Euroopa Komisjon > EGV > Menetlustähtajad > Austria

Viimati muudetud: 30-11-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Menetlustähtajad - Austria

 

SISUKORD

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad 1.
2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71 2.
3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes? 3.
4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida loetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)? 4.
4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust? 4.a)
5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab? 5.
5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse või otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev? 5.a)
5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi? 5.b)
5.c) Millal väljendatakse kuudes või aastates? 5.c)
5.d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb? 5.d)
6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani? 6.
7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju? 7.
8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksuses või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? 8.
9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu? 9.
10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada? 10.
11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele? 11.
12. Millised on tähtpäevade möödalaskmise tagajärjed? 12.
13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral? 13.

 

1. Tsiviilasjades mitmesugustest menetlusnormidest lähtuvalt kohaldatavad tähtajad

Austria õiguses on sätestatud mitut liiki tähtajad.

Esiteks eristatakse menetlusõiguse ja materiaalõiguse tähtaegu. Menetlustähtaeg (menetlustoimingu sooritamise tähtaeg) on tähtaeg, mille jooksul kohtumenetluse pool või muu menetlusosaline peab sooritama teatava õigustoimingu. Materiaalõiguse tähtajad on tähtajad, mille jooksul peab toimuma konkreetne sündmus, millest tulenevad õigussüsteemis ettenähtud sisulised tagajärjed (nt hagi esitamise tähtaeg tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Zivilprozessordnung, ZPO) artiklis 454 sätestatud valduse kaitse hagi puhul või rendiõiguses kasutatavad etteteatamistähtajad vastavalt ZPO artiklile 560). Oluline on see, et menetlustähtaja hulka ei arvestata postiteenusteks kulunud aega (materiaalõiguse tähtaegade puhul on olukord teistsugune). See tähendab, et menetlustähtaegadega seoses on hagi esitatud õigeaegselt, kui see on postitatud lubatud ajavahemiku viimasel päeval (postitempli kuupäev), isegi kui see jõuab kohtusse tükk aega pärast tähtaja möödumist.

Seaduses sätestatud, kohtu määratud ja kohtu täpsustatud tähtajad:

Vahetegemine toimub Austria õiguses ka selle järgi, kas tähtaeg on kehtestatud seadusega (nt hagi algatamise tähtajad) või tähtaja määrab kohtunik konkreetse kohtuasja asjaolusid arvesse võttes (nt kohtukulude tagatise esitamise tähtaeg). Kohtu täpsustatud tähtaegade puhul on tegemist mõlema kombinatsiooniga; kõnealusel juhul on seadusega sätestatud üksnes üldine raamistik (minimaalne või maksimaalne kestus või ligikaudne aeg, nagu eelistungi kokkukutsumise ligikaudne aeg (ZPO artikli 257 lõige 1)).

ÜlesÜles

Absoluutne tähtaeg on määratud selle lõppemise aja järgi (tavaliselt kuupäevaga), suhteline tähtaeg määratakse selle alguse ja kestuse järgi.

Tavaliselt võib kohus tähtaega pikendada (pikendatavad tähtajad). Erandjuhtumeid, mille puhul tähtaja pikendamine on seadusega keelatud, nimetatakse mittepikendatavateks ehk kohustuslikeks tähtaegadeks (nt menetluse algatamise tähtaeg).

Muudetavaid ja muudetamatuid tähtaegu eristatakse selle järgi, kas algse olukorra taastamine on tähtaja möödalaskmise korral võimalik. Üldjuhul saab tähtaegu muuta; kui aga algse olukorra taastamine on erandjuhtumil keelatud, nimetatakse tähtaega välistavaks ehk ühekordseks tähtajaks. Välistavad menetlustähtajad on tühistamishagile ja teistmisavaldusele kehtestatud tähtajad (ZPO artikkel 534).

2. Puhkepäevade loetelu vastavalt 3. juuni 1971. aasta määrusele (EMÜ, Euratom) nr 1182/71

Austrias on puhkepäevad laupäev, pühapäev, suur reede ja seadusega sätestatud riigipühad: uusaasta (1. jaanuar), kolmekuningapäev (6. jaanuar), ülestõusmispühade 1. püha, maipüha (1. mai), taevaminemispüha, 2. nelipüha, suvistepüha, Maarja uinumise püha (15. august), Austria rahvuspüha (26. oktoober), kõikide pühakute päev (1. november), Maarja eostamise päev (8. detsember), 1. jõulupüha (25. detsember) ja 2. jõulupüha (26. detsember).

3. Millised üldsätted kehtivad erinevate tsiviilmenetluste tähtaegade suhtes?

Enamik tähtaegu on sätestatud ZPO artiklites 123–129 ja 140–143 ning kohtukorralduse seaduse (Gerichtsorganisationsgesetzes, GOG) artiklis 89.

ÜlesÜles

4. Kui toimingu või formaalsuse peab sooritama ettenähtud ajavahemikus, siis mida loetakse toimingu või formaalsuse sooritamise alguseks, st millal algab tähtaja kulgemine (terminus a quo)?

Tähtaja kulgemine algab üldiselt tähtaja algust määrava otsuse kättetoimetamisega; muudel juhtudel on selleks otsuse väljakuulutamise aeg (ZPO artikkel 124).

4.a) Kas dokumentide edastamise või kättetoimetamise viis (isiklikult kohtutäituri kaudu või posti teel) võib mõjutada või muuta tähtaja kulgemise algust?

Ei. Nagu on selgitatud 4. punktis, on menetlustähtaja algust määrav sündmus tavaliselt otsuse kättetoimetamise päev. See ei sõltu kättetoimetamise viisist.

5. Millest nimetatud tähtaja kulgemine algab?

Tähtaja kulgemine algab kõnealuse tähtaja algust määrava otsuse kättetoimetamisega või väljakuulutamisega.

5.a) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas siis arvatakse selle hulka toimingu, sündmuse või otsuse tegelik kuupäev või kättetoimetamise ja/või väljakuulutamise kuupäev?

Ei, tähtaja hulka ei kuulu päev, millal toimus tähtaja algust määrav sündmus (nt asjakohase dokumendi kättetoimetamine).

Kas tähtaja kulgemise algus sõltub mingil viisil sellest, kas adressaat on dokumendi kätte saanud või kas ta on sündmusest või toimingust teadlik? Kui jah, siis kuidas?

Ei.

5.b) Kui tähtaeg on väljendatud päevades, kas nimetatud päevade arv tähendab kalendripäevi või ainult tööpäevi?

Tähtajad arvutatakse kalendripäevades.

ÜlesÜles

Näiteks kui isik peab sooritama toimingu või talle toimetatakse dokument kätte esmaspäeval, 4. aprillil 2005. aastal ja ta peab vastama 14 päeva jooksul alates dokumendi kättetoimetamisest, tähendab see, et ta peab vastama enne teisipäeva, 19. aprilli (viimane vastamise päev on esmaspäev, 18. aprill).

5.c) Millal väljendatakse kuudes või aastates?

Ka neil juhtudel arvutatakse tähtajad kalendripäevades.

5.d) Millal nimetatud tähtaeg lõpeb?

Ühe nädala, kuu või aasta pikkune tähtaeg lõpeb tähtaja viimase nädala või kuu sellel päeval, mis vastab kõnealuse tähtaja esimesele päevale (ZPO artikli 125 lõige 2). Kui kõnealuse tähtaja viimases kuus sellist päeva ei ole (kui näiteks ühekuuline tähtaeg algab 31. jaanuaril), lõpeb tähtaeg viimase kuu viimasel päeval (ZPO artikli 125 lõige 2). Tähtaegade alguse ja kestuse määramisel ei ole oluline, kas tegemist on puhkepäevaga.

Kas on olemas tähtaja alguse määratlusi, mida erandkorras või eranditult kohaldatakse teatavate tsiviilmenetluste puhul?

Ei.

6. Kui tähtpäev saabub laupäeval, pühapäeval või riigipühal, kas see pikeneb esimese järgneva tööpäevani?

Jah. Kui tähtaeg lõpeb laupäeval, pühapäeval, riigipühal või suurel reedel, pikeneb see järgmise tööpäevani.

Kas pikenemine kehtib ka juhul, kui kõnealuse tähtaja alguse määrab tulevikus saabuv sündmus?

Jah.

7. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on liikmesriigi põhiterritooriumil (liikmesriikide puhul, kellel on emamaast eemal või geograafiliselt eraldi asuvad territoriaalsed üksused), kas siis nimetatud üksustes elavate/asuvate isikute suhtes või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu? Kui jah, siis kui palju?

Ei ole Austrias kohaldatav.

ÜlesÜles

8. Kui taotlus esitatakse kohtule, mille asukoht on emamaast eraldi asuvas territoriaalses üksuses, kas isikute suhtes, kes ei ela/asu nimetatud üksuses või välismaal elavate/asuvate isikute suhtes pikendatakse tähtaegu?

Ei ole Austrias kohaldatav.

9. Kas teatavate tsiviilasjade puhul kohaldatakse apellatsioonkaebuse esitamise eritähtaegu?

Teise astmesse edasikaebamise tähtaeg sõltub põhimõtteliselt lahendi liigist (kohtuotsus või määrus) ja asja iseloomust. Tsiviilasjades on määruskaebuste (Rekurs) esitamiseks aega tavaliselt 14 päeva ja apellatsioonkaebuste (Berufung) esitamiseks neli nädalat.

10. Kas kohus võib kiireloomuliste asjade puhul või muudel põhjustel tähtaegu lühendada või määrata kohtusse ilmumiseks kindla kuupäeva? Kas nimetatud tähtaegu saab ka pikendada?

Kohus võib tavaliselt tähtaega pikendada. Erandjuhtudel, kui tähtaja pikendamine on seadusega keelatud, nimetatakse tähtaegu mittepikendatavateks või kohustuslikeks tähtaegadeks (nt apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg).

Kõiki tähtaegu võib lühendada poolte kokkuleppel, kusjuures esitada tuleb dokumentaalsed kinnitused. Kohus võib tähtaega lühendada ühe poole taotlusel, kui on usaldusväärselt tõendatud, et see on vajalik võimalike oluliste kahjude vältimiseks, ja kui pool, kelle suhtes selline tähtaeg kehtestatakse, on võimeline kohtumenetluses lühendatud tähtaega järgima (ZPO artikkel 129).

Tähtaega võib pikendada, kui seda taotlev pool ei saa vältimatutel ja väga tõsistel põhjustel tähtaega järgida ning eriti kui ta kannaks korvamatut kahju seetõttu, et tähtaega ei pikendata (ZPO artikli 128 lõige 2). Tähtaega ei saa pikendada poolte kokkuleppel (ZPO artikli 128 lõige 1).

ÜlesÜles

11. Kui toimingust, mis on suunatud menetlusosalisele, kes elab kohas, kus tema suhtes võidakse kohaldada tähtaegade pikendamist, teatatakse menetlusosalisele kohas, mille elanike suhtes nimetatud pikendamist ei kohaldata, kas selline isik kaotab õiguse tähtaja pikendamisele?

Ei, sest siinkohal on küsimus Austria kohtus tehtavate menetlustoimingute õigeaegsuses.

12. Millised on tähtpäevade möödalaskmise tagajärjed?

Üldiselt on kohtumenetluse toimingu tegemata jätmise tagajärjeks asjaomase poole kõrvaldamine kohtumenetluse järgmisest etapist (välistav mõju, ZPO artikkel 144). Sellest reeglist on ka erandeid, sh ZPO artikli 289 lõige 2 (mis käsitleb tunnistuste andmiseks kohtusse ilmumata jätmise tagajärgi) ja ZPO artikkel 491 (mis käsitleb apellatsioonikohtusse ilmumata jätmise tagajärgi).

Hilinenud menetlustoiminguid ei võeta tavaliselt arvesse seaduse alusel, kuid mõnikord jäetakse need arvesse võtmata ka ainult taotluse alusel.

Tähtpäevade möödalaskmisel võivad lisaks üldistele tagajärgedele olla ka konkreetsed tagajärjed. Need on väga erinevad. Kõige olulisem tähtpäeva möödalaskmise konkreetne tagajärg on see, et kui üks pool laseb tähtpäeva mööda, võib teine pool taotleda tagaseljaotsust, põhjendades seda tähtpäeva möödalaskmisega (ZPO artiklid 396 ja 442). Veel üheks näiteks on ZPO artikkel 170, mille kohaselt mõlema poole kohtusse ilmumata jäämise korral menetlus peatatakse (vähemalt kolmeks kuuks). Kui hageja ei ilmu abieluasjas kohtusse, loetakse hagi kostja taotlusel tagasivõetuks, kuid hagejat ei peeta sellest loobunuks (ZPO artikkel 460, 5. rida).

ÜlesÜles

13. Milliseid õiguskaitsevahendeid võivad kohtusse ilmumata jätnud menetlusosalised kasutada tähtaja lõppemise korral?

Kohtusse ilmumata jätmise või kohtumenetluse toimingu sooritamata jätmise tagajärgede vältimiseks saavad pooled kasutada järgmisi õiguskaitsevahendeid:

  1. algse olukorra taastamine (ZPO artikkel 146 jj),
  2. kaja (Widerspruch) (ZPO artiklid 397a ja 442a),
  3. apellatsioonkaebus (Berufung) (ZPO artikkel 461 jj).
  1. Algse olukorra taastamine on õiguskaitsevahend kohtusse ilmumata jätmise või tähtaja jooksul sooritatava menetlustoimingu sooritamata jätmise tagajärgede vältimiseks, mida saab kasutada siis, kui pool või tema esindaja lasi tähtaja mööda ettenägematute või vältimatute asjaolude tõttu ning pool või tema esindaja ei ole vastutav või on ainult vähesel määral vastutav (kerge hooletus) tähtaja möödalaskmise eest. Taotlus tuleb esitada kahe nädala jooksul alates takistuse kõrvaldamisest.
  2. Kaja (Widerspruch) on õiguskaitsevahend ZPO artiklis 396 ja/või artiklis 442 sätestatud tagaseljaotsuse tühistamiseks. Üldiselt tuleb kaja esitada asja arutanud kohtule 14 päeva jooksul (tähtaeg ei ole pikendatav) alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest.
  3. Apellatsioonkaebuse (Berufung) võib tagaseljaotsuse peale esitada põhjendusel, et menetlustähtaja möödalaskmist ei ole toimunud, kui täidetud on üks ZPO artikli 477 lõike 1, 4. või 5. reas nimetatud tühistamise tingimustest (viga kättetoimetamisel ja/või poole esindamata jätmine).

« Menetlustähtajad - Üldteave | Austria - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 30-11-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik