Euroopa Komisjon > EGV > Liht- ja kiirmenetlused > Ühenduse õigus

Viimati muudetud: 09-02-2007
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Liht- ja kiirmenetlused - Ühenduse õigus

EJN logo

Käesolevat lehekülge ei eksisteeri enam. See on praegu ajakohastamisel ning selle võib hiljem leida Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist.


Uus lihtsustatud ja kiirendatud menetlus Euroopa Liidus

Kohtumenetluse algatamise korral peab asja suhtes otsuse langetav kohus menetluse läbiviimisel järgima hulgaliselt protseduurireegleid. Enamikus liikmesriikides on siiski kehtestatud lihtsustatud ja kiirendatud menetlused, mis on paindlikumad ja mida kohaldatakse peamiselt juhtumite korral, kus nõude suurus jääb alla teatava künnise (väikeste nõuete menetlus) ning kus võlgnik ei ole nõuet vaidlustanud (maksekäsu menetlus). Kõnealused menetlused erinevad liikmesriigiti oluliselt. Et parandada ja hõlbustada juurdepääsu õigusabile, on EL seadnud endale eesmärgi kehtestada lihtsustatud ja kiirendatud kohtuvaidluste jaoks ühised eeskirjad.

Praegu kasvab järjest piiriüleste vaidluste arv, kuhu on kaasatud mitu Euroopa Liidu liikmesriiki. Vaidlused hõlmavad erinevaid küsimusi. Inimesed võivad sattuda välismaal puhates liiklusõnnetusse või osta välismaal kaupu, millel hiljem ilmnevad puudused. Samuti võib väikeste ettevõtete omanikel tekkida raskusi, kui nad taotlevad oma õiguste kaitset teises liikmesriigis, nagu näiteks hotelliomanik, kelle arve on jäetud tasumata ning kes taotleb oma põhjendatud nõude rahuldamist.

Piiriülese vaidluse puhul tekib kiire ja taskukohase kohtuotsuse saamisel rida takistusi. Sageli tuleb palgata kaks advokaati, maksta kirjaliku ja suulise tõlke eest ning lisanduvad muud tegurid nagu poolte, tunnistajate, advokaatide täiendavad reisikulud jne. Kui vaidlusalune summa on väike, on praegu teises liikmesriigis kostja vastu kohtuotsuse saamisega seotud kulud sageli ebaproportsionaalselt suured.

Tõhusat juurdepääsu õigusabile takistavad samuti oluliselt viivitused ja kulud, millega tuleb arvestada, kui vaidluse teise poole alaline asukoht või elukoht on teises liikmesriigis, kuigi kostja ei vaidlusta vaidlusaluse nõude põhjendatust. Selline olukord soosib piiriülestes olukordades võlgade tasumata jätmist ning võib pärssida ettevõtjate tahet laiendada oma tegevust väljaspoole oma liikmesriigi piire.

Ühenduse õigusaktid

Euroopa Liidu ees seisab väljakutse luua tõeline Euroopa õiguse ala, kus üksikisikute või ettevõtjate õiguste teostamist ei takistaks ega pidurdaks liikmesriikide õigus- ja kohtusüsteemide ühildamatus ja keerukus.

Praegu piirduvad lihtsustatud ja kiirendatud menetlusega seotud ühenduse õigusaktid direktiivi 2000/35/EÜ (hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul) artikliga 5, milles sätestatakse, et liikmesriigid tagavad, et vaidlustamata nõuete sissenõudmise menetluse alusel võib täitmisele pööratava omandiõiguse saada tavaliselt 90 kalendripäeva jooksul. Samas ei nõuta direktiivis liikmesriikidelt erimenetluse vastuvõtmist ega kehtiva menetluse muutmist teataval moel. Seega näitab tulevik, kas artikli 5 ülevõtmisega kaasneb olulisi muudatusi liikmesriikide menetlussüsteemides.

ÜlesÜles

1999. aasta oktoobris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel Tamperes dansk - Deutsch - ελληνικά PDF File (PDF File 616 KB) - English - français - italiano - Nederlands - português - suomi - svenska kutsuti üles parandama juurdepääsu õigusabile Euroopas. Selle otsustes on sätestatud, et tõelisel Euroopa õiguse alal ei tohiks üksikisikute ega ettevõtjate õiguste teostamist takistada või pidurdada liikmesriikide õigus- ja haldussüsteemide ühildamatus ja keerukus. Euroopa Ülemkogu kutsus ühenduse institutsioone üles kehtestama ühised erimenetluseeskirjad selliste piiriüleste kohtuvaidluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks, mis on seotud tarbijate esitatud või kaubandusalaste väikeste nõuete ning vaidlustamata nõuetega.

Nõukogu võttis 30. novembril 2000 vastu meetmete programmi kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Programmis on selleks otstarbeks sätestatud meetmete vastuvõtmine kolmes etapis. Esimene etapp hõlmab Euroopa täitekorralduse sisseviimist vaidlustamata nõuete kohta ning väiksemate piiriüleste kohtuvaidluste lahendamise lihtsutamist ja kiirendamist.

ÜlesÜles

Pärast Tampere kohtumise järeldusi ja vastastikuse tunnustamise programmi võttis Euroopa Komisjon 2002. aasta oktoobris vastu rohelise raamatu Euroopa maksekäsu menetluse ja meetmete kohta, mis lihtsustavad ja kiirendavad kohtuvaidlusi seoses väikeste nõuetega. Rohelises raamatus tõstatati mitmeid küsimusi, et uurida võimalikke ühenduse õigusakte kõnealuses kahes valdkonnas.

19. mail 2004 võttis komisjon vastu ettepaneku määruse kohta, millega luuakse Euroopa maksekäsu menetlus. Uue ühtse Euroopa menetluse puhul, mida saab kasutada nii piiriüleste kui ka siseriiklike kohtuvaidluste puhul, kasutatakse poolte avalduste ja kohtu otsuste jaoks kasutajasõbralikku standardvormi. Taotluse esitaja peab nõude selgelt määratlema ning seda lühidalt põhjendama. Kui vajalikud tingimused on täidetud, väljastab pädev kohus makseteatise, ilma et ta peaks nõude sisu uurima. Kui võlgnik ei vaidlusta nõuet kolme nädala jooksul pärast talle sellest teatamist, väljastatakse täitmisele pööratav maksekäsk.

15. märtsil 2005 võttis Euroopa Komisjon vastu ettepaneku Euroopa Parlamendi PDF File (PDF File 159 KB) ja nõukogu määruse kohta, millega kehtestatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Ettepaneku eesmärk on väikeste nõuetega seotud kohtuvaidluste korral lihtsustada ja kiirendada menetlust ning vähendada kulusid, kehtestades Euroopa väikeste nõuete menetluse, mis oleks vaidlusosalistele kättesaadav ühe võimalusena lisaks liikmesriigi õigusaktide kohaselt läbiviidavale menetlusele, mida ei muudeta. Ettepanekuga kaotatakse ka vahemeetmed, mida tuleb võtta kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise võimaldamiseks. Euroopa väikeste nõuete menetluses tehtud kohtuotsust tunnustatakse ja see pööratakse täitmisele teises liikmesriigis ilma täitmismääruseta ning võimaluseta selle tunnustamist vaidlustada.

Allikad

« Liht- ja kiirmenetlused - Üldteave | Ühenduse õigus - Üldteave »

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 09-02-2007

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik