Euroopa Komisjon > EGV > Liht- ja kiirmenetlused > Kreeka

Viimati muudetud: 15-11-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Liht- ja kiirmenetlused - Kreeka

 

Maksekäsu menetlus

1. Maksekäsu menetluse olemasolu

Kas on olemas lihtmenetlus, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste nõuete jaoks, mida kostja tõenäoliselt ei vaidlusta (nn maksekäsu menetlus)?

On küll. Vastav kord on sätestatud tsiviilmenetluse seadustiku artiklites 624–634.

1.1. Menetluse kohaldamisala

Milline on kõnealuse menetluse kohaldamisala?

a) Milliste nõuete puhul seda kohaldatakse (nt ainult rahaliste nõuete puhul, ainult lepingust tulenevate nõuete puhul jne)?

Rahaliste ja aktsiatega seotud nõuete puhul.

b) Kas on kehtestatud sellise nõude ülemmäär?

Ei ole.

c) Kas kõnealuse menetluse kasutamine on vabatahtlik või kohustuslik?

Menetluse kasutamine on vabatahtlik.

d) Kas kõnealust menetlust saab kasutada ka juhul, kui kostja elab teises liikmesriigis või kolmandas riigis?

Tsiviilmenetluse seadustiku artikli 624 kohaselt ei saa välismaal elavad isikud maksekäsu menetlust kasutada.

1.2. Pädev kohus

Millisele kohtule (või ametile) tuleks maksekäsu avaldus esitada?

Ringkonnakohtule või üheliikmelisele esimese astme kohtule.

Kas kõnealusele menetlusele laienevad kohtualluvuse üldsätted (selliselt juhul võiks lisada lingi sellele dokumendile) või kehtivad selle kohta muud põhimõtted?

Menetlust reguleeritakse tsiviilmenetluse seadustiku üldsätetega, kusjuures pädev kohus on kostja elu- või asukohajärgne kohalik kohus.

back

ÜlesÜles

1.3. Vorminõuded

Millised on maksekäsu avalduse vorminõuded?

a) Kas tüüpvormi kasutamine on kohustuslik? Kui on, siis kust selle vormi saab?

Avalduse esitamine on kohustuslik, kuid tüüpvorm puudub.

b) Kas advokaadi kaasamine esindajana on kohustuslik?

On küll.

c) Kui üksikasjalikult peab nõuet põhjendada?

Nõuet ei ole vaja väga üksikasjalikult põhjendada.

d) Kas vaidlusaluse nõude kohta peab esitama kirjalikke tõendeid? Kui peab, siis millised dokumendid on tõendina vastuvõetavad?

Peab küll. Esitama peab nõuet ja summat tõendavad kirjalikud dokumendid.

1.4. Avalduse rahuldamata jätmine

Millistel tingimustel jäetakse maksekäsu avaldus rahuldamata?

Kohus jätab avalduse rahuldamata, kui:

a) ei ole järgitud maksekäsu saamiseks seadusega sätestatud nõudeid;
b) nõude esitaja ei anna selgitusi, mida temalt palutakse, või ei järgi talle avalduse täitmiseks või paranduste tegemiseks või eradokumentide allkirja õigsuse kinnitamiseks antud nõuandeid.
1.5. Edasikaebamine

Kas nõude esitaja saab maksekäsu avalduse rahuldamata jätmise peale kaebuse esitada?

Nõude esitaja ei saa avalduse rahuldamata jätmist edasi kaevata. Ta võib siiski esitada uue avalduse.

1.6. Vastuväide

Millise tähtaja jooksul võib kostja nõude vaidlustada, kui maksekäsk on tehtud? Millised on vastuväite vorminõuded (kui sellised vorminõuded on olemas)?

Kostja, kelle suhtes on maksekäsk tehtud, võib nõude vaidlustada viieteistkümne tööpäeva jooksul.

1.7. Vastuväite esitamise tagajärjed

Mis juhtub, kui kostja vaidlustab nõude õigeaegselt?

Vastuväide ei peata maksekäsu täitmist.

Kas asi läheb üle tavapäraseks hagimenetluseks automaatselt või vastavasisulise avalduse alusel?

Maksekäsku menetlev kohus võib kostja selgelt väljendatud nõudmisel menetluse peatada.

1.8. Vastuväite esitamata jätmise tagajärjed

Mis juhtub, kui kostja ei vaidlusta nõuet õigeaegselt?

Kui kostja ei vaidlusta kõnealust nõuet õigeaegselt, antakse isikule, kelle kasuks on maksekäsk tehtud, nõude vaidlustamiseks aega kümme päeva uue maksekäsu tegemisest. Kõnealusel juhul menetlust ei peatata.

a) Mida tuleb teha, et otsus oleks täitmisele pööratav?

Maksekäsu täitmisele pööramiseks tuleb see kostjale väljastada.

b) Kas see otsus on lõplik või on kostjal siiski võimalik kõnealune otsus edasi kaevata?

Teise tähtaja (kümme päeva) möödumisel omandab maksekäsk res judicata jõu ja selle saab vaidlustada vaid menetluse taastamisega.

« Liht- ja kiirmenetlused - Üldteave | Kreeka - Üldteave »

back

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 15-11-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik