Euroopa Komisjon > EGV > Liht- ja kiirmenetlused > Austria

Viimati muudetud: 03-04-2006
Trükiversioon Lisa järjehoidja

Liht- ja kiirmenetlused - Austria

 

Hoiatusmenetlus (Mahnverfahren)

1. Kas maksenõuete puhul, mida tõenäoliselt ei vaidlustata, saab kasutada lihtsustatud menetlust?

Austria tsiviilkohtumenetlus näeb maksenõuete lahendamiseks ette praktikas end väga hästi õigustanud hoiatusmenetluse. Austrias teostatakse suurem osa hoiatusmenetlustest elektroonilise õiguskäibe raames,  mis menetlust oluliselt kiirendab ja lihtsustab.

1.1. Hoiatusmenetluse kohaldamisala

a) Millistes õiguslikes asjades saab hoiatusmenetlust kasutada?

Hoiatusmenetlust saab kohaldada ainult maksenõuetele. Ent hoiatusmenetlust ei saa  kohaldada sellistele maksenõuetele, mis kuuluvad lahendamisele erimenetluse korras (nn "hagita menetlus"). Hoiatusmenetlus ei ole kooskõlas sellistele  menetlustele omase põhimõttega, et kohus peab omal algatusel, s.t ilma poolte taotluseta välja selgitama kõik otsuse tegemiseks olulised asjaolud. Ka sotsiaalõiguse asjades ning veksli- ja tšekivaidluste korral ei saa menetluse eripära tõttu hoiatusmenetlust kohaldada.

b) Kas hoiatusmenetlus on piiratud hagihinnaga?

Hoiatusmenetluses on hagihind pärast tsiviilkohtumenetluse seadustiku viimast muudatust (jõustunud 1.1.2003) piiratud 30 000 euroga (kuni 31.12.2002 oli hoiatusmenetluses lubatud hagihinnaks ainult 10 000 eurot).

c) Kas hoiatusmenetluse kasutamine on kohustuslik või vabatahtlik?

Hoiatusmenetluse kasutamine on punktis 1.1.b) nimetatud  hagihinna puhul Austrias kohustuslik.

back

ÜlesÜles

d) Kas hoiatusmenetlust saab kasutada, kui kostja elab teises liikmesriigis või kolmandas riigis?

Hoiatusmenetlust ei saa kohaldada, kui kostja elukoht, alaline elukoht või asukoht on välismaal. Sellised vaidlused tuleb seega lahendada "tavapärase" tsiviilmenetluse korras. Sellisel juhul annab pädev kohus hagiavalduse alusel  kostjale korralduse vastata hagiavaldusele nelja nädala jooksul või määrab kohtuistungi kuupäeva.

1.2. Kohtu pädevus

Maksenõuded hagihinnaga kuni 10 000 eurot tuleb esitada esimese astme piirkonnakohtusse (Bezirksgericht). Maksenõuded hagihinnaga 10 000 kuni 30 000 eurot esitatakse põhimõtteliselt  esimese astme kohtusse (Gerichtshöfe erster Instanz), kui need erandkorras ei kuulu esimese astme piirkonnakohtu kohtualluvusse (ainupädevusse).

Hoiatusmenetlustes määratakse kohtualluvus üldiste eeskirjade alusel, eraldi eeskirju kohtualluvuse kohta seega ei ole. Informatsioon Austria kohtupädevuse eeskirjade kohta on toodud infolehel „Kohtualluvus“. Küsimusele, milline kohus on pädev konkreetse tsiviilmenetluse puhul, leiate vastuse aadressilt „kohtute andmebaas“ Deutsch näidates ära piirkonna, linna või valla, kus võimalik kostja viibib.

1.3. Formaalsed eeldused

a) Kas hoiatusmenetluse algatamiseks on kehtestatud standardne vorm?

Hoiatusmenetluse algatamise avaldus esitatakse standardsel vormil. Austria hoiatusmenetluses on kasutusel kaks erinevat vormi vastavalt sellele, kas on tegemist rahalise nõudega "hariliku" menetluse korras või tööõigusliku hoiatusmenetlusega. Mõlemad vormid on saadaval Deutsch Austria Justiitsministeeriumis. Hoiatusmenetluse hagiavalduse võib esitada ka ilma vormi kasutamata, sellisel juhul peab see aga siiski sisaldama vormile trükitud teksti ja sisaldama samu pealkirju sama struktuuriga.

back

ÜlesÜles

b) Kas advokaadi kasutamine on hoiatusmenetluses kohustuslik?

Kui hagihind ületab 4000 eurot, tuleb hagiavalduse esitamisel lasta end esindada advokaadil. See ei kehti õigusasjades, mis seaduse alusel kuuluvad esimese astme piirkonnakohtu (ainu)pädevusse olenemata hagihinnast. Sellisel juhul on advokaadi kasutamise kohustus "suhteline": pool võib tegutseda ise, kui ta aga soovib end lasta esindada, saab seda teha ainult advokaat.

c) Kui üksikasjalikult pean ma hoiatusmenetluse hagiavalduses hagi nõuet kirjeldama?

Hoiatusmenetluses ei erine hagiavaldusele esitatavad sisulised nõuded põhimõtteliselt "tavapärases" menetluses esitatavale hagile kehtivatest. Hageja ei pea siiski hoiatusmenetluse hagiavalduses nimetama õiguslikku alust, millel tema nõue põhineb. Asjaolud, mida hagiavalduse põhjenduses nimetatakse, peavad aga olema piisavalt üksikasjalikud, et nende alusel oleks võimalik vormistada konkreetne nõue (hagiavalduse „loogilisus“).

d) Kas ma pean hagiavalduses esitatud nõude kohta esitama tõendeid? Milliseid dokumente tõenditena aktsepteeritakse?

Austrias kehtib hoiatusmenetluse „tõenduskohustuseta“ mudel. Nõuet tõendava dokumendi esitamine ei ole seega maksekorralduse taotlemise eeldus. Kui aga hageja on esitanud või püüdnud esitada hagiavalduses valesid või puudulikke andmeid, on see Austria tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastava karistussätte kohaselt rahatrahviga karistatav.

1.4. Maksekorralduse andmisest keeldumine

Kohus kontrollib hagiavaldust ainult üldiselt. Ta ei kontrolli sisulist õigsust, vaid ainult nõude õiguslikku põhjendatust (hagiavalduse "loogilisust"). Kui hoiatusmenetluses esitatud hagiavaldus vastab vormi- ja sisunõuetele (kui on esitatud konkreetne nõue, kui on mainitud asjaolud, millel nõue põhineb, on nimetatud tõendid ja kohtualluvust täpsustavad andmed ning nõue on piisavalt konkreetne), annab kohus maksekorralduse. Maksekorralduse andmiseks esitatud avalduse vormilist tagasilükkamist ei ole Austria tsiviilkohtumenetluses ette nähtud.  Kui õigusemõistja on seisukohal, et maksekorralduse andmiseks pole alust, ei lükka ta avaldust tagasi, vaid alustab kohe "tavapärase" menetluse omal algatusel. Kui tegemist on ainult vormiliste vigadega, võib kohus siiski esialgu algatada puuduste kõrvaldamise menetluse, nõudes hagejalt puuduste kõrvaldamist.

back

ÜlesÜles

1.5. Õiguskaitsevahendid

Kuna Austria tsiviilkohtumenetlus ei näe ette tagasilükkavat otsust maksekorralduse andmise avalduse suhtes, vaid algatab automaatselt "tavapärase" menetluse, ei teki õiguskaitsevahendi kasutamiseks võimalust.

1.6. Vaidlustamise võimalused

Maksekorralduse vaidlustamise tähtaeg on neli nädalat. See algab maksekorralduse kirjaliku eksemplari toimetamisega kostjale. Kohus ei saa tähtaega lühendada ega pikendada.

Esimese astme kohtu antud maksekorralduste (hagihinnaga vahemikus 10 000 kuni 30 000 eurot) vastu esitatud protest peab sisuliselt vastama hagiavaldusele esitatavale vastusele. Protest peab seega sisaldama kindlat nõuet, fakte ja asjaolusid, millel protest põhineb, lisaks tõendeid, mis kostja seisukohti kinnitavad. Vaidlustamise korral kehtib nõue, et isikut peab kohtus esindama advokaat.

Esimese astme piirkonnakohtu menetluses (hagihinnaga kuni 10 000 eurot või ainupädevuse asjades kuni 30 000 eurot) ei ole advokaadi kasutamise nõuet protesti esitamiseks ette nähtud. Kirjaliku protesti puhul piisab kõnealuses menetluses, kui kostja teatab maksekorralduse andnud kohtule omakäeliselt allkirjastatud kirjas, et soovib maksekorralduse vaidlustada. Protesti põhjendamine nagu esimese astme kohtu (Gerichtshof) menetluses ei ole vajalik. Kostja saab protesti esitada kas maksekorralduse andnud kohtus või esitada suuliselt oma elukohajärgses esimese astme piirkonnakohtus protokollimiseks.

1.7. Edasikaebamise tagajärjed

Kui kostja esitab protesti õigeaegselt, kaotab maksekorraldus kehtivuse ja kohus algatab hagi suhtes edasise täiendava avalduseta "tavapärase" menetluse ning hagiavaldus ja esitatud protest vaadatakse läbi kohtuistungil.

1.8. Edasikaebuse esitamata jätmise tagajärjed

a) Mis juhtub, kui kostja edasikaebust ei esita? Millistel tingimustel muutub maksekorraldus täidetavaks?

Austrias on hoiatusmenetlus üheastmeline. Kui kostja maksekorraldust ei vaidlusta või ei tee seda õigeaegselt, kuulub maksekorraldus hageja täiendava avalduseta täitmisele. Teist kohtu otsust samas asjas seadus ette ei näe. Kohus kinnitab omal algatusel maksekorralduse täidetavuse. Maksekorralduse täitmisele kuuluva eksemplariga saab hageja algatada kostja vastu täitemenetluse.

b) Kas maksekorralduse vaidlustamiseks on muid võimalusi?

Austria hoiatusmenetluses saab maksekorralduse vaidlustada ainult protestiga, täiendavaid edasikaebamise võimalusi kostjal ei ole. Maksekorralduses sisalduvat otsust kulude kohta saavad hageja ja kostja vaidlustada protesti esitamisega 14 päeva jooksul kättetoimetamisest. Kättetoimetamise oluliste puuduste korral saab kostja tähtajatult esitada avalduse täidetavuse kinnituse (vaata siinkohal eeltoodud punkti 1.8.a) tühistamiseks. Kui vältimatud ja ettenägematud sündmused takistasid kostjat esitamast protesti  õigeaegselt, saab ta 14 päeva jooksul takistuse äralangemisest esitada avalduse "eelnenud olukorra taastamiseks" protesti esitamiseks antud tähtaja ennistamiseks.

Täiendav informatsioon

Täiendavat informatsiooni annab Austria Justiitsministeerium Deutsch - English - français. Austria seaduste ja määrustega saab tutvuda Austria õigusinfosüsteemis Deutsch.

« Liht- ja kiirmenetlused - Üldteave | Austria - Üldteave »

back

ÜlesÜles

Viimati muudetud: 03-04-2006

 
  • Ühenduse õigus
  • Rahvusvaheline õigus

  • Belgia
  • Bulgaaria
  • Tšehhi Vabariik
  • Taani
  • Saksamaa
  • Eesti
  • Iirimaa
  • Kreeka
  • Hispaania
  • Prantsusmaa
  • Itaalia
  • Küpros
  • Läti
  • Leedu
  • Luksemburg
  • Ungari
  • Malta
  • Holland
  • Austria
  • Poola
  • Portugal
  • Rumeenia
  • Sloveenia
  • Slovakkia
  • Soome
  • Rootsi
  • Ühendkuningriik