikute osamaksete aegumistähtaja kulgemine algab nende maksetähtpäeval. Kui ühe osamakse tasumata jätmise tõttu saabub kogu võla maksetähtpäev (§ 565), algab kümneaastase aegumistähtaja kulgemine tasumata jäetud osamakse maksetähtpäeval.
  3. Intressidele ja korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõudeõigus aegub kolme aasta möödumisel; kui nõue on lõplikult kinnitatud või seda on tunnistatud kirjalikult, kehtib nimetatud aegumistähtaeg ainult intressidele ja korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuete suhtes, mille maksetähtaeg saabus pärast otsuse jõustumist või nõude tunnistamist.

Kaubandusseadustiku (seadus nr 519/1991) §-s 397 on sätestatud 4-aastane igamistähtaeg nimetatud seadustikuga reguleeritud juhtumite puhul.

ÜlesÜles

Kui seadustikus ei ole üksikute nõuete puhul ette nähtud teisiti, on igamistähtaeg neli aastat.

1.d) Igamistähtaeg

Tsiviilseadustiku (seadus nr 40/1964) § 134

  1. Seaduslik valdaja muutub asja omanikuks, kui ta valdab asja katkematult vähemalt kolme aasta jooksul, kui tegemist on vallasasjaga ja vähemalt kümne aasta jooksul, kui tegemist on kinnisasjaga.
  2. Asju, mis ei saa olla kellegi omandis või mille omanik võib olla ainult riik või seaduses sätestatud juriidiline isik (§ 125), ei saa igamise teel omandada.
  3. Lõikes 1 nimetatud aeg hõlmab aega, mille jooksul õiguseelneja asja seaduslikult valdas.
  4. Igamistähtaega käsitlevaid sätteid kohaldatakse nii lõikes 1 nimetatud tähtaja alguse kui ka kulgemise suhtes.

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71.

Seadus nr 245/2000, mis käsitleb riigipühasid:

01.01. Tšehhi taasiseseisvumispäev; uusaasta

2. ülestõusmispüha

01.05. Kevadpüha

08.05. 1945. aasta relvarahu päev

05.07. Pühakute Kyrillose ja Methodiuse päev

06.07. Jan Husi päev

28.09. Tšehhi kaitsepühaku Vaclavi päev (Tšehhi omariikluse päev)

28.10. Tšehhoslovakkia Vabariigi iseseisvuspäev

17.11. Vabaduse ja demokraatia eest võitlemise päev

24.12. Jõululaupäev

25.12. Esimene jõulupüha

26.12. Teine jõulupüha

3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes?

(Vt vastus 1 b).

ÜlesÜles

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida loetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)?

Tavaliselt algab tähtaja kulgemine teatud sündmuse saabumisele järgnevast päevast.

4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust?

Ei.

5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab:

5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse, otsuse tegelikku kuupäeva või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev?

Vt vastus 4.

[Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil viisil sellest, kas adressaat on dokumendi kätte saanud või kas ta on sündmusest või toimingust teadlik. Kui jah, siis kuidas?]

Kahju hüvitamise nõude tähtaegade kohta vaata tsiviilseadustiku § 106 (seadus nr 40/1964)

§ 106

  1. Kahju hüvitamise nõudeõigus aegub kahe aasta möödumisel päevast, mil kahju kannatanud isik sai teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust.
  2. Kahju hüvitamise nõudeõigus aegub hiljemalt kolme aasta möödumisel ja tahtlikult tekitatud kahju puhul kümne aasta möödumisel kahju põhjustanud teo toimepanemisest või sündmuse toimumisest; eelnev ei kehti tervise kahjustamisest tuleneva nõudeõiguse korral.
  3. Kui kahju tekitati seadusliku kohustuse rikkumisega korruptsiooni tulemusel, aegub kahju hüvitamise nõudeõigus hiljemalt kolme aasta möödumisel ajast, mil kahju kannatanud isik sai teada kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust, hiljemalt kümne aasta möödumisel korruptiivse teo toimepanemisest.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 204 (seadus nr 99/1963) on apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

ÜlesÜles

§ 204

  1. Apellatsioonkaebuse võib esitada viieteistkümne päeva jooksul kohtule, kelle otsust edasi kaevatakse, vastava kirjaliku kohtuotsuse kättetoimetamisest apellandile. Kui kohus on otsuse resolutsiooni kohta teinud muutva lahendi, algab nimetatud tähtaeg uue lahendi jõustumisest.
  2. Apellatsioonkaebus loetakse tähtajaliselt esitatuks, kui see esitatakse pärast viieteistkümne päeva möödumist seetõttu, et apellatsioonkaebuse esitaja järgis kohtu ebaõigeid juhiseid apellatsioonkaebuse esitamise kohta. Kui otsus ei sisalda juhiseid apellatsioonkaebuse esitamise, selle tähtaja või kohtu kohta, kellele kaebus tuleb esitada, või otsuses sisaldus ebaõige juhis, et apellatsioonkaebust ei saa esitada, võib apellatsioonkaebuse esitada kolme kuu jooksul otsuse apellandile kättetoimetamisest.
  3. Apellatsioonitähtaja möödalaskmise vabandatavuse üle otsustab esimese astme kohus. Apellatsioonitähtaja möödalaskmine ei ole vabandatav, kui apellatsioonkaebus esitatakse otsuse peale, millega lahutatakse või tühistatakse abielu; nimetatud juhtudel ei kohaldata lõike 2 teist lauset.

Tagaseljaotsus vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku §-le 153b (seadus nr 99/1963)

§153b

  1. Kui hagi ja kohtukutse toimetati nõuetekohaselt ja isiklikult (§ 45) kostjale kätte vähemalt kümme päeva või §-s 118b nimetatud juhtudel kolmkümmend päeva enne kohtuistungit ja kui kostjat hoiatati istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest ja kui kostja jätab kohtuasjas peetavale esimesele kohtuistungile ilmumata mõjuva põhjuseta ning sellest õigeaegselt teatamata, loetakse vaidluse asjaolusid käsitlevad hageja ütlused vaidlustamatuteks; kohus võib hageja soovil teha selle alusel tagaseljaotsuse.

Maksekäsk vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 172 (seadus nr 99/1963)

ÜlesÜles

§172

  1. Kohus võib teha maksekäsu hageja sõnaselge taotluseta ja kostjat ära kuulamata, kui hagi sisaldab rahasumma maksmise nõuet ja nõue tuleneb hageja ütlustes nimetatud asjaoludest. Maksekäsuga antakse kostjale korraldus maksta nõudes nimetatud summa ja menetluskulud 15 päeva jooksul maksekäsu saamisest või esitada sama tähtaja jooksul maksekäsu teinud kohtule vastulause. 
  2. Maksekäsku ei saa teha:
    1. kui asja peaks arutama ja selles otsuse tegema ülemkohus;
    2. kui kostja asukoht ei ole teada;
    3. kui maksekäsk tuleb kostjale kätte toimetada välismaale.
  3. kui kohus ei tee maksekäsku, annab ta määruse kohtuistungi korraldamise kohta.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 233 (seadus nr 99/1963) on võimalik esitada taotlus kohtuasja uuesti läbivaatamiseks. Vastavasisulise taotluse esitamise tähtaeg on 3 kuud alates päevast, mil taotluse esitaja sai teada kohtuasja uuesti läbivaatamise põhjustest või alates ajast, mil ta võis sellele tugineda; nimetatud tähtaja kulgemine ei lõpe siiski enne kolme kuu möödumist vaidlustatud otsuse jõustumise päevast.

Samuti on vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 234 (seadus nr 99/1963) võimalik kolme kuu jooksul vaidlustatud otsuse tegemisest esitada kohtuotsuse tühistamise taotlus.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 240 (seadus nr 99/1963) kohaselt võib 2 kuu jooksul apellatsioonikohtu otsuse tegemisest esitada kassatsioonikaebuse.

ÜlesÜles

5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi?

Päevad on kalendripäevad, kuid kui tähtaeg lõpeb laupäeval või pühapäeval, vt vastus 6.

Näiteks, kui isik peab teostama toimingu või talle toimetatakse kätte dokument esmaspäeval, 4. aprillil 2005. aastal ja ta peab vastama 14 päeva jooksul alates kättetoimetamisest, kas see tähendab, et ta peab vastama enne:

i) esmaspäeva, 18. aprilli (kalendripäevad)?

14 päeva on kaks nädalat, seetõttu kohaldatakse järgmist artiklit.

Tsiviilmenetluse seadustiku § 57 (seadus nr 99/1963.)

(2) Nädalates või aastates määratud tähtpäev saabub samal kuupäeval nagu tähtaja alguse kindlaks määranud asjaolude ilmnemise kuupäev ja kui kuus selline kuupäev puudub, siis kuu viimasel päeval. Kui tähtaja lõpp satub laupäevale, pühapäevale või riigipühale, saabub tähtpäev esimesel järgneval tööpäeval. Tundides määratud tähtpäev saabub tunnil, mis on sama tähtaja alguse kindlaks määranud asjaolu ilmnemise tunniga.

5.c) Millal väljendatakse tähtaega kuudes või aastates?

Tsiviilseadustiku § 122/2 tõlgenduses algab tähtaja kulgemine sündmusele järgneval päeval (ainult lõpp on sõnaselgelt määratletud) – vt vastus 1a.

5.d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb?

Vt vastus 1a, tsiviilseadustiku § 122/2.

ÜlesÜles

Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul?

Ei.

6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani?

Jah (tsiviilseadustiku § 122/3).

Kas pikenemine kehtib ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus?

Jah.

7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused 1), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju?

Nimetatud olukord ei ole Tšehhi Vabariigi puhul asjakohane.

8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksustes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu?

Nimetatud olukord ei ole Tšehhi Vabariigi puhul asjakohane.

9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu?

Ei. Apellatsioonkaebuse esitamise üldiste tähtaegade kohta vt vastus 5a.

10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada?

Ei.

ÜlesÜles

Kohtukutse esitamist reguleerivad järgmised tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted (seadus nr 99/1963):

§ 115

(2) Kohtukutse tuleb menetlusosalisele kätte toimetada arvestusega, et tal jääks piisavalt aega,(§-s 118b sätestatud asjade puhul reeglina vähemalt kümme päeva) asjaks valmistuda, ent vähemalt kolmkümmend päeva enne kohtuistungi toimumise kuupäeva.

§ 118b

(1) Asjades, mis käsitlevad tsiviilseadustikus sätestatud isikukaitset, kaitset teabe avaldamise vastu, näiteks sõnavabaduse ja ajakirjandusvabaduse kuritarvitamise vastu ja võimalik et ka kolmandate isikute õiguste kaitse vastavalt massiteabevahendeid käsitlevatele seadustele, pankroti ja arveldustega seotud vaidlustes, majandusliku konkurentsi kaitset käsitlevate vaidluste asjaoludega seotud asjades, kõlvatu konkurentsiga rikutud või ohustatud õiguste kaitset käsitlevates asjades, ärisaladuse rikkumist või ohustamist käsitlevates vaidlustes ja teistel seadusega sätestatud juhtudel võivad menetlusosalised esitada otsuse seisukohast asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja esitada nende kohta tõendeid hiljemalt esimese kohtuistungi lõpuks; hiljem esitatud asjaolusid ja tõendeid arvesse ei võeta. See ei kehti, kui kõnealuste asjaolude või tõendite eesmärk on seada kahtluse alla esitatud tõendite usaldusväärsus ja need ilmnesid pärast esimest kohtuistungit või kui menetlusosaline ei saanud neid esitada temast sõltumatutel põhjustel.

(2) Menetlusosalisi tuleb esimese kohtuistungi kohtukutses teavitada nende kohustustest vastavalt lõikele 1 ja nimetatud kohustuste täitmata jätmise tagajärgedest.

11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Nimetatud olukord ei ole Tšehhi Vabariigi puhul asjakohane.

12. Millised on tähtpäevade möödalaskmise tagajärjed?

(Tavaliselt) materiaalõigusega reguleeritud tähtaegade möödumisel nõue aegub või igab, mis tähendab, et nõude täitmist ei saa enam kohtu kaudu nõuda.

Menetlustähtaegade järgimata jätmisel kaotatakse seadusega tagatud õigus.

13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Menetlustähtaegade kohta vt vastus 1b, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 58 (seadus nr 99/1963). Materiaalõiguses sätestatud tähtaegade puhul (mis on määratletud tsiviilseadustikus) õiguskaitsevahendid puuduvad.

Täiendav informatsioon

________________________

1 Näiteks: Portugali puhul Assoorid või Madeira, Prantsusmaa ülemeredepartemangud või -territooriumid, Hispaania puhul Kanaari saared jne....)

« Menetlustähtajad - Üldteave | Tšehhi Vabariik - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 16-04-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik